Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega.
ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad parasvöötme õhumassid, õhumassid 4 aastaaega · Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. mandriline Sademete hulk on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased
Rohtlate töö 8.klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid...
Rohtlate levik Rohtlate levik: Euraasias-stepp; Ungaris-pusta Põhja-Ameerika preeria Lõuna-Ameerika pampa Lõuna-Aafrikas veld Pampad tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Stepid mõned teadlased kasutavad nimetusi stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike. poollooduslikud tekkinud ...
nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta. Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv. Taimed kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. Loomastik liigirikas, palju närilisi. Levinud vee- ja tuuleerosioon. Taimestik Enamus maast üles haritud Kõrrelised Efemeerid Üksikud puud Mustmuld Rohtlates asuvad maailma kõige viljakamad mullad. Vahemereline põõsastik ja mets Ülekaalus igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud Metsad hävinud karjakasvatuse ja
mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus, lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus, pehme nulg
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa...
5. Rohtla asend *Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas *Kõige rohkem on Euraasia keskosas, palju on ka Põhja-Ameerika keskosas ja vähe on Lõuna-Ameerika kagu, Aafrika kagu ja Austraalias kagu osas *Erinevate nimedega rohtlad: Euraasias on Steppi, Ungaris Pusta, Põhja-Ameerikas on Preesia, Lõuna-Ameerikas Pumpa ja Aafrikas on Veld 6. Rohtla kliima *Valdavalt parasvööde (lõuna osas) (v.a Pumpa, Veld ja Austraalia kagu osa, mis on lähistroopises) *Neli aastaaega *Talv -5*C…+5*C, suvi 15*C…25*C *Sajab 200-400mm aastas *Sajab valdavalt kevadel 7. Rohtla mullad Mustmullad. Maailma viljakamad mullad. Huumus võib olla kohati 2 meetrit. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõeäärseid lammialasid, kuna Ungarist voolab läbi ka näiteks Doonau jõgi. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. Pusta maastik PPusta ungaris https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d9/Puszta.jpg Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega kaasnevateks keskkonna probleemideks võib nimetada õhu saastatust, erinevate liikide vähenemist, metsloomade suremuse tõusu (mida vähem metsa, seda vähem loomi). Põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikust mõjutanud ja vähendanud.
1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel 4. Nimeta rohtlates kasvavaid taimi.
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlame...
3) Segamets. a) Eesti. b) Läti. c) Leedu. 4) Lehtmets. a) Inglismaa. b) Saksamaa. c) Holland. 5) Vahemereline mets ja põõsastik. a) Malta. b) Itaalia. 6) Metsastepp. a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria. c) Lõuna-Ameerika pampa. d) Ungari pusta. 8) Poolkõrb ja kõrb. a) Gruusia. b) Venemaa. 9) Jää- ja külmakõrb. a) Norra(Teravmäed). b) Venemaa. 5. Euroopa pinnamood ja geoloogiline ehitus. Laamade liikumine (vt vihikust!) 1) Lauskmaa. a) Tasane maa. b) Väikesed kõrguste erinevused. c) Madalikud. d) Mäestikud. 2) Vulkaanid ja maavärinad.
sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandid ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. Pärandi saatus otsustati saadik Kaarel Robert Pusta eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 1987. aastal õnnestus see deponeerida Rootsi Riigiarhiivi Mariabergetil. Mõlemas kohas oli uurijatel võimalik tutvuda maalija Juhan Nõmmiku poolt
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kude...
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
............................................................................................... 4 Preeria Loomad ............................................................................................................. 4 Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5 Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias
kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia Stepp Ungari Pusta Põhja - Ameerika Preeria Lõuna - Ameerika Pampa Lõuna - Aafrika Veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel Nimeta rohtlates kasvavaid taimi.
Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
Maismaal on olulised niiskus, temperatuur, valgus jne. Maismaal on oleluskeskkonnaks öhk. Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne), Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd), Parasvöötme lehtmetsad, Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud). Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul. Erinevate mandrite samade bioomide esindajad on üsna sarnased
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub para...
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Ku...
Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine. • Taimekoosluste vähenemine. Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu maakeral.
Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist...
põlisrahvas, bušmanid ja hotentotid elavad Lõuna- Afrikas (kus?) 15.Millised mõisted järgnevatest on seotud rahvastega (13 )?Jooni! Kajakk, beduiin, nomaad, narta, Fšuktš, saam, pampa, burjaadid, fennek, antropogeen, innuit, masai, hotentott, aborigeen, Fšuktšid, handid, hammaada, vadi, fellah, mulatt 16. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon
, taimedest kasvavad seal kask, paju, vaher, tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi.
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
a rh iiv (2 ) 1936. aasta struktuuris viidi lepingute büroo väliskaubanduse alla, Rahvasteliidubüroo kaotati. Loodi juurde protokolliülema ametikoht. Administratiivse alt kaotati kantselei, majandus ja arve. + tekkis 5 praktikantide kohta. Kaader Esimesed välisdelegatsiooniliikmed Tõnisson, Martna, Menning, Virgo, Piip, Pusta, Seljamaa, Kull. Keskmine vanus 1918 alguses 41, ent Martna oli juba 58, Tõnisson 50. 1928 oi keskmine vanus 31., 1934 oli see 36. 1939 -37. Raha Kulutuste kohta 1920. esimestel poolel vähe teada. Rahastati juhuslikest allikaest, kulutamine oli veel kontrollimatum. Saadi toetusi Helsingi kaupmehelt Schwalbelt. I Ajutise valitsuse poolt eraldatud rahasumma oli 4000 marka kantseleikulutusteks ja küttepuudeks. Välisministeeriumi kulud olid suured 1920 alguses, sest tulid juurde uued esindused
Rohttaimed on vastupidavad. Nad on suutelised ajama juurevõsusid ning taluvad sagedast karjatamist. Rohtlad näivad lagedad ja tühjad, aga nad on väga viljakad. Siin elab nii väikseid kui suuri imetajaid. Suured loomad (piisonid, ulukhobused jt) elavad karjades ja kaitsevad end nii kiskjate eest. Väiksemad (preeriakoer) varjuvad urgudesse. Põhja-Ameerikas asuvaid rohtlaid kutsutakse preeriaks. Venemaal, Kasahstanis on nende nimetus stepp ning Ungaris pusta, Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampa- deks. Rohtlates on valdavalt suure huumusesisaldusega mustmullad. Viljakate muldade tõttu on rohtlad enamasti üles haritud. 5. Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia põhikoolile, Tallinn 2003. 2. Eesti Entsüklopeedia 6. osa, Tallinn 1992. 3. et.wikipedia.org 4. www.miksike.ee
Parasvöötme rohtla Asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima, kuum suvi ja karm talv. Asuvad piirkonnas kus on väga viljakas pinnas. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi kolme rühma: Looduslikud- inimese mõju puudub või on väga väike Poollooduslikud- tekkinud metsaraie tagajärjel Tehislikud- heina või karjamaad, kus kasvab 1-2 liiki taimi. Harivad maad, säilitatakse kunstlikult. Erinevatel mandritel nimetatakse rohtlaid erinevalt. Euraasias stepp, Ungaris pusta, Põhja-Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa, Lõuna-Aafrikas veld. Kliima Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab lumi. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk rohtlas on 300-600mm. Suved on pikad ja põuased. Peamiselt kasvavad taimed pärast lumesula. Rannikualastel rohtlatel on pehmem kliima kui mandri alal olevatel rohtlatel. Taimed Rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju stepirohtusid ja aruheina
· Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
Talud asetsevad teineteisest psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kaugel Teine tase Teedevõrgustik vähearenenud Kolmas tase Kõrvuti asetseb palju põllulappe Neljas tase Viies tase PUSTA UNGARIS Suured põllulapid Talud paiknevad üksteisest sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kaugel Teine tase Teedevõrgustik vähearenenud Kolmas tase Asustus hõre Neljas tase Viies tase
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...........................................................
assambleed on kõige sobivamad. Kõige lihtsam on mõjutada Pätsit ja tema parteid Eesti-Vene Kaubanduskoda. Päts oli salaja väga venekeelsed, sest ta oli kasvanud vene keele perekonnas. Ilmjärv väidab isegi, et Päts oli soovitanud Eesti ja Nõukogude Liidu liitumist Nõukogude saatkonnaga Tallinnas. Ilmjärv väidab, et Päts oli vastu mis tahes " Balti Liidu " vastu, mida levitas Eesti välisminister Kaarel Robert Pusta . Pätsi on isegi dokumenteeritud, et ta ütles Nõukogude suursaadikule, et ta on poliitikute nagu Pusta vastu ja soovib luua uue põhiseaduse, mis vähendaks Riigikogu võimu. Pätsi kaudu väidetakse, et Nõukogude Liit on Pustani valitsuse kabinetist välja võtnud ja temaga ka lõpetanud ühendatud Balti riigi ideed. Samuti väidetakse, et Päts loobus sihikindlalt väärtuslikku teavet Nõukogude Liidule, kui ta pidas Eesti-Vene kaubanduslepingu üle läbirääkimisi
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne)
maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjääkmed. Lehtmetsad: põlluharimine, rajutakse metsi maha. 7.Mõisted: taiga- okasmetsad heletaiga- valgusrohked männi- ja lehismetsad. Tumetaiga- varjukad kuuse- ja nulumetsad. mitmerindelised metsad- kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega. Rohtlad 1. Asend: Põhja-Ameerika- preeria Euraasias, kuivalembelisede kõrrelised - stepp Alam- Doonau madalikul- pusta Lõuna-Ameerika- pampa 2. Kliima: Tugevalt mandrline kliima. Talv on külm ja suvi palav. Suve lõpul võib- olla põud. 250- 550 mm. Parasvõõtme soojemas osas. 3. Mullastik: Mustmullad, maailma viljakamad mullad. 4. Taimestik: Vara kevadel õitsevad: pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill Kesksuvel: vägiheinad, jumikad Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid.
Johan Pitka Paneb aluse kahele organisatsioonile -Vabatahtlik relvastatud üksus KAITSELIIT -Mereväe looja + soomusrongide autor (mängis suurt rolli võidu saavutamisel) Julius Kuperjanov Eesti väejuht ja Kuperjanovi pataljoni asutaja Ernst Põdder Eesti väejuht , lõi Võnnu all 23.06.1919 tagasi Landeswehri Eesti delegatsioon läänes ja nende eesmärk *Otsida Eestile toetust ja tunnustust Ants Piip Suurbritanniasse (sebis Briti laevastiku abi) Kaarel Pusta Prantsusmaale Jaan Tõnisson Skandinaaviasse 15. novembri 1917 Maanõukogu otsused ja nende tähtsus Eesti iseseisvumisloos. *Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu *AK kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu *Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused Tähtsus: Teeb Eestil autonoomia saamise palju lihtsamaks
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Eestit de facto tunnustama. Samasugusele positsioonile asus ka Prantsusmaa suursaadik, ainult USA ei andnud mingit vastust. Tegelikult oleks pidanud Eesti välisdelegatsiooni juhiks saama J. Vilms, kes suunati märtsis välismaale Eesti diplomaatia juhiks. 27. märtsil asus üle Soome lahe jää teele Stokcholmi. Ametliku versiooni järgi tappis ta saksa sõjakohus, täpselt teadmata, kes ta maha laskis. 12. märtsil jõudsid ka teised Eesti välisdelegatsiooni liikmed Stokcholmi – Piip, Pusta, Martna, Menning. Kuna Eesti iseseivus oli nüüd välja kuulutatud, siis uus delegatsioon asus tunnustust taotlema Eesti Vabariigile ja selle valitsusele. Täht tähelt küll sellist tunnustust ei saadud. Peeti vajalikuks luua tähtsamates riikides – Rootsis, SBs ja Prantsusmaal püsivad Eesti diplomaatilised esindused. Eesti esindajaks Rootsis jäi Tõnisson, Inglismaal A. Piip; Prantsusmaal Pusta ja Roomas Virgo. Tõnisson, Martna ja Menning siirdusid 1918 aprillis
olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti ...
ekvatoriaalne(palav ja niiske, sademed) Loodusvööndid Tundra metsatu ala kus kasvavad põõsad ja samblad, madal temp, suur niiskus, igikelts, vähe taimi ja loomi, polaaröö, päev, Põhja jäämere rannikul, turvas või gleimullad Okasmets (taiga) kõige suurem loodusvöönd, kuus kuud aastas temp alla 0, suved soojad vihmased, niisked, taime ja loomaliike pole palju, kõduhorisont ja väljauhtehorisont, leetunud mullad Rohtla (stepp. Pusta, preeria, pampa) parasniiske kliima, suved põuased, taimekasvuperiood on kevadel ja varasuvel, palju närilisi ja putukaid, mustmullad, huumus koguneb ehk kamardub Kõrb väga kuiv, sajab vähe, taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil, tuul anaab kõrbetele oma näo Vihmamets niiske, soe, kõige rohkem taime ja loomaliike, sademeid pole, kliima on ühtlane.(aafrika keskosa, Lõuna ameeerika, kagu aasia) puna ja kollamullad, ferralsol Tuuleerrosioon ehk deflatsioon