Sachsen-Anhalt Allgemeine Informationen Die Landeshauptstadt ist Magdeburg. Eine Fläche von rund 20 400 Quadratkilometern. Hat rund 2,3 Millionen Einwohner. Sachsen-Anhalt untergliedert sich in elf Landkreise und drei kreisfreie Städte. Lage und Geographie Angrenzende Länder sind Niedersachsen, Brandenburg, Sachsen und Thüringen. Im Norden wird Sachsen-Anhalt von Flachland geprägt. Das größte Mittelgebirge Sachsen-Anhalts ist der Harz. Magdeburg Mit ~232000 Einwohnern ist sie die zweitgrößte Stadt. Die Stadt ist in 40 Stadtteile eingeteilt. Verkehrsknotenpunkt sowie Industrie- und Handelszentrum. Die Stadt ist Standort zweier Hochschulen Otto von Guericke Universität und Hochschule Magdeburg Stendal Das Wahrzeichen der Stadt ist der Magdeburger Dom. Click to edit Master text styles Second level Third level
Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Baltikum · Aussuchtsturm(346,7m ; 50km Radius) Ööbikuorg und die Seen von Rõuge · 10m längen und 52m tiefen · 7 Seen · Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Eurasischer Luchs · Lynx lynx · Über viele J ahrzehnte · 1950 · Die Alpen, der J ura, die Vogesen, der Harz, das Fichtelgebirge, Bayerische Wald · 8000J ahren · 1000tiere Linken: · http://de.wikipedia.org/wiki/Eurasischer_Luchs · http://www.einst.ee/publications/nature/ · http://www.visitvoru.ee/?id=158 DANKE!!!
LOODUS Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna.
- ismus der Realismus, der Mechanismus Pl. Mechanismen tähenduse järgi: aastaajad, kuud, nädalapäevad der Sommer, der Mittwoch ilmakaared, tuuled, sademed der Westen, der Regen automargid der Mercedes, der Golf alkohoolsed joogid der Wodka, der Rum mineraalid ja kivimid der Sand, der Granit mäed ja mäestikud der Elbrus, der Harz NB!Pl. die Alpen välismaal asuvad jõed der Nil, der Amazonas v.a. a-/ -e lõpulised Naissoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - ei, - en die Bücherei, die Schlägerei - in, - nen die Lehrerin, die Löwin - heit, - en die Wahrheit, die Faulheit - schaft, - en die Freundschaft, die Mannschaft - ung, - en die Übung, die Meinung
Anteil hat. Der mit Österreich geteilte Gipfel der Zugspitze (2962 Meter) ist der höchstgelegene Punkt des Landes. Die Mittelgebirge nehmen tendenziell von Nord nach Süd an Höhe und Ausdehnung zu. Höchster Mittelgebirgsgipfel ist der Feldberg im Schwarzwald (1493 Meter), gefolgt vom Großen Arber im Bayerischen Wald (1456 Meter). Gipfel über 1000 Meter besitzen außerdem das Erzgebirge, das Fichtelgebirge, die Schwäbische Alb und als Sonderfall der Harz, der sich recht isoliert als nördlichstes Mittelgebirge in Deutschland mit dem Brocken auf 1142 Meter erhebt. Nördlich der Mittelgebirgsschwelle erheben sich nur noch vereinzelte Formationen über 100 Meter, von denen der Hagelberg im Fläming mit 200 Meter die höchste ist. Die niedrigste begehbare Landesstelle Deutschlands liegt bei 3,54 Meter unter Normalnull in einer Senke bei Neuendorf-Sachsenbande in der Wilstermarsch (Schleswig-Holstein)
suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m
nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Zugspitze on mägi Euroopas Saksamaal Baieri Alpides. Kõrgus 2963meetrit. See on Saksamaa kõrgeim mägi. Harz on mäestik Euroopas Saksamaal. Piirneb lõunast Tüüringiga. Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit. Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt
Põhjas piirneb Saksamaa Põhja- ja Läänemerega. Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja-Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal meri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhjapoolset maastikku ilmestavad arvukad järved ja avarad aasad. Saksamaa keskosas asuvad 1500 m kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi. Tsehhimaa piiril paiknevad Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Looduslikuks ühenduseks põhja- ja lõunaosa vahel on Reini jõe org, mis on tihedamini asustatud ning tänu maalilisele loodusele ja sajanditepikkusele veinivalmistamistraditsioonile turistide poolt üheks enim külastatavaks piirkonnaks. Lõuna-Saksamaa kerkib aste-astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim
(135 Kilometer) und Belgien (156 Kilometer) und im Nordwesten an die Niederlande (567 Kilometer). Die Grenzlänge beträgt insgesamt 3757 Kilometer (ohne Grenze im Bodensee, siehe Kondominium). Während der wechselvollen Geschichte veränderte sich auch der Mittelpunkt Deutschlands. Geologie Auf die Zeit des Paläozoikums (Erdaltertum) gehen die kristallinen Gesteine Deutschlands wie Gneis und Granit zurück, wie sie in den deutschen Mittelgebirgen, zum Beispiel dem Harz, anzutreffen sind. Auch die Sedimentgesteine des Rheinischen Schiefergebirges stammen aus diesem Erdzeitalter und lagerten sich in der Zeit von Devon und Unterkarbon ab. Die Heraushebung der Gesteine und damit die Gebirgsbildung setzte jedoch erst im späten Pliozän ein. Am Nordrand des Rheinischen Schiefergebirges finden sich Gesteinsschichten aus dem Karbon, in denen die gewaltigen Steinkohlevorkommen im Ruhrgebiet eingelagert sind (Ruhrkarbon).
ilmakaared, tuuled, sademed · der Westen, der Regen automargid · der Mercedes, der Golf alkohoolsed joogid · der Wodka, der Rum mineraalid ja kivimid · der Sand, der Granit mäed ja mäestikud · der Elbrus, der Harz (NB!Pl. die Alpen) · välismaal asuvad jõed der Nil, der Amazonas (DIE) Naissoost on nimisõnad, mis lõpevad: ...sufiksitega: - ei, - en die Bücherei, die Schlägerei - in, - nen die Lehrerin, die Löwin - heit, - en die Wahrheit, die Faulheit - schaft, - en die Freundschaft, die Mannschaft - ung, - en die Übung, die Meinung - (ig)keit,- en die Geschwindigkeit, die Müdigkeit
Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org. Keskoas paikneb Harz, idaosas loode- kagu suunalised Tüüringi, Baieri ja Böömi mets ning Tsehhi piiril Maagimäestik. Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem- Reini madaliku ning seda idast ääristavad Schwarzlandi, Odenwaldi ja Spessarti mäestiku ning neist kaugemal paiknevad Svaabi ja Franki Juura. Alpide eesmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrgeneva Svaabi- Baieri kiltmaa. Sealset pinnamoodi on oluliselt kujundanud viimasel jääajal Alpidest laskunud liustikud ja
(7 lk 180) Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Põhjamere rannikut ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Mandri ja Friisi saarte vahel asub padumeri, mille põhi mõõna ajal suurelt osalt paljandub. (6 lk 315) Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril 11 paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. (16) Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni.
annaabi.ee 
