Teostega tutvumine ,,Sonaat" klarnetile ja klaverile Sisu Ester Mägi Elukäik Looming Teoste interpreteerimine Klarnetiteosed Üldiselt Lugude kaupa Uurimistulemused Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav Ansamblipartnerite hea tunnetus Tempode vahetumine Uurimistulemused Mägi heliloojana Erinevad koosseisud, zanrid Inimelu mitmepalgelisus Vabadused interpreedile Pilli võimaluste tundmine Pilli vahetus ,,Sonares", ,,Variatsioonides" Mugav ulatus Sonaat https://www.youtube.com/watch?v=rEXw3vKbwLg
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht ·
Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte
See kõik ärritas traditsiooniliseks kujunenud palade harjumispärase jazz'i pooldajaid, kes ülesehitus (teema-improvisatsioonid- süüdistasid free jazz'i muusikuid lihtsalt teema), loost loosse kanduv valesti mängimises. Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse suuna esindajaid. Sinna kuulusid piirini arendatud virtuoossus. Nii saksofonistid Archi Shepp, Albert otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Li...
näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel. Claudio Monteverdi- esimene suur ooperihelilooja. Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater. Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa). Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele. Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese).
Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. BC mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, viola da gamba, fagott), mis mängib bassimeloodiat ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde. Harmoonia karedad dissonantsid ei lahene tavapäraselt, vaid suubuvad uutesse. Kontsertstiil esituses läheb enam hinda virtuoossus ja isikupära. Muusikaline etteaste on kunstilise elamuse eesmärgiga, pole enam funktsionaalne. Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, kus sooviti muusika abil võimendada draama emotsionaalset mõju. Eeskujuks võeti vanakreeka tragöödia, mille koore ja osa monolooge esitati lauldes. Ooperi otsesemateks eelkäijateks olid: · Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus tekst esitati lauldes
Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill. Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon Harmooniapill- klavessiin, orel, lauto. Mis improviseerib bassihelide harmooniat. Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil- Taotlus polnud inimestele kuulamiseks muusikat teha- jumalateenistuse ja rituaalide jaoks. Efektsed kontserdid näitasid linna edukust jõukust. Tähtis virtuoossus ja omanäolisus. Vastandati ja värki. 17. saj iseseisvalt ka instrumentaalmuusika. Ansamblid paisusid orkestri suuruseks. VOKAALMUUSIKA Instrumentaalsaatega soololaul. Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati. Ansamblimadrigali asemele aaria. Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud soolomadrigal. Popid ka variatsioonilised. Pidevalt korduvatele bassimotiivile.
Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini.
Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello.KUULAMINE No.1 a-minoor. Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks. Niccolo Paganini oli suureks eeskujuks Ferenc Lisztile. 1830. alguses kohtus Liszt Paganiniga ning vaimustus temast nii muusiku kui heililoojana. 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile. Kui Paganini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline, siis Liszti mängustiili ja tema teoseid klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline ning sädelev.
Gioachino Antonio Rossini Madli Allikas Eleri Laanemets 11.A Tartu Tamme Gümnaasium 1792-1868 Itaalia helilooja Kirjutas (koomilist) ooperit, vaimulikku muusikat, kammermuusikat ja klaveripalasid 39 ooperit Teda kutsutakse Itaalia-Mozartiks Ajaloo üks populaarsemaid ooperi heliloojaid Bel canto stiili üks suurimaid esindajaid Bel canto - laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus Elulugu Sündis Pesaros, Itaalias muusikute perre. Tema isa, Giuseppe, mängis sarve ja oli tapamajade inspektor. Tema ema, Anna, oli laulja ja pagaritütar. Tema vanemad hakkasid Rossinit varakult muusikaliselt treenima, kui ta oli 6-aastane, mängis ta isa ansamblis trianglit. Rossini isa oli Prantsuse revolutsiooni poolt ja aktsepteeris kui Napoleoni väed Põhja- Itaaliasse saabusid. Kui Austria taastas vana
hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks. Metseeniajastul läks moodi virtuoossus, sest õukonnad püüdsid teineteist oma kapellidega üle trumbata. Õukonnapidustustel külaliste ees esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Ka kirikumuusikas toimus muutus, sest kirikuski oli võimalikult heade kapellide palkamine prestiizi küsimus. Näiteks Veneetsias, kus Markuse kiriku kapellist oli saanud linna jõukuse, võimu ja sõltumatuse sümbol. Kontsert tähendas algselt kaasmängu, mitte muusikaettekannet, nagu me tänapäeval tunneme
klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja väljendusrikkus. Tekkisid tõsine prantsuse laulumängude ooper ja koomiline ooper. 17. eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Saksamaale tänu rändtruppidele. 18. Sajandi teisel veerandil püüti
Kompositsioonitehnikas asendus polüfoonia monoodiaga. Monoodia on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade Renesanss Barokk · Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik St. On mõeldud kaasa Rikkad ülikud proovisid üksteist üle trumbata Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära · Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad:
1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi
muusikalise maitse mõjutaja ja määraja. Levinud olid kodusmusitseerimised. Väga oluline oli mäng neljal käel. (Uue repertuaari tundmaõppimine raadioid ju polnud). 19. saj. räägitakse evangeelse kiriku kriisist. Olulisemad konservatooriumid: 1791 Pariis 1843 Leipzig (Mendelssohn, õppejõuks kutsus Schumanni) 1862 Peterburi (Anton Rubinstein) 1866 Moskva (Nikolai Rubinstein) 1919 Tallinn Olulisel kohal oli eraõpetus. Teema 5. Virtuoossus ja improvisatsioon, interpretatsioon ja teos ,,Virtuoos", ,,virtuoossus" tulenevad sõnast virtus lad.k voorus, vaprus, täiuslikkus. Mõistele ,,virtuoossus" on aja jooksul lisandunud negatiivne alatoon nagu tähendaks virtuoossus tehnilist meisterlikkust ilma sisuta. Praegu püütakse muusikaajaloo käsitlemisel virtuoossusesse ja virtuoosidesse suhtuda ilma eelarvamusteta ja vaadelda neid teemasid vastava ajastu (meie puhul siis 19. sajandi) muusikaelu, publiku
külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Tekkisid uued dramaatilised meloodiad. Suur huvi püsis vokaalmuusika vastu. Kasvas instrumentaalmuusika populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil
Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui varasem koduseks esitamiseks mõeldud muusika? Kui varasem muusika polnud mõeldud kuulajaile, siis nüüd oli esitajate ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. 5. Seleta mõisted: basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass - harmoonisaade, pillirühm, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli – basspill (tšello, fagott) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) vokaalmuusika mõisted: instumentaalmuusika mõisted: aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse
põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus • Põhiline võte niinimetatud break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil. Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington
12) ja 2) harmooniapill - .....................................................................(13), mis improviseerib nummerdatud bassi järgi harmooniat. Barokk on kontsertstiili tekkimise aeg. Renessansiajal tähendas sõna "kontsert" koosmängu, barokiajastul on see avalik muusika ettekanne. 16.saj lõpus nimetati kontserdiks ka vokaal-instrumentaalmuusika zanri. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Ooper on muusikaline lavateos,milles on üheskoos erinevad kunstiliigid: laul,tants,kirjandus,kujutav kunst,näitekunst.14) Ooperi eelkäijad on: a) vanakreeka tragöödiad(15) b) keskaegsed draamad16) c) renessansiaegsed õukonnaetendused(17) d) madrigalikomöödiad(18). Ooperi idee sündis vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis Firenzes. Camaratas.19)
1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi
Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna
17.10.2011 52 17.10.2011 53 17.10.2011 54 17.10.2011 55 17.10.2011 Mööbel · Eeskujuks arhitektuur (kõrgreljeef, skulptuur samba asemele) · Nikerdused paneelidele · Keerulose kujundusega raamides kartusid · Teemantkvaader · Kuuljalad · Skupturaalus viis mööbli suurenemisni · Tammepuu asemel pähklipuu · Intarsias pähkel ja eebenipuu · Fantaasiarikkus ja tehniline virtuoossus 56 17.10.2011 Voodid Hans Vredeman de Vriesi eeskujuraamatust 57 17.10.2011 Groteskid 58 17.10.2011 Renessanss ja manerism Eestis · Renessanss Eestisse 16. saj algus
15. Liszt ja tema õpilased/õpetamine (vahekord)? Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega. Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja.,, Kontsert, see olen mina” Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured, kiired passaažid, topeltoktavite kaskaadid, akiline kandents, mis kõik nõuavad suurt käeulatud ja väledaid sõrmi. 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Beethoveni sümfooniad. Umbes 400 klaveritranskriptsiooni. Parafraas-ümbersõnastama. 18
Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. · Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F.Liszt; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber · 3 Tsaikovski balletti- "Luikede järv";"Uinuv kaunitar"; "Pähklipureja"
Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. · Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F.Liszt; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber · 3 Tsaikovski balletti- "Luikede järv";"Uinuv kaunitar"; "Pähklipureja"
, palju alteratsioone, võõrhelisid akordides, armastab 7- ja 9-akordide järgnevusi (eriti omased hiljem impressionistidele. Chopin ennetabki impressioniste, Debussy pidas end Chopini vaimseks õpilaseks). loomingus on olustiku- ja poola rahvamuusika mõjud (masurkad, poloneesid, tantsurütmid, laadid nt früügia, lüüdia) Chopini meloodikat on mõjutanud itaalia ooperimuusika: väga laulev, bel canto mõju rohkelt kergeid kaunistusi, virtuoossus. Eriti armastas Bellini muusikat 1 Heliloojatest olid suurimad eeskujud Bach ja Mozart (Beethovenit pidas liiga atleetlikuks). Klaverikäsitluses lähtub Mozartist, pidas klaverit oma hinge peegliks väga peen pedaalikäsitlus täis-, pool- ja veerandpedaali piires programmilist muusikat põhimõtteliselt ei ole 24 prelüüdi op 28
nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti huvitasid teda klaveri dünaamilised efektid ja orkestrikõla imiteerimine klaveril; kasutas küllaltki ebaharilikku sõrmestust, kuna tal endal oli väga suur ja n-ö eriline käsi. Liszti virtuoosne klaverilooming: 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile. Kui Chopini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline, siis Liszti mängustiili ja tema teoseid
ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks
Barokiajastu Kadrioru Saksa Gümnaasium Barokk Barokiajastu oli muusikaloos imeline aeg. Tekkis palju uusi erinevaid zanre ning stiile. Tekkis ka võrdsus vokaalmuusika ja instrumentaalmuusika vahekorras. Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. Sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 1600-1750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk- väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (1597-1600), 1600 esimene oratoorium ning 1601(1602) avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku "Le nuove musiche" ("Uus muusika"). Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahku...
Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid
Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto
Rõhutas muusika vajalikkust koolisüsteemis, et haarata läbi kirikukoraalide laulmise rohkem rahvast kogudustesse. Samas tekib uus mõiste musica reservata e. keerukas väikesele kuulajaskonnale reserveeritud muusika. Maneerlikkus on iseloomulik kriisiperioodidele. V põlvkond 1560-1600 itaallaste kiire tõus, kujuneb mitu uut põlvkonda . Maneerlikkusest kasvab välja uus modernism - jõulisus, dramatism, julged kõlavärvid, virtuoossus kaunistustes. Euroopa imetletuim helilooja Orlandus Lassus ( tuntud kui Orlando di Lasso), loonud üle 2000 teose. Valdas mitut võõrkeelt, hea muusikalise haridusega, lapsepõlves olevat tal olnud kaunis hääl, mille tõttu on teda isegi röövitud. 1570- aadliseisus, 1574 -Kuldkannuse rüütel (haruldane auavaldus muusikutele). Tal oli hulgaliselt õpilasi kõikjalt Euroopast, seega on ta tugevalt mõjutanud kogu Euroopa muusikapilti, eriti saksa kultuuris
15. Liszt ja tema õpilased/õpetamine (vahekord?) Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega. Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja. ,,Kontsert, see olen mina" Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured. Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga
Ja muidugi tema fond on lisanud uue mõõtme ja eesmärgi tema elule. Paljude kontserdite kasum läheb José Carerras'e International Leukeemia Fondi. Carreras on nüüd viiekümnendates. Tema hääl on vanem ja tumedam, kuid ta on endiselt oluline ja üks ilusamaid hääli käesoleval sajandi. * Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus. Bel canto laulmisviis oli levinud juba 17.18. sajandi itaalia laulukoolis näiteks Cesti või Carissimi ooperi- ja kantaadiaariate puhul, millega arendati edasi varasema ooperi heliloojate resiteerivat stiili (stilo rappresentativo) sujuvamate, väljendusrikkamate meloodiate suunas, mis tooksid maksimaalselt esile hääle omadusi. Muusikastiilina juurdus bel canto 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse itaalia
ring, kuhu kuulusid kunstnikud ja muusikud. See ring tundis eriti huvi Vana-Kreeka vastu. Ja tänu nendele kujuneb välja soololaul. Vincenxo Galilei- Galileo Galilei isa, lautokunstnik, teoreetik, helilooja. Kirjutas deklamatsiooni. See oli aluseks soolomadrigalile ja see omakorda aluseks ooperiaariale. Kontsertstiil 16.sajand on tuntud kui rikaste metseenide (sponsorite) sajand. Metseenid üritasid üksteist üle trumbata palgates kapelle, mis olid paremad teiste omadest. Hinda läks virtuoossus. Õukonnas esinemine muutus tööks/kutseks. Kontsert ei tähendanud siis veel avalikku ettekannet. Itaalia kellest sõnast CONCERTO-koosmäng. Algselt pillimängijad ja lauljad. Kontsertideks nimetati suuri, uhkeid kiriklikke laule. Erinevad stiilid barokiajastul 1) Vana ehk kiriklik stiil- Renessansilik stiil 2) Kammerstiil- Sooloaariad, duetid. Intiimse seltskondliku musitseerimise traditsioon. 3) Teatraalne, uudne Rõhutatult kirglik, tundeline väljendus
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
erineva kiirusega. Nad liiguvad, sest maa tuum on kõrgema temperatuuriga ja aine vahevöös on plastiline, vahevöös tekivad magma ringvoolud. 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus. 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus, happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan, Etna b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c
Tekib kurtaasne kirjandus, mille kõrgemad saavutused kuuluvad lüürika ja romaani valdkonda. Seniste traditsioonide kohaselt lüürikat lauldakse ja muusika saatel, eepikat aga loetakse. Luuletajate- laulikute ühiskondlik seisund tõuseb. Nende seas on ka kõrgemast seisusest inimesi. Rüütlikirjandus kasutab valitud, tavalisest kõnekeelest erinevat sõnastust ja meetrikas rakendatakse kunstlikke vorme. Luulet iseloomustab mängelv virtuoossus. Ning maneerlikkus. Kurtuaasse luule sõnastuskultuur osutub hilisema luule kujunduslikus osas viljakaks ka veel siis kui rüütlikirjandus on oma aja ära elanud. Mõneti väljendab rüütlikirjandus ka püsivalt kehtivaid üldinimlikke eetilisi seisukohti. Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika
Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline aktiivsus, virtuoossus ja teravad kontrastid on just kontserdizanriga heas kooskõlas. Klaverikontsert nr 1 (1976, esiettekandel soleeris Rein Rannap) pälvis oma julge klaverikäsitluse ning uudse helikeelega kohe kuulajate ja kriitikute tähelepanu. Hiljem kirjutas helilooja kolm kontserti kahele klaverile (vastavalt 1978, 1988, 1992). Kõik need olid kirjutatud klaveriduole Nora Novik-Raffi Haradzanjan, kellega heliloojat sidus aastatepikkune koostöö. Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas
villanellapäris mitmeid laule võib sellega nimetada sillanellast arenes balletto tantsulaul, mille refräänil ei ole teksti 16. SAJ MADRIGAL hakati kirjutama kaasaegsete luuletajate tekstidele tõseluline armastuslaul alltekstiga: filosoofiline, religioosne, erootiline lõppeb püandiga lauldi haritlaste hulgas musica reservata väikestele teadjaringile mõeldud laul, tavainimene ei saanud aru muutub kontsertmuusika zanriks efektid, virtuoossus, dramaatilisus keeruline polüfoonia 5, 6 või enam häält laulavad ansamblid ei erine mottetist suurel määral üliekspressiivne maneerlik väljenduslaad julged dissonantsid ja harmooniad Monte Verdi kirjutas neid ja andis välja madrigalikogumiku 16. saj INSTRUMENTAALMUUSIKA Willaert pani aluse lauto saavutas täiskuulsuse orel oli endiselt pillide kuningas muusikat kirjutati tabulatuuridele (ainult lauto ja .................. oma)
kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria. 1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel. Mantova Gonzagad ja Firenze Medicid moodustasid endilegi sellised. Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut vokaalne virtuoossus, väga tundeline ja tundlik esitusmaneer lähe ooperile! Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 1603) Madrigalid itaalia eeskujulised Tuntuim autor Thomas Morley (1558 1602) Ayr uus zanr soololaul (lauto saatel) John Dowland (1562 1626) kuulus üle Euroopa Nooditrükikunst Ilmaliku laulu levikule on tohutult kaasa aidanud trükikunsti leiutamine 1440ndatel ja seejärel nooditrükikunsti leiutamine. 1
Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka klassikaliste stiilitraditsioonide lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad. Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suurema tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Doidalsese kükitav Aphrodite. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene
Liszti huvitas klaveri orkestraalne kõla, siis Chopin peenekoeline tämbriline atmosfäär lähtub klaveri spetsiifikast. Tähtsamad teosed:2 klaverikontserti,3 sonaati ( kuulus "Leinamarss") 4 eksprompti, 4 skertsot, 4 ballaadi (Chopin tõi ballaadi zanri instrumentaalmuusikasse), 58 masurkat, 16 poloneesi, 17 valssi, 24 prelüüdi, 19 nokturni, 24 etüüdi. Poola folkloori elementide ühendamine kõrgromantismi värvika harmooniaga. Poeetiline melanhoolia ning sädelev virtuoossus (poolakate uhkus) Ferenc Liszt (1811-1886) Kõigi aegade üks suuremaid pianiste, andekas helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik F.Liszt sündis 1811.a. Lääne-Ungaris Doborjani külas. 1830 algas ta klaverivirtuoosikarjäär, esimene pianist, kes andis 1939.a. iseseisvaid klaverikontserte. Töötas välja sümfoonilise poeemi zanri-,,Prelüüdid", "Tasso","Hamlet". Orkestriteosed ,,Faust-sümfoonia" ja ,,Dante- sümfoonia". 1862.a. valmis vaimuliku ooperi laadne oratoorium ,,Legend pühast
..2010). Järgneva kokkuvõtte tegingi selle loo põhjal. Pole ehk päris õige teha ühe pala põhjal üldistusi, kuid kuna tegemist on kuulsaima näitega mustlasdzässis, lisaks veel Reinhardt`i looga, pidasin seda vajalikuks. Kuulates lugu ,,Minor Swing", selgub, et peamiseks erinevuseks svingil ja mustlasdzässil on viiuli kasutamine. See annab muusikasse mustlastele omaseid jooni, mida tavalises dzässis ei leidu. Lisaks jääb kohe kõrva eriliselt suur virtuoossus, mis siiski ei puudu ka svingist. Lisaks mängitakse viiulil ohtralt glissandosi, mida leidub ka svingis, kuid seal mängib seda enamasti mõni puhkpill. Mustlasdzäss on svingist kergem ja õhulisem, kuna svingmuusikat mängitakse enamasti svingorkestrites. Samas lisab kergust hämmastavalt ilus ja kerge kitarrimäng. 20 Mustlasmuusikud on ühed vähestest, kes põiminud oma rahvamuusikat niisuguste maailmas
lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad (Aleksandria, Pergamon, Antiookia, Rhodose saar jt). Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Inimilikus käsitluses armastatakse käsitleda eriti Aphroditet ja Dionysost. Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
