Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Kohandas: Paula Solvak Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike t...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid,...
15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus Self -mandrilava, maailmamere poolt üle ujutatud Veeringe - vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel Hüdrograaf – graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul Jõgede äravool –
1) tea vee jaotumist Maal ning iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on pi...
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Li...
ja Gröönimaal. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas rannavall-rannajoonega paralleelne ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgune ja kuni paarisaja meetri pikkune kruusast või liivast koosnev vall või seljak maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
Vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on vees lahustunud hapnikusisaldus madalam. 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmameri: Vaikne-, Atlandi- ja India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean Põhja osad: a) Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200m sügavuseni, peamiselt 140m. b) Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
