Piiike paistab ekskavaatori kohal seniidis ja valgustab kogu päeva. Polaaraladel on päike kogu päeva silmapiiril ekskavaator Eestis on sel ajal kevad või sügis Pliev ja oo on sama pikad 12 h , võrdpäevisus 8. Selgita, miks, kus ja kuidas tekib polaaroo ja -piev. Polaarjoonte laiuskraadil esineb polaaröö ja polaarpäev kaks korda aastas, talvisel ja suvisel pööripäeval. Poolustel kestavad polaaröö ja -päev võrdselt pool aastat. Polaarjoone ja pooluste vahel on polaaröö ja polaarpäev erineva pikkusega. Polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33'[1].Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Sõltuvalt maapinna omadustest (maismaa või vesi; tume või hele) peegeldab see saabunud päikesekiirgust erinevalt õhku tagasi. Lumi peegeldab tagasi keskmiselt 70-95% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Aas/niit/rohumaa peegeldab tagasi keskmiselt 15-30% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Mets peegeldab tagasi keskmiselt 5-10% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Pinnas peegeldab tagasi keskmiselt 10-40% maapinnale saabunud kiirgusest. Polaarjoonte vahele tekib polaaröö ja polaarpäev Polaaröö ausub allpool ja polaarpäev asub üleval. Poolustel kestab polaaröö 6 kuud ning polaarpäev ka 6 kuud. Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju mingi koht valgust ja soojust saab. Kui tänu päiksele Maa muudkui soojeneb, siis miks pole see siiani üle kuumenenud? Loomulikult sellepärast, et öösel ja külmal aastaajal maapind jahtub ja kiirgab soojust maailmaruumi tagasi. Kuid need alad, kus on päikesekiirguse hulk suurem, peaks sealne kliima siiski aina soojenema.
umbes 6 kuni 6,5 tundi. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Talvel on põhjapoolus Päikesest eemale pöördunud , põhjapolaaraladel valitseb polaaröö, mis talvisel pööripäeval 21. detsembril asendub polaarpäevaga. Polaarpäeva kulminatsioon on 22. juunil mil põhjapoolkeral valitseb soe suvi. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Kevadisel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel on olukord vastupidine. Suvisel pööripäeval on polaarpäev põhjapooluselt põhjapolaarjooni ja polaaröö lõunapolaarjoonilt lõunapooluseni. Sügisesel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel on olukord vastupidine. Talvisel pööripäeval on polaarpäev lõunapolaarjoonilt lõunapooluseni ja polaaröö põhjapooluselt põhjapolaarjooni. Ekvaatoril on Päike seniidis kaks korda aastas, pöörijoonel on Päike seniidis üks
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...
Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. LOOMASTIK: (pingviinid,hülged,krill,sinivaal) liike vähe, isendeid palju.Elu peamiselt vees.Toituvad planktonist. MIKS?Polaaraladel külm kliima- kogu aasta käib päike madalalt, soojendab maapinda vähe. Polaaröö ja polaarpäev. Lumi ja jää peegeldavad päikesekiirguse tagasi (90%). Arktiline. Polaarne klmv, polaarne õhumass. TUNDRA: esineb vaid põhjapoolkeral, pinnamood Väga külm, suvel 0 talvel -30 tasane,Lähisarktiline klmv. VÄGA tugevad Idatuuled (ei ole takistusi) Talv: arktiline ÕM, polaaröö, külm, lumevaene, Päikesekiirte langemisnurk väike. tugevad tuuled, -15º... -20º C. Tagasipeegeldumine. Polaaröö, -päev
14. Miks on ekvaatoril soojem, kui poolustel? Kuna poolustel on maa-ala suurem ja päikesekiired langevad väiksema nurga all. Ekvaatoril langevad aga kiired väiksemale alale. 15. Miks vahelduvad aastaajad ning kuidas? Põhja-ja lõunapoolkera erinev soojenemine aasra jooksul põhjustab aastaaegade vaheldumist. Maa telg on liikumistasapinna suhtes kaldu ja seetõttu valgustab päike aasta jooksul rohkem kord põhja kord lõunapoolkera. 16. Mõisted polaarpäev ja polaaröö Polaaröö- Põhjapoolusel algab polaaröö 23.septembril, lõunapoolkeral 21. märtsil. Polaaröö tähendab seda, kui 23 . septembri ja 21 märtsi vahel või vastupidi on öö. Polaarpäev- Samamoodi nagu Polaarööl ainult vastupidi. 18. Miks soojenevad veekogud ja maismaa erinevalt? Kuna ookeani või mere tohutu veemass soojeneb, aga ka jahtub aeglasemalt, kui maismaa. Seetõttu on õhutemperatuuri
Koostaja: Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on
Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on sel ajal talv. 3) 21.märts ja 23.september- kevadine ja sügisene võrdpäevsus
õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, põhjapoolkera lühim päev Polaarpäev: Päike ei looju kogu ööpäeva jooksul, esineb kõikjal polaaraladel alates polaarjoonest (66,5 laiuskraadil) (üles) Polaaröö: Päike ei tõuse silmapiirile ööpäeva jooksul, esineb kõikidel polaaraladel alates polaarjoonest (alla)
¡ Aastaajad on selgelt väljendunud parasvöötmes, vähem lähistroopikas ning arktilistel aladel. ¡ Erinevatel aastaaegadel on erinevates piirkondades erinevad temperatuurid ning loodusnähtused. ¡ Mõnes piirkonnas jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral
Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Tänan kuulamast ! :)
• Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased
langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel
kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast mida suurem, seda rohkem (90kraadipäike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja
tekivad pilved ja sademed. Talvel on ilm pilvine, pehme, sajab lund või lörtsi, suvel pilvine ja sajune. Passaadid – 30. Laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad alalised tuuled. Maakera pöörlemise tõttu puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse, nim. kirdepassaat; lõunapoolkeral puhuvad kagust loodesse, nim. kagupassaat. Polaarjooned – mõttelised jooned gloobusel, kus saab esineda polaaröö ja –päev. Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval, polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6 kuud (põhjapoolusel polaaröö sügisesest pööripäevast kevadiseni, polaarpäev kevadisest sügiseseni; lõunapoolusel vastupidi. Pöörijooned – Mõttelised jooned gloobusel, mis piiravad ala, kus päike saab olla seniidis. Asuvad 23,5 N ja 23,5 S
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale sa...
20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Parasvööde Neli aastaaega kevad suvi sügis talv Mõõdukad T° sademed Metsad Parasvööde Kliimadiagramm Polaarne kliima Päikest vähe T° 5° kuni 30° -40° Polaarpäev Polaaröö Tuuled Jääkõrb Polaarne Kliimadiagramm Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I Lähispolaarne kliima talvel suvel polaarne õhk parasvöötme õhk
seniidis üks kord aastas - 22. juunil. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv Lõunapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Seniit- mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi Põhjapolaarjoon- polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev Lõunapolaarjoon- lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon läbib ainukese mandrina Antarktise territooriumi. Polaaröö- terve ööpäev on öö Polaarpäev- terve ööpäev on päev Igikelts- maakoore aasta ringi külmunud pindmine kiht Taiga- okasmets Oaas- kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala. Alepõllundus- maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning
Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat. Uraani võrdlus maaga. Maa Uraan Mass 8,6810×1025 kg 5.9736×1024 kg Raadius 25559,00 km 6372,795 km Kaugus päikesest 2870 miljonit kilomeetrit 149,6 miljoni kilomeetrit Pindala 8,1156×109 km2 510 065 284,702 km2
Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral. Mõlemal pool palavvöödet asuvad parasvöötmed. Põhja-parasvööde ulatub põhjapöörijoonest kuni põhjapolaarjooneni, lõuna-parasvööde aga lõunapöörijoonest lõunapolaarjooneni. Polaarjooned tähistavad neid laiusi, kust alates esinevad polaaröö ja polaarpäev. Parasvöötmetest pooluste suunas asuvad külmvööd. Nende piirideks on polaarjooned. Kliimavöötmed Soojusvöötmete piires on kliimaerinevused siiski suhteliselt suured. Veelgi täpsemaks kliima üldistamiseks on kasutusele võetud kliimavöötmete süsteem. Kõige levinum kliimavöötmete jaotus on järgmine: 1) ekvatoriaalne vööde 2) lähisekvatoriaalne vööde 3) troopiline vööde 4) lähistroopiline vööde 5) parasvööde 6) lähispolaarne vööde 7) polaarne vööde.
talv Mõõdukad T° sademed Okas-, sega- ja lehtmetsad Parasvööde Kliimadiagramm Lähispolaarne kliima talvel suvel polaarne õhk parasvöötme õhk Väga külm Niiske Kuiv Veidi sademeid Tuuline Mõõdukad T° Lähispolaarne - Tundra Polaarne kliima Päikest vähe T° 5° kuni 30° -40° Polaarpäev Polaaröö Tuuled Jääkõrb Polaarne Kliimadiagramm
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on
Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas alad, jahe suvi, toitained sügavale mänd, pruunkaru, kalandus heletaiga ja tumetaiga külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt Tundra suvi tundramuld, puhmad, lumekakk, inuitid, saamid, soome keeles tunturi, polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga,
Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel
vööde) antarktiline) õhk (AÕ) idatuuled. lühikesed. Polaarvööde Polaarne (arktiline, Õhutemperatuur aasta ringi väga Sajab vähe (<300mm/a), Polaarsed Kaks aastaaega (arktiline ja antarktiline) õhk (AÕ) madal (<-20°C). peamiselt lund. idatuuled (suvel polaarpäev antarktiline vööde) ja talvel polaaröö
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa...
päikse asendi puhul 6)Kiirgusbilanss on maapinnast neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Ta on tervikuna tasakaalus, mis tähendab, et juurde tulev ja lahkus kiirgus on võrdsed,paikkonniti erinev. Ekvaatoripiirkond ei kuumene üle sest, et atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja globaalsed vee ja hooguste ringed jaotavad soojust ümber. 7) c) 9)*22.dets-talvine pööripäev. Päike paistab seniidis lõuna päärijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on lõunapoolusest polaarjooneni. Eestis siis talv. 12) d)0° 13) b)B joonis; d)D joonis 15)---------- 16)Iseloom ilma tsüklonis(madalrõhuala)- Tsüklonis on alati vilets, kuid soe ilm 18)Millisel joonisel kujutatud MAABRIISI, millisel kujutatud ÖÖD- maabriis on joonis 2, sest maabriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele ning meri jahtub aeglasemalt, kui maa. ÖÖD on kujutatud joonisel 2. 20) 2.laskuvad õhuvoolud; 4.kagupassaadid; 5.läänetuuled 22)----------
Lisaks oli toiduvaheldus väike.Kohalike elanikega probleeme ei olnud, igas peatuspunktis saadi piisavas koguses sööki-jooki. Vostokki pääsemiseks peavad mehed enne tegema läbi katsed barokambris- ruumis, kus on hõrendatud või tihendatud õhku, sest jaam asub merepinnast kolme ja poole kilomeetri kõrgusel! Nii katsetataksegi barokambris, et mehed ei hakkaks põdema kõrgusetõbe. Geograafia tundidest on kindlasti kõige rohkem meelde jäänud teadmised poolaarööst ja polaarpäevast. Polaarpäev on aeg, mil päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ning polaaröö ajal püsib päike ööpäev ringi horisondist kõrgemal. Polaaröö on üks põhjustest, miks polaarne kliima nii karm on. Hämmastav oli lugeda sellest, kui karmid Antarktise elutingimused tegelikult on. Temperatuurid on äärmiselt madalad ning kasutatakse erilisi riideid, mis kaitsevad külma eest ja maske, mis kaitsevad päikesekiirguse ja ka külma õhu eest. Kõige raskem on
Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika, Lähispolaarne Tundra Euraasia); lähispolaarne, talvel Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets. jahutab Labradori hoovus; muld Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts; savann samblad, samblikud,
14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid
Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad
seetõttu on mandrite lääneosad sademeterikkamad arktiline ja antarktiline o polaarjoonist pooluseni on polaaröö, millal päike ei paista sellepärast on arktiline õhumass alati külm o õhu niiskus on väike nii mandri kui ka ookeani kohal, sest ookean on aasta läbi jääga kaetud o õhumass on kuiv ja külm 4. Kus esineb polaaröö ja polaarpäev? polaarjoonest põhja poole 5. Mis paneb õhu liikuma? Õhurõhkude erinevused Gradientjõud Coriolisi jõud Aluspinna hõõrdejõud 6. Iseloomusta sooja ja külma fronti Soe- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale o Õhutemperatuuri tõus o Pilved o Tibutab lausvihma o Talvel sajab lund ja tuiskab Külm- piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla
4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu
TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 Päike seniidis lõunapöörijoone kohal Kevadine 21.03 Päike seniidis ekvaatoril Suvine 22.06 Päike seniidis põhjapöörijoone kohal Sügisene 23.09 Päike seniidis ekvaatori kohal Polaaröö ja polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33' TEKKE PÕHJUS: maa telg on kaldu Ajal, mil põhjapoolkera on pööratud Päikese poole, jääb lõunapoolus varju. Sel ajal teevad kohad, mis asuvad põhjapooluse lähedal, 24-tunnise täispöörde päikesepaistel. Neil aladel valitseb siis pidev polaaröö.
Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. 7. Inimesed lõunapoolsetel aladel tihedam inimtegevus. Põlde ei harita, sest puuduv sobiv maa. Põhilised tegevusalad on metsandus ja vähesel määral ka loomakasvatus. TUNDRA 1. Kliimavööde lähispolaarne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem. 3. Piirkonnad Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik 4. Mullastik õhuke mullakiht ja vähe viljakas 5. Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel
mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga. Kõik tähed liiguvad ja on kindlaks tehtud, et mõne aja pärast liiguvad suure- ja väikese vankri tähed kokku ning tekib uus kuju. Erinevates maailma kohtades liiguvad tähed ja päike erinevat pidi. Sellepärast ongi mõnes kohas polaarpäev või polaaröö. Veel asub Tartus meie päikesesüsteemi makett, mille abil saab vaadata, kuidas tekib päikesevarjutus või kuuvarjutus ning kuidas Maa, Kuu ja Päike üksteise ümber tiirlevad. Päikesevarjutuse tekkimiseks peab Kuu olema Päikese ja Maa vahel, kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Ilma Päikeseta oleks Kuud Maa pealt raske näha, kuna päikese valgus peegeldub Kuu pealt ja tänu sellele on Kuud näha.
SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev pikeneb *Päev ja öö on sama pikad *Päev lüheneb *Tiirlemisest ümber päikese *Maakera telje kalle on koguaeg sama SUVI SÜGIS
SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev pikeneb *Päev ja öö on sama pikad *Päev lüheneb *Tiirlemisest ümber päikese *Maakera telje kalle on koguaeg sama SUVI SÜGIS
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi.
Peale lõunat jätkub sõit Mogerøy saarele (Nordkap), kuhu jõuame läbi merealuse tunneli. Vahepeal naudime tõelist tundramaastikku, fjorde jne. Nordkap Euroopa kõige põhjapoolseim punkt. Imetleme 300 m kõrgust kaljut, saab külastada näitusehalli, kinosaale, osta suveniire. Õhtul suundume tagasi suurele maale, Alta suunas. Öömaja puhkemajakestes, kus oleme kaks ööd järjest. Öömajale võime saabuda kesköö paiku, kuid meid see ei häiri, väljas on kogu aeg polaarpäev.4.päev Päeva alustame Altas, kus imetleme mitmetuhande aasta vanuseid kaljujoonistusi, mis kuuluvad UNESCO kaitse alla. Alta lähistel külastame ka ümbruskonna teisi vaatamisväärsusi, fantastilisi fjorde ja kanjoneid. Öömaja puhkemajakestes.5.päev Suundume kodu poole Lapimaa pealinna Rovaniemi suunas. Lõuna paiku külastame polaarjoonel olevat jõuluvana kodu - Pajaküla. Soovijatel võimalus külastada Jõuluvana postkontorit, saada vastav tunnistus polaarjoone
Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik.
Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub -päikesekiirte langemisnurgast -aluspinna iseloomust -öö ja päeva pikkusest Päike seniidis Päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12 lõuna pöörijoonel (23,5 kraadi S)
Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Päikesekiirgus ·Antarktisel on polaarpäev (suvel) ning polaaröö (talvel). Antarktisel esineb inimestel ka palju päikesepõletust, mis on tingitud valgelt lumelt ja jääkattelt tagasipeegelduva UV-valguse tõttu. Tuuled ·Kontinendi äärealadel puhuvad sageli polaarplatoolt laskuvad ja tormiks paisuvad mäetuuled. Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Taimestik ·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida.
.... ..................................................... 3. ..................................................................................................................... ..................................................... Täida lüngad (tv lk 41, konspekt) Kui on suvine pööripäev, mis on ............................................ (kuupäev), paistab päike seniidis ........................ pöörijoonel ja valgustab rohkem ............................. poolkera. Polaarpäev on (millises piirkonnas) ................ .................................................................... ja polaaröö .............................................................................................. Eestis on sel ajal .......................................... . Maal asuvast veest on 97,2 % ........................................ ja 2,8% ...................................... . Magedast veest moodustab põhilise osa (77,8%) .............................................
Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. Lähispolaarses kliimavöötmes esineb maa sees igikelts - mitme meetri paksune jääkiht, mis ei sula isegi suvel üles. Igikelts tekib tänu väga külmale talvele ja jahedale suvele. Polaarne kliimavööde Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud
samuti pilvisusest. Aastaajad Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu: • Maa tiirlemine ümber Päikese • Pöörlemine ümber oma telje • Maa telg on mõnevõrra kaldu 21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel. 22. detsembril, talvisel pööripäeval, paistab päike seniidis meist hästi kaugel, lõunapöörijoonel. Polaarjoontel kestab nii polaarpäev kui – öö ainult kaks ööpäev. Mida lähemale poolustele, seda pikemaks venivad ka polaarpäev ja -öö. Soojusvööd Maakeral võime eristada kuut soojusvööd, kolm kummalgi poolkeral. Palavvöö Maakeral on kaks palavvööd- üks ulatub ekvaatorist põhjapöörijooneni ja teine ekvaatorist lõunapöörijooneni. Palavvöös käib päike kogu aasta kõrgelt ja sellepärast saavad need piirkonnad Maal kõige rohkem soojust. Kaks korda aastas paistab päike keskpäeval otse seniidis
kiirusega liikumine seniit- Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö – kui 24 tundi päike ei paista polaarpäev- kui 24 tundi päike ei looju ekvaator – maa keskjoon polaar- ja pöörijooned - kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Polaarjooned – millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev üldine õhuringlus- õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. õhumass- ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. tsüklon- madalrõhuala antitsüklon- kõrgrõhuala soe ja külm front: Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled. Tuul on tugev ( lage,avatud maastik). Võib näha ka maalilisi virmalisi. Polaaröö ja polaarpäev. Vesi tahkel kujul ( jää,lumi). Merejää paksusega 24 m põhjajäämerel. Mandrijää paksusega 3km gröönimaaljää ei sula paljude aastatuhandete vältel ning sademete lisandudes muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
