Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate ala...
Jüripäev 23.aprill Marja-Liisa Illaste MJ112 Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist. Näiteks te...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED.....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu...................................................................
Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad ko...
Ira Lember Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ir...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei s...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme te...
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selge...
Kaunis suveke. Ilusad on suve kuud, Aastal rohelised puud. Taevas mõtlik sinine, Õhkkond mõnus suvine. Jänku hüppab hips ja hops, Saba tutt käib sips ja sops. Heitis suurte puude varju, Sellega ta juba harjub. Pilved pehmemad kui lumi, Käes on jälle mõnus suvi. Jänku istub künka peal, Ilus vaade sirgub sealt. Hobu rõõmsalt nosib muru, Puudelt langeb lehe puru. Pikkõrv naudib sooja päikest, Varsti lubas jälle äikest.
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äike...
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
Piksepeni Piksepeni on liblikas, kes on omale nime saanud mittesüstemaatilisel ning välimust mittekirjeldaval viisil. Esimene pool putuka nimest – pikne – on laenatud jumalatelt. Eesti rahvausundis on pikne äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas. Nime teine pool – peni – tuleneb aga putukatest vägagi erineva kodustatud loomaliigi pisut halvustavast nimetusest. Oma välimuselt on ta vägagi silmatorkav. Valmiku tiibade siruulatus võib olla üle 50 millimeetri. Lisame siia veel majesteetlikud sametmustad, pisut roheka läikega esitiivad, mida kaunistavad ebakorrapärased valged, vahel ka pisut kollakad laigud. Lennul välguvad erepunased, väheste mustade laikudega tagatiivad. Sama silmatorkav on ka tagakeha ülakülg. Igal pool Eestis piksepeni polegi. Piksepeni elab niisketes liigirikastes leht ja segametsades ning võsastikes. Piksepeni võib kohata...
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest. Hüdrosfäär on kogu maad ümbritsev vesikest. Allikas o...
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub v...
Vesipüks Mis on vesipüks? Vesipüks on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all vee kohal Vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas Läbimõõt 100-600 m Tuulekiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega Vesipükside tekkimiseks peab õhumasside kihistus olema ebapüsiv, et saaks tekkida konvektsioon Vesipüksid Eestis Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi,...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt poo...
Välk Kuidas tekib välk? Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus ...
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
Benjamin Franklin Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel ülesalla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 23 km pikkust mitmeharulist kanalit. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äike...
Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid
Diplom õpetajale Kes meile ikka ,,Sauna teeb``, see on VALDU naljamees. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Kersti Tema tantsust kõike teab, kaunist kunstist lugu peab. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Ivi Viskab nalja kui on vaja, Annab julgust lõpetada. Hea, et tuli tagasi! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Külli Tema teab kõikke Eestist, loodusest ja mis muust. Oskab visata nalja ja olla tore. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Anu Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljak...
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin“ tähendab, et ae...
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. ...
Elektriväljad ning pinged meie sees Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Mida suurem samm, seda suurem pinge tekib ning see võib südame rütmist välja lüüa. Samuti on soovitatud astuda väikeste sammudega siis, kui äikest lööb. Äike tekitab sammuti pingeid inimese ja maa vahel. Elusorganismidest on kõige suurem pinge allikas elektriangerjas, Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpuls...
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
Hirm ja agressioon on vennad Usun, et suur osa, kui mitte kõik, inimestest on mingil eluperioodil millegi või kellegi vastu hirmu või viha tundnud. Hirm ja agressioon on omavahel seotud. Nende põhjustajad on osaliselt sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks võib olla ka aressiivsus, mida põhjustab agressioon – inimesest kiirgub negatiivset energiat või see on temas peidus. Aressiivselt käitub laps siis, kui pingeid on liiga palju kuhjunud ning laps ei oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub. Agressiivsus võib välja lüüa ka hirmu esinemise hetkel. Ma pole küll väi...
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on poolu...
G.F.Händel Händel 1685 -1759 Sündis Saksamaal, pidi varakult leiba teenima hakkama. Lõpetas gümnaasiumi ja õppis Halle ülikoolis õigusteadust. Lapsepõlves õppis mitmeid pille (viiul, klavessiin). Töötas Hamburgi teatris viiuldajana. Tema tippteoseks jäid ooperid ja monumentaalsed suur- vokaalteosed. Juba noorukina äratas tähelepanu suure improvisaatorina. Kuulsuse saavutas juba noorukina. Talle avanes võimalus õppida Itaalias, näha Itaalia ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Me...
Küünlapäev * Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev (Lääne-Eestis) 2.veebruar Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, mille järgi päev ongi oma nime saanud. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval o...
SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest...
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutu...
Heeroldikepp 2 madu väänlevad ümber saua, sümboliseerib äikest ja Kuu faasi. Madudega põimitud sau, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas. Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Enneagramm üheksa haruline täht, kristlus, vaimu üheksa kingitust. Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi K...
Kõige tähtsam teema Mis võiks olla kõige tähtsam teema, mille üle inimlikult arutada? Kas see võiks olla läbi ajaloo tuntud näidis-muster nagu religioon ja sellega seonduv või hoopis midagi värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjes...
Klassijuhataja tund. Tunni teema: Mis on tõeline sõprus? Vanuseaste: 5. klass Vahendid: teip ja käärid igasse gruppi, 40 paberist tehtud ühe suurusega inimest, värvilised pliiatsid või markerid, A4-format. paberid, 6 paberist tehtud päikest, 6 pilvekest, 6 lille, 6 südant ja 1 äike. I. Tunni eesmärk: · Õpilane teab mis on ,,sõprus" · Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus:
kaela. Küll kiusab koolnuid saju torupill, Mu lapsepõlve suved on piirat päikese rõngaga . mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest: Sest surma vastu paiskas jumal Päikest . Perekond Ivar Ivaskil oli tavaline neljaliikmeline perekond. Tal oli isa Vidrik Ivask, kes sündis aastal 1892 ja suri aastal 1971 USAs. Ivar Ivaski ema nimi oli Ilse Ivask. Ema sünni ja surma daatumit pole teada. Tal oli ka õde . Ivar Ivask abiellus Läti luuletaja ja tõlkija Astrid Ivaskiga, kes on sündinud Hartmanis ja kellega ta kohtus Marburgis. Haridus Ivar Ivask sündis ja õppis riias. Kõrghariduse omandas ta Saksamaal .
Mittemetallid ja nende omadused Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole ______________metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4- _8___ elektroni. Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja ü...
Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH...
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
vastu. Rünnakud ja veritasu oli austusväärne eluviis selle kandi suguharude hulgas. Apatšid avaldasid tugevat vastupanu hispaanlastest kolonistidele ja lääne poole liikuvatele ameeriklastest asustajatele. Mitmed apatšide juhid, nende hulgas Cochise, Naiche ja Geronimo said nendes sõdades kuulsaks. Apatšide religioossetes lugudes tegutsevad kaks kultuuriheerost, kellest üks (Vaenlaste/Koletiste Tapja) sümboliseerib päikest ja tuld ning teine (Vee Laps / Sündinud Vee jaoks) sümboliseerib vett, Kuud ja äikest. Kahe peale kokku hävitavad nad hulganisti inimkonnale kahjulikke olendeid. Enamik apatšide jumalusi on isikustatud loodusjõud, kes hulguvad mööda maailma ning keda inimesed saavad rituaalsete tseremooniate abil enda huvides kasutada. Teistest paremini suudavad seda teha šamaanid. Mõningaid loomi,
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri ...
Elektriväli looduses ehk äike Äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 km kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapi...
Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma. Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv,...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini ...
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast p...
13.10.11 Arvuti kahjulikkus inimesele Pidev töö arvuti taga ei lisa tervist. Tervist tuleb otsida metsast või spordisaalist. Tundide pikkune arvuti taga istumine - kas omal soovil või tööd tehes - toob kaasa hulga ebameeldivusi. Esimest korda hakkasid Kanada õpetlased tõsist huvi tundma arvuti võimaliku kahjuliku mõju vastu inimese tervisele 1984.aastal. Ajendiks said ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja elektromagnetilise kiirguse vahel. Õpetlased tõestasid, et pidev töö arvuti taga võib esile kutsuda südame-veresoonkonna haigused, häirida kesknärvisüsteemi tegevust, mõjuda raseduse arengule ning alandada tunduvalt immuunsust. Monitoril ilutsev teade "Low Radiation" on loonud müüdi arvuti radiatsioonist. Tegelikult tähe...
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Vaatasin 1. jaanuaril ETV arhiivist ,,Antoine´i neli aastaaega", mis räägib Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons". Orkestrit juhatab vaieldamatult parim Vivaldi ja barokkmuusika asjatundja Rinaldo Alessandrini. Antonio Lucio Vivaldi (Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija) sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning ta ka 1703. aastal selleks pühitseti. 1740 aastast oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema loomi...
annaabi.ee 
