ATMOSFÄÄR Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on ne...
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid loodu...
PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS Merkuur Gravitatsioon: 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koos...
Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel ...
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktivisee...
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut. Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid- kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised) Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). U...
Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV ...
Atmosfääri koostis ja ehitus 10.klass üldmaateadus Koostaja: Jelena Vidinjova Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, Tartu 2004 Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 ; www.wikipedia.org TEA Taskuentsüklopeedia,2007 lik ad: Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mi...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisel...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilv...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puud...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib:
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb r...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma ol...
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgu...
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus o...
PLUUTO PLUUTO Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Päikesest kaugeim ja väikseim. 1930 2006 oli Pluuto Päikesesüsteemi 9. planeet. 24.aug 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomia Unioon kvalifitseerida Pluuto kääbusplaneediks. avastamine Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises aj mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering,püüdes häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbi...
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suu...
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. N...
BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Paekivi lademetest võib...
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Vees...
Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormides nagu Maal Ma...
Pluuto Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Alates avastamisest nimetati teda planeediks ning Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, aga alates 2006. aastast liigitatakse ta kääbusplaneediks. Pluuto sai oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle Hades allmaailmajumal. Selle nime pakkus esimesena inglise koolitüdruk Venetia Burney ja valituks osutus see sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esi...
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi Ülesehitus: atmosfäär, vedel vesinik, vedel metalliline vesinik ja kivine tuum Suuruselt 318 korda Maa suurust Kõige kiiremini tiirlev planeet Nimetatud Rooma jumala Jupiteri järgi Ringid udust, mitte jääst nagu Saturnil Puudub tahke pind Saab näha oma silmaga Atmosfäär 1000 km paksune Kiir...
1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pl...
PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päik...
Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aa...
Sisukord Sissejuhatus Liikumine Tuum Atmosfäär Jupiteri kaaslased Pildid JUPITER!!! Sissejuhatus Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum Jupiteril on arvatavasti kivis...
Päikesesüstee m. Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma proto...
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
Veenus Veenus on maaga peaaegu ühesuurune planet ning lähim planet meile. Veenus on väga hele, temast on vaid heledamad Päike ja Kuu. Taevast on ta kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hi...
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada kliimamuutustest ka Maal 3 ATMOSFÄÄR JA PINNAVORMID Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise.
Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiidiga(kaugus Päikesest on süüs 29,7 a.ü.) Afeelis (Kõige kaugemas asendis Päikesest) olles on aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 24809 aastaga, ümber oma telje teeb tatäispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevatel tasanditel. ATMOSFÄÄR Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri.
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. (minimaalne kaugus 42 milj. Km) Hele (heledamad vaid Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvka...
Veenus Eget Lina Retla kool 9.klass Mis on veenus? Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet(vähim kaugus 42 miljonit km). atmosfäär § Temperatuur on 480 °C § Rõhk 9 Mpa. § Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. § Süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2%, hapnikku 0,1%, § Kasvuhooneefekt. § Tihe pilvekiht. pilved § Kollakasvalged pilved. § Pilvkate on mitmekihiline. § Pilvede põhikihis on nähtavus hea. § Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest ( Nt kloor). Pinnavormid ja koostis § Sarnane Maaga. § Üldiselt tasane. § Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. ...
Biosfäär on osa maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moo...
PLUUTO Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930 On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km Mass on 0,002 Maa massi Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem Orbiit Orbiit on elliptiline Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaasla...
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera la...
Rõhuühikud Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Ühik on nime saanud Blaise Pascali järgi. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 Atmosfäär – Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär (tähis atm) on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2...
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu tekkimine On esitatud 3 hüpoteesi: 1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. 2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasl...
Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
