Geograafia II kursus "Maa kui süsteem" (0)

gGeograafia II kursus
1.MAA KUI SÜSTEEM
Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum.
Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub.
Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub.
Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust.
Nimi
Iseloomustus
Avatud/suletud
Staatiline/dünaami..
Seosed
Litosfäär
Kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäärist. Koosneb tahketest ainetest (SiO2). 40-200 km paks, kõige tihedam sfäär .
Räägitakse kui suletud ja staatililine süsteem, kuna muutused toimuvad väga aeglaselt.
*Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld ( biosfäär ).
*Litosfäärist jõuavad mulda ( pedosfäär ) ja vette ( hüdrosfäär ) vajalikud mineraalained .
Hüdrosfäär
Vesikest , mis koosneb H2O. Ookeanid, mered , jõed jms. Paksus kuni 11 km (~ 3,8 km). Tihedus 1,0 g/cm3.
Avatud ja dünaamiline süsteem
*Ilma veeta ei saaks tekkida mulda (pedosfäär), taimi ega loomi (biosfäär).
*Hüdrosfäärist aurustu vett atmosfääri ja samas imbub ka pedosfääri.
Atmosfäär
Õhkkond (O2 ja N2) See on paksusega 1000-2000 km. See on kõige hõredam sfäär.
Avatud ja dünaamiline süsteem, kuna õhk on väga liikuv
*Õhk lahustub vees (Hüdrosfäär) ja tungib mullaosakeste vahele (pedosfäär).
*Atmosfääris asub hapnik, mia kasutavad eluslendid elutegevuseks (biosfäär).
Pedosfäär
Maakoore pindmine kiht, koosneb mineraalsest ja bioloogilisest murendist (SiO2, C ja N2)
Avatud ja dünaamiline süsteem
*Pedosfäär on biosfääri osa, kuna ilma elustikuta mulda ei kujune.
* Mineraalne murend on pärit litosfäärist.
Biosfäär
Elu sisaldav kiht, muutub orgaaniline aine
Avatud ja dünaamiline süsteem
*Biosfäär asub nii pedosfääris, hüdrosfääris kui ka atmosfääris (mõjutab kõiki sääre)
Geokronoloogiline skaala:
Ajastu
Olulised sündmused
1.SUUR PAAK
2.Hadaikum
Maa teke, tulemäng
3. Arhaikum
Elu teke, stromatoliidid
4. Proterosoikum
Hapniku teke
5.Kambrium
Trilobiidid , savid, setete teke
6. Ordoviitsium
Rikkalik elustik , tekkisid kasvuhoonegaasid
7.Silur
Korallrahud , luukalad, esimesed selgroogsed
8. Devon
Palavaim ajastu, kivimite murenemine , maismaataimestik
9. Karbon
Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed
10. Perm
Pangea üks suur manner , Panthalasse ookean
11.Triias
Esimesed dinosaurused
12. Juura
Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad
13.Kriit
Õistaimede teke
14. Paleogeen
Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine
15. Neogeen
Jääaegade ajastu
16.Kvaternaar
Inimese eellased
2.LITOSFÄÄR
Pangasmäestik – laamade lahknemispiirile, makoore rebestusvööndisse tekkinud mäestik, mis koosneb kerkinud ja vajunud kivimiplokidest.
Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala.
Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend .
Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine.
Epitsenter ehk kese –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas
Seismilised lained – kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid.
Richteri skaala – maavärinat iseloomustatakse magnituudides.
Kivim
Pilt
Omadused
Kasutamine
Lubjakivi
CaCO3, on tekkinud lubiskeletide kivistumisel ja kuhjumisel madalmeres. Hallikas, sisaldab kivistisi .
*killustiku valmistamine
*ehitus, viimistluskivid
*lubja tootmine
Liivakivi
Koosneb peamiselt kvartsist, muud mineraalid sees. Eestis on punase värvusega. Pude , liiva setitamine
*klaasi tootmine
*ehitusliivaks
Graniit
Aeglasel tardumisel maakoores tekkinud ränirikas kivim. Koosneb päevakivist, vilgust ja kvartsist.
*hauasammaste valmistamine
*väga hea killustik
*ehitus
* skulptuurid
Basalt
Palja silmaga nähtamatud kristallid . Ränivaesest magmast,
*ehitusmaterjal
*skulptuurid
Marmor
Tekib lubjakivimi moondumisel. Ilus voolujooneline tekstuur.
Värvus võib varieeruda valgest mustani.
*dekotatiivkivi
*plaadid
*skulptuurid
*ehitusmaterjal
Gneiss
Algmaterjaliks muda või savi. Moondub vöödiliseks.
*ehituses
* disainis
*sisekujundus
Kivimiringe
Kivimid liigituvad tekke järgi:

Settekivimid – tekivad merepõhja kogunenud setetest

Tardkivimid – tekivad magma kristalliseerumisel

Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine
Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub.
Maavärinate tekkimine
Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin .
Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit:

Kvalitatiivne, Mercelli skaala pallides, intensiivsuse hindamine, visuaalne hinnang

Kvantitatiivset, Richteri skaala magnituudides, võimsuse hindamine
Vulkaani kuju ja omadused
Kihtvulkaan – magma koostis happelisem, see tähendab, et viskoossus ( vastupanuvõime liikumisele) on suurem. Seega magma tardub kiiresti ja tekib kõrge mägi. Kuna magma tardub kiiresti, tekivad plahvatuslikud ja äkilised pursked.
Kilpvulkaan - magma koostis on vähem happelisem, see tähendab, et viskoossus (vastupanuvõime liikumisele) on väiksem. Seega magma tardub aeglaselt ja tekvad pikad laavajõed, mille tardumisel tekib kilp. Kuna magma on vedel, voolb see rahulikult ja hästi.
Vulkanismiga kaasnevad nähtused:

Lõõmpilved – matavad enda alla nt linnu

Mudavoolud – äkitselt vabanev vesi ( liustikud , lumi), see matab samuti linnu enda alla.

Väiksemad maavärinad.
Maavärinatega kaasnevad nähtused:

Purunevad elektri ja gaasivõrgud – tulekahjud

Tsunaami ehk hiidlaine
Maa siseehitus
Laam = astenosfäär + maakoor
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
Ookeaniline maakoor
Mandriline maakoor
Noorem alla 200 mln
Vanem üle 1,5 mld
Õhem , paksus 7km
Paksem 40 km
tihedam
Väiksem tihedus
Sette ja tardkivimitest
Sette-, moonde- ja tardkivimitest
Saab sukelduda
Ei saa sukelduda
Hävineb pidevalt
Tekib juurde
Eesti geoloogiline läbilõige
3.ATMOSFÄÄR
Coriolisi jõud – Maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud
Atmosfääri koostisosad ja osakaal:

Argoon 0,93%

Hapnik 21%

Lämmastik 78%

metaan 0,00018%

süsinikdioksiid 0,04%

Troposfäär (0-13km) - Olulisim kiht, kus toimuvad tekkivad pilved , kujuneb kliima ja toimub elu. Selles sfääris langeb temp iga km kohta 6,4 kraadi.

Stratosfäär (13 – 50 km) – Kõrguse kasvades hakkab temperatuur tõusma, kuna selle sfääri ülemises osas asub osoonikiht . Osoonikiht püüab kahjulikku UV- kiirgust, mis oleks organismidele surmav .

Mesosfäär (50 -85 km) – Kuna osooni pole, langeb temperatuur väga kiiresti. Õhk on väga kõre ja külm.

Termosfäär (>80 km) – õhk väga hõre. Gaasimolekulide kineetiline energia on väga suur (temperatuuri tõus). Atmosfääri ülemist piiri pole võimalik kindlaks teha. ( Tinglikult 1000 km).
Maa kiirgusbilanss
Negatiivne kiirgusbilanss kui saab päikeselt vähem energiat, kui ära annab. Positiivne kiirgusbilnass, kui saab päikeselt rohkem energiat, kui ära annab. Tervikuna on maa kiirgusbilanss tasakaalus. ISELOOMUSTA JOONIST.
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamine soojuskiirguse neelaja on veeaur, kuid ka CO2, CH4, O3 – neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. See on toimunud kogu aeg. Viimastel aastatel on inimtegevuse tõttu CO2 hulk suurenenud. Kuigi see efekt on vajalik, et elu saaks maal püsida.
Aastaaegade teke
Kuna maa pöörlemistelg on kaldu (23,5 kraadi), saavad põhja- ja lõunapoolkera aasta jooksul erineval hulgal kiirgusenergiat. See kutsubki esile aastaaegade tekkimise. Kevadest sügiseni on keeratud Maa põhjapoolkera rohkem päikese poole, saab kiirgust rohkem. Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust.
ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE
KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE
Kliima kujunemine
Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis.
Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid :

Päikesekiirgus – mida suurem nurk, seda soojem, mida suurem hulk, seda soojem

Aluspinna iseloom – mida krobelisem ja tumedam , seda paremini neelab päikesekiirgust.

Õhuringlus – madal või kõrgrõhkkond vms
Üldine õhuringlus

Õhuringlus ekvaatori ja 30. laiuste vahel. Õhk hakkab ekvaatoril tõusma ning kõrgemale jõudes see jahtub. Jõudes 30. Laiusteini tekivad laskuvad õhuvoolud (K). (Ka 60. laiuste ja 90. laiuste juures)

Õhuringlus 30. laiuste ja 60. laiuste vahel. Õhk jahtub 30. laiustel ja liigub maapinna lähedal 60. laiusteni, kus hakkab õhk uuesti soojenema ja tõuseb ülesse.
Kliima mõju loodusele ja inimtegevusele
Loodusele mõjub juba väikene temperatuuritõus. See võib põhjustada tormide sagenemist, tõsta ookeanide taset, sademete kogust jms. Selle tõttu hakkavad sulama liustikud. Põuad, üleujutused. Inimtegevus on häiritud, kuna pea näiteks niisutama või kuivendama. Samas ei pruugi enam piirkonnas kasvada need taimed, mis varem.
Kliima pika- ja lühiajalised muutused
*Päikese aktiivsus
*kokku põrked meteoriidiga
*Mandrite ja ookeanide liikumine
*vulkaanipursked
*gaasiline koostis
4.HÜDROSFÄÄR
Vee jaotumine Maal – õp lk 69
Suur veeringe
Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused
Temperatuur – mida ekvaatori poole, seda soojem on. Kuid vesi on põhjapooluse ümbruses soojem, kuna seal pole nii palju liustikke, mis annaksid külma vett ning põhja pool on rohkem maismaad. (Maismaa ebaühtlane jaotus)
Suur soolsus - Aurumine ületab sademed, pole magedaid jõgesid läheduses, on sisemeri (ookeaniga kontakt puudub, kuid suur aurumine), troopiline kliima
Madal soolsus – ekvatoriaalne kliima, sademed ületavad aurumist, palju magedaid jõgesid, Põhja-Jäämeri, sisemeri (kui sademed ületavad aurumise )
Hoovuste teke, seaduspärasused ja kuidas kujundavad kliimat
Hoovused tekivad püsivate tuulte, vee erineva tiheduse koosmõjul. Külm hoovus on ümbritsevast veest jahedam ja soe hoovus on ümbritsevast veest soojem. Külm hoovus on tavaliselt siis, kui liigub poolustelt ekvaatori suunas ja soe hoovus kui liigub ekvaatorilt pooluste suunas.
Külma hoovuse mõju – asukohas on vähe sademeid ja külm kliima, kuna hoovus ei too endaga niiskust kaasa. Soolsus on suurem, kuna vähem sademeid.
Sooja hoovuse mõju – asukohas on palju sademeid ja soe kliima, muudab kliima ühtlasemaks. Toob endaga kaasa niiskuse. Soolsus on väiksem, kuna palju sademeid.
Tõusu ja mõõna teke, tähtsus
Looded tekivad Kuu ja Päikese koosmõjul. Eriti tugevad on siis kui Päike, Maa ja kuu paiknevad ühel sirgel.
Looded kannavad endaga kaasa ookeanist toitaineid, mis on väga hea väetis . Loodetest tulev energia on väga hea elektrienergia allikas.
Lainete kulutav ja kuhjav tegevus
Järskrannikud – kuna veekogu muutub nendes kohtades kiiresti sügavaks, jõuavad lained rannajoone lähedale väga suure energiaga. Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms.
Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata. Lainete kulutav tegevus esineb ainult tormilainetusega. Tekivad ilusad ja liivased kuhjerannikud.
Inimese mõju rannikule - Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni.
Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus
On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia , mäetippudes.
Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale.
Jaotumine:

oruliustikud – asuvad mäestikes, liiguvad raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale,

mandriliustikud – paks jääkeha, katab kõik reljeefi tasasused. Liigub jääalakeskmest servaalade poole.
Tähtsus;
a) ühtlustavad kliimat
b) oluline mageveevaru
c) osa veeringest
5.BIOSFÄÄR
Murenemise tähtsus:

mulla tekkes ja arengus väga tähtis osa

pinnamoe kujundaja

karsti tekkimine - vaatamisväärsused
Keemilise ja füüsikalise murenemise võrdlus
Keemiline murenemine ehk porsumine – keemiline koostis muutub
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – keemiline koostis ei muutu
Mikroorganismid lagundavad
Erinevad mineralid tõmbuvad erinevalt kokku
Soojades ja niisketes piirkondades
Temperatuuri kõikumise tõttu
Lahustumine
Kuiv kliima
Mulla koostis:

mineraalne osa – murenev lähtekivim

orgaaniline osa – lagunenud taime- ja loomajäänused

Mullavesi – sademetest

Mullaõhk – rohkem co2 kui õhus

Mullaelustik – lagundajad nt
Muld kujuneb lähtekivimi murenemisel ja taimeosade lagunemisel.
Mullaprofiili kirjeldamine
Üldiselt
1. Kõduhorisont – (O)
2. Huumushorisont – (A)
3. Väljauhtehorisont – (E)
4.Sisseuhtehorisont – (B)
5.Lähtekivim – (C)
Kihid : A, B ja C Vahel ka E (hele)
Iseloomulik kiire läbiuhtumine
Vee liikumine ↓
Toitained kasutatakse kiiresti ära, mis tõttu on muld väheviljakas.
Mullaprotsessid :
Kiire läbiuhtumine
Ferrallidistumine – kui mulda jäävad väljauhtumise tõttu Al ja Fe ühendid.
Parasvöötme rohtla
A, B ja C
Liikumine ↓↑
Kõige toitainerikkam muld
Mullaprotsessid
Kamardumine – huumuse kujumine
Okasmets ( taiga )
A, B, E ja c
Liikumine ↓
Mullaprotsessid
Leetumine – sademete tõttu savirikas alla poole, väheviljakas kiht tekib – leetehorisont
A, B ja C, gleihorisont??
Gleimullad – soostumise esimene aste (vesi näha pildil).
Vesi liigub vähe, sest igikelts tuleb vastu.
Mullaprotsessid:
Gleistumine - soostumine
Savann
Liikumine ↑
Mullaprotsessid
Sooldumine