BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Paekivi lademetest võib...
Kõige rikkam elustik on kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis. Taimed saavad elada ainult seal, kus on valgust. Loomi on leitud aga isegi 11000 km sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris Biosfääris toimuvad pidevalt suuremad või väiksemad muutused. MUUTUSED Organismide elutegevuse Inimtegevuse tõttu tõttu Bioomid Maakeral on välja kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad e. bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb, kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnasloodusel
Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitaineks. Fosfor on koostisosaks eluks vajalikele biosfääris laialdaselt levinud molekulidele. Fosfor ei sisene atmosfääri, vaid jääb enamasti maapinnale ning sisaldub kivides ja mulla mineraalsetes osades. Õhukeskkond ehk atmosfäär ei mängi fosforiringes suurt olulist rolli, sest fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning need ei lendu. Seega on need õhust raskemad. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest
Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised kihid, atmosfääri alumised kihid, kogu pedosfääri. 3. Näited sfääridevahelistest seostest o Litosfäärist jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid. o Mulla(pedosfääri) mineraalne osa pärineb pedosfäärist. Muld annab taimedele biosfääri toitaineid. o Atmosfäär (õhk) mõjutav vee temperatuuri(hüdrosfäär). o Taimed biosfääris sünteesivad hapnikku ja CO2 atmosfääri. Taimed biosfääris saavad hüdrosfääris vett. o Hüdrosfäär mõjutab mulda pedosfääris vee uhtumise teel. o Litosfäärist (kivimid jne) oleneb mullaviljakus pedosfääris. o Litosfääris tekk. vulkaanipursked mõjutavad atmosfääri sattuvat õhku(CO, CH4, SO2) o Biosfääri taimede,loomade kõdunemisel tekivad settides või kivistudes kivimid (litosfäär). 4. Energia liigid ja näited nende esinemisest looduses
● Plahvatus ohtlikud Tähtede nukleonsüntees: ● Tuumasünteesi reaktsioonid ● Temperatuuri muutused ● Struktuuri muutused stabiliseerumiseks Molekulaarne evolutsioon: ● Raku molekulide järk-järguline muutus ● DNA, RNA, proteiinid ● Üksikud nukleotiidi muutused ● Neutraalne evolutsioon vs. looduslikvalik ● Mutatsioon ● Rekombinatsioon Hapniku evolutsioon: ● Hapniku teke ● Vee oksüdeerumine ● Elektrolüütiline oksiididest ● Biosfääris Kasutatud kirjandus: ● https://en.wikipedia.org/wiki/Gas_evolution_reaction ● https://en.wikipedia.org/wiki/Stellar_nucleosynthesis ● https://en.wikipedia.org/wiki/Molecular_evolution ● https://en.wikipedia.org/wiki/Oxygen_evolution ● https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Bang
neutronitest ligikaudu 2000 korda väiksemad. 28) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? Heelium, neoon, argoon, krüpton, ksenoon, radoom- need on vvärisgaasid 29) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 30) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? Universumis- Maakoores- Vesikeskonnas- Õhkonnas- Biosfääris- ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja
te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kraavidega,kasutatakse vääralt maad,saastades õhku.Peam.bioomid:tundra,taiga,parasvöötme heitlehine mets,rohtla,pool- kõrb,evator.troop.vihmametsad.Iga bioomi taimkate kajastab kliim.põhijoon.loom.elutong,elupaig.Alati on kooslused.Bioom:ühesuguse kliima ja elustikuga suur ökosüsteem Biosfääris on pidevad muutused.Osa neist tekitavad org.elutegevuse järel,osa põhjustab in.oma tegev.
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskoos...
hõlmab atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri. Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt. Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela. Süsinikuringe on CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide süsiniku tsükliline muundumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Biosfääriks nimetatakse Maa osa, mida asustavad organismid. On kõikide ökosüsteemide summa. Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa (kuni 25 km kõrguseni, osoonikihini; Päikese ultraviolettkiirgus ei lase organismidel atmosfääris kõrgemale levida; õhkkeskkonda kasutatakse ainult liikumisel või toiduotsingutel), kogu hüdrosfääri (kuni 11 km sügavuseni; organismid elavad veekogudes eri sügavustes ja erineva
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomo...
Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks.
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must ...
Kust on metallid pärit? Tänapäeval tuntud 112-st elemendist on 90 metallid ja vaid 22 on mittemetallid. Looduses leidub neist 112-st 92 elementi, mis omavahel ühinedes moodustavad nii looduses esinevaid kui ka tehislikult saadavaid ühendeid. Kas need 20 tehislikult saadud elementi on metallid või mittemetallid? Kõikide elementide sisaldus Maal, st. lito-, atmo- ja biosfääris, ei ole ühesugune. Et Maal on kõige suurema massiga ja samal ajal kõige elemendirikkam osa litosfäär ehk maakoor, siis on see ka enamiku elementide või lihtainete saamise varamu. Kõige levinum element maakoores on hapnik, kõige levinum metall - alumiinium - on levikult elementide seas kolmandal kohal. Ent üksikute elementide sisaldus maakoores ei iseloomusta nende kättesaadavust. Näiteks leidub kulda, indiumi ja reeniumi maakoores ühepalju. Kulda tunti juba
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
Lähtekivim Veekeskkond · Veekeskkonna moodustavad veekogud. · Veekogude elustik on kõige rikkam kaldapiirkonnas ja pindmistes kihtides, sest seal jätkub valgust taimedele. · Loomad võivad elada tunduvalt sügavamal, isegi kuni 11 000 m sügavusel. Ähijärv Karulas Muutused biosfääris B io s f ä ä r i m u u tu s e d O r g a n is m id e e lu t e g e v u s e I n im e s e t e g e v u s e tõ ttu tõ ttu Bioom · Bioomiks nimetatakse suure , suhteliselt ühetaolise elutingimustega maa- ala väga suure ökosüsteemi elustikku. · Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade piirkonnas. Kirde Eesti loodusel on taiga bioomile iseloomulikke jooni. Tuntumad bioomid on:
Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal
Arvestustöö 8. klassi bioloogiast 1. Inimesed võivad nakatuda viirushaigustesse ( kuidas?) 5p a) ........................................................................................................ b) ........................................................................................................ c) ........................................................................................................ d) ........................................................................................................ e) ........................................................................................................ 2. Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil 3p a) ................................................................................................
27) Millega näitab ehk millega võrdub aatominumber? 28) Millega ligikaudu võrdub massiarv? 29) Mida nimetatakse elektronoktetiks? 30) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? 31) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 32) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
Morfoloogia Uurib organismide välisehitust Liigiline tase Etoloogia Uurib loomade käitumist Ökosüsteemne tase Ökoloogia Teadus, mis uurib organismide suhteid keskkonnaga Biosfääriõpetus Uurib biosfääris toimuvaid protsesse 2.RAKU TASE Üherakulistel elusolenditel toimub kogu elutegevus ühes rakus, kuid hulkraksetele organismidele on iseloomulik kindel ülesehitus. RAKK KUDE ELUND ELUNDKOND ORGANISM on organismi koe moodustavad see on kudede ühiseid ülesandeid
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
tootmiseks, vee toimel tarduvad sideained, tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (keetmine, lahustamine, lahjendamine, kristallimine), on energia ja soojuskandja (vesijahutus). 4) Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Leiab aset kivimite mõjustumine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine. 5) Litosfäär maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 9. Vee unikaalsed omadused Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke
kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Herbitsiidid Pestitsiidide tagajärg Kui vabanevad keskkonda: jäävad sinna pikaks ajaks püsima kontsentratsioon keskkonnas tõuseb aja jooksul Nende omaduste tõttu võivad ained keskkonda sattudes kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving Raskemetallide sisaldus mullas kõrge ja see põhjustab mürgiseid efekte. Inimestele väga paljud erinevad mürkaine põhjustavad vähki. Loomadele toiduks mürgine praht, välja suremine. Raskemetallide tagajärg ·Autism e. endassesulgumus ·Hüperaktiivsus ·Õpiraskused · Käitumishäired ·Depressioon ·Närvisüsteemi haigused Tuumakütuse tsükkel:D Õhu saastumine. Mürkained
publitseerimine, uus teooria. Maa energiasüsteem: potentsiaalne, elastsus, kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär reguleerib olulisel määral biosfääris toimuvaid biogeokeemilisi aineringeid (toiteelemendid, vesi) hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. atmosfäär-e õhkkond, Maa sfäär, Maad ümritsev õhukiht. biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.
geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komponendid e biogeensed elemendid: · Põhibioelemendid: C, H, O, N, P, S (moodustavad 96-97% biosüsteemi kuivkaalust) · Ioonsel kujul esinevad elemendid: Na, K, Mg, Ca, Cl
tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on ultraviolettkiirguse neeldumine osooni molekulides. Stratosfääris veeaur peagu puudub Lähistroopikas esinevad tropopausis augud, mille põhjuseks on tugevad jugavoolud. Kohati tropopaus tihti hävib ja tekkib uuesti. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgus Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta.
süsiniku käibe kiirust? Jõudsalt laienev inimtegevus muudab oluliselt litosfääri süsiniku käibe kiirust organogeensete mineraalide ehk fossiilsete kütuste põletamise teel. 8. Miks ei ole Eesti olukord süsinikuringe aspektist vaadatune eriti kiita? Põlevkivi põletamisel keskkonda paisatava CO2 kogus on sedavõrd suur, et selle kompenseerimiseks läheks vaja kuus korda rohkem metsa kui Eestis kasvab. 9. Täida tabel süsiniku käibe kestuse kohta biosfääris (aastates). turbas 1000 mulla mineraalses osas 100 taimses biomassis 50 mulla mikroorganismides 10 atmosfääris 3-8 ookeani biomassis 0,1-1 10. Kuidas näevad välja orgaanilise lämmastiku mineraliseerumine ja selle käigus tekkinud lämmastikuühendite edasine transformeerumine? (ammonifikatsioon, nitrifikatsioon,
Elu väljus veest. Algas kiire liigiteke. Kujunesid suured organismirühmad, hämmastava liigirikkusega eluslooduse riigid. Täies oma jõus töötav loodusliku valiku protsess selekteeris pidevalt enamkohanenuid. Evolutsiooniline valikuprotsess on karm, aga põhimõtteliselt õiglane - ellu jääb ja paljuneb see, kellel kujuneb muutuvatele keskkonnatingimustele mingisugune elumust tagav positiivne tunnus ja omadus. Paleontoloog G.G. Simpsoni andmetel on biosfääris selle olemasolu jooksul eksiteerinud 500 miljonit liiki: ühed tekivad, teised, sageli suured liigirühmad surevad välja. Võrreldes seni biosfääris kirjeldatud ja tuntud liikide hulgaga - 1,2 miljonit liiki (see on kaasaegses looduses arvutuslikult umbes 8 protsenti tegelikult eksiteerivatest, kuid seni tundmata ja kirjeldamata, diagnoosimata liikidest) peaks kujunema mingigi ettekujutus sellest tohutult pikast ja keerulisest
Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks 33% peegeldub tagasi kosmosesse 22% neeldub atmosfääris 45% neeldub pinnases Fotosüntees 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad ühes ja teises. Loeng 16 slaid 8
Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teisseened (Deuteromycetes). Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
• Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Termodünaamika I seadus e energia jäävuse seadus – energia võib minna ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao. Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia.
- reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine. - Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam). 4. Biosfäär Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumina osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Vee unikaalsed omadused. 1
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad on väheviljakad ja happelised, kuna maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Mullad erinevad üksteisest: niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. Muldade roll biosfääris: muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Mullad hävinevad looduslike protsesside teel: erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. Mullaerosiooni saab vähendada, kui vee-erosiooni takistamiseks tulev nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. Mullad soolduvad põldude liigniisutamisest, kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega
Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud i...
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise loo...
orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes
- reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine. - Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam). 4. Biosfäär Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumina osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · Vee unikaalsed omadused. 1
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Vanaaegkonna eel ja algusel arenes elu vees. Ka praeguse Eesti alasid kattis sel ajal meri Paleobalti meri. Ordoviitsiumi ja siluri ajastutel meres elanud vetikatest, ainuraksetest, käsijalgsetest ning teistest organismidest moodustusid põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Devoni lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda
isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osi ja on ise nende poolt mõjutatav. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hüdrosfäär on Maa vesikond. Vesi on elu keskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat.
jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine. - Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam). 4. Biosfäär - toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär - on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste
– süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad.
hingamiseks. Enamiku organismide rakkudes toimub hingamisprotsess, mille tulemusena moodustub süsihappegaas, mida heterotroofse toitumisega rakud ja organismid ei ole suutelised uuesti orgaanilise aine koosseisu siduma. Süsihappegaasis sisalduva süsiniku taaskasutamine orgaanilise aine koostises saab põhiliselt võimalikuks Calvini tsükli reaktsioonide kaudu seega tagab fotosüntees looduses süsiniku- ja hapnikuringe. (Sarapuu 2002) Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. Süsihappegaasi sidumine ja molekulaarse hapniku eraldumine on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. (Miidla 1984). Hapnik on kasutatav kloroplastidega samas rakus paiknevate mitokondrite poolt, kuid õhuhapnik on vajalik ka kloroplaste sisaldavatele rakkudele, näiteks öösel, kui fotosüntees on lakanud. (Sarapuu 2002). Enamik organisme ei saaks hakkama ilma hapnikuta,
Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb süsihappegaas orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Fosfori ringlusel pole kindlat suunda. Lämmastikuringe- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja elus looduse elementide vahel ökosüsteemis. Veeringe- on maavee pidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutub veeolek. 14. Populatsioone iseloomustavad tegurid. Populatsiooni iseloomustavad tegurid on 5: 1) populatsiooni tihedus- palju populatsiooni isikuid elab teatud ruumühikul. (selle määravad
Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sõjagaasid jt eriti toksilised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
