Suurbritannia (1)

Mart Reiniku Gümnaasium
SUURBRITANNIA
Referaat
Koostaja : Annika Vessselov
Tartu 2005
SISUKORD
Üldandmed......................................................................................................................lk 3
Loodusolud .....................................................................................................................lk 3
Arengutase......................................................................................................................lk 5
Kaubandus......................................................................................................................lk 5
Rahvastik , linnastumine .................................................................................................lk 6
Enargiamajandus............................................................................................................lk 7
Põllumajandus................................................................................................................lk 7
Metjamajandus ja metsatööstus......................................................................................lk 8
Tööstus............................................................................................................................lk 8
Transport.........................................................................................................................lk 9
Turism .............................................................................................................................lk 9
Kaart...............................................................................................................................lk 10
ÜLDANDMED
Pindala: 244 820 km²
Rahvaarv: 59 778 002
Pealinn: London
Keeled: inglise ja kõmri
Rahaühik: naelsterling
LOODUSOLUD
Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Teda piirab idast Atlandi hoovus , põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab seda Prantsusmaast Inglise kanal La Manche , mille alt kulgeb tunnel.
Mägiseid alasid on Põhja-Šotis , Wales ’is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Üldiselt aga on Suurbritannia maastik vahelduv ja loodusesõber võib sealt enda jaoks kõike leida
Rannikut liigestavad rohked lahed : Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde ’i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Šotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää.
Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000-2500 mm, Šotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Šoti mägismaal. Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves .
Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk – varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Šotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud – tund päevas Šotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul. Sademed tulevad enamasti läänest, seega on läänealad ida omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis , siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust. Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Šotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal.
Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad , kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad . Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Šotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu.
Maavarade poolest on hästi esindatud kivisüsi, nafta , maagaas, petrooleum , tina, lubjakivi , raud, sool, savi, kriit, kips, plii, räni, kuid on vaid piiratud mineraalide varud. Põhjamere aluse nafta avastamine tõi Briti majandusele 1980. aastail tublisti kasu.
Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames , Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Šotimaal ja Cumberlandis.
ARENGUTASE
SKT on 22 800 USD elaniku kohta.
Keskmine eluiga on naistel 81 ja meestel 75 aastat.
Suremus on 10,35 ‰
Sündimus on 11,54 ‰
Kirjaoskus on 99 %
Suurbritannia majanduse struktuur on üsna tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (ca 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent Suurbritannia rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City’le, on Briti finants- ja äriteenuste sektor.
KAUBANDUS
Ajalooliselt on Suurbritannia olnud töödeldud kaupade (lõpetatud tööstustooted ja pooltooted ) eksportija ning toidu ja toormaterjalide importija. Suuremad ekspordiartiklid on masinad , seadmed , transpordivahendid , keemiatooted, elektroonika (Suurbritannia on Euroopa suurim arvutite, televiisorite ning arvutikiipide eksportöör).
Suurbritannia olulisimad importkaubad on samuti töödeldud kaubad , mille osatähtsus on  85% koguimpordist. Eelkõige impordivad britid elektrilisi masinaid ja seadmeid, sõiduautosid ning mehaanilisi masinaid ja seadmeid. Veel on tähtsamad impordiartiklid toiduained (kuigi nende osakaal koguimpordis on viimastel aastatel langenud), keemiatooted ning rõivad ja jalatsid .
Suurbritannia on maailma suuruselt teine välisinvesteerija; samal ajal on ta üks suuremaid välisinvesteeringute saajaid. Suurbritannias on ligi 50 000 välisosalusega firmat.
Vaatamata Suurbritannia atraktiivsusele välisinvestorite silmis ületavad Briti investeeringud välismaale oluliselt välisinvesteeringuid Suurbritanniasse. Teatud rolli võib selles mängida Suurbritannia otsus mitte liituda eurotsooniga.
Suurbritannia impordib : Suurbritannia ekspordib:
1. Liiklusvahendeid 1. Tööstusseadmeid
2. Tööstusseadmeid 2. Teabevahendeid
3. Teabevahendeid 3. Veondusseadmeid
4. Paberit ja paberitooteid 4. Naftat
5. Liiklusvahendeid
RAHVASTIK, LINNASTUMINE
Kõige tihedamalt on asustatud Kagu-Inglismaa (seal asub ka pealinn London), mis on ka saare jõukaim osa. Rahvastiku tihedus on umbes 248 inimest ruutkilomeetril.
Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased , 8% Šotlased ja 4% ueslased.
Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust.
Saarel kõneldavad põliskeeled on inglise, kõmri, šoti, gaeli ja korni keel
0 – 4 aastesed moodustavad rahvastikust 19%
15 – 65 aastased moodustavad rahvastikust 65 %
üle 65 aastased moodustavad rahvastikust 16 %
Suurbritannia on üks maailma linnastunumaid riike. Linnades elab 4/5 rahvastikust. Saare suuremad linnad on London, Birmingham, Manchester ja Liverpool .
Suurbritanniat ilmestab ka rahvaarvu väga väike kasv ja ülekaalus on palgatöötajad- 91% kogu tööhõivelisest rahvastikust
ENERGIAMAJANDUS
Energiavaradest leidub Suurbritannias:
kivisütt
maagaasi, Põhjameres
naftat, Põhjameres
Energeetikas on näha suundumusi kivisöeenergeetika vähenemise suunas.
Üle 4/5 elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Neid on üle riigi 11 kogutoodanguga 500 MW ( 1971 . aastal).
Naftatöötlemisettevõtted paiknevad peamiselt rannikurajoonides- Thamesi suudmealal, Lõuna- Walesis.
Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele.
Tuumaenergia osa energeetikas on suurendatud kasvavalt. Tuumaelektrijaamad ja elektrijaamad üldises mõttes kuuluvad kõik riigile.
PÕLLUMAJANDUS
Maakasutus põllumajanduses on 20 %
Hõive põllumajandudes on 1 %
Rohumaid on 46%
Kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannias, nagu ka mujal Lääne-Euroopas on karjakasvatus liha saamise eesmärgil tähtsam põllusaadustest. Pidevalt vähenevad ka viljakatel muldadel kasvavad metsad.
METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad , mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad . Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme .
Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask ) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Rohke metsaistutuse tagajärjel loodetavasti see ala üha suureneb.
On aga säilinud vähe metsi peamiselt juba 16.-19. saj. hävitustöö tagajärjel ning need on muudetud laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Koos metsadega on noilt aladelt kadunud ka metsloomad . Põldudele on aga elama asunud jällegi põldudele iseloomulikud organismid.
TÖÖSTUS
Suurbritannias leidub tööstuslikest toorainetest tina ja rauda. Tööstusharudest on esindatud autotööstus, kergetööstus, metallurgia ja kõrgtehnoloogiline tootmine.
Arenenud on eelkõige tekstiili- ja kivisöetööstus, musta metallurgia tööstus, laevaehitus .
Suuresti on edasi arenenud masina-, aparaadi- ja keemia tööstusharud.
Suurimad tööstusettevõtted paiknevad ranniku aladel, sest seal on kohe hea kaupa eksportida (laevadega sadamast).
Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus
Tööstuses on hõive 19 % rahvastikust
Enamik ettevõtteid paikneb kivisöe- ja rauamaagileiukohtade läheduses või soodsates rannikupiirkondades:
Suur- Londonis, Lõuna- Walesis, Midlandis, Lancashires, Yorkshires, Kirde- Inglismaal.
TRANSPORT
Suurbrbritannias on hästi arenennud transport ja teedevõrk. On suured lennujaamad ja sadamad. Peale selle saab liikuda ka busside , taksode ja metrooga. Kõige parem on transport pealinnas Londonis.
TURISM
Suurbritannia on suur turismima. London oli maailma 2002. aasta turismipealinn. Seal käis 11,6 miljonit välisturisti, kellest enamus olid ameeriklased ja prantslased .
Peamised vaatamisväärsused on:
Briti Muuseum , madame Tussaud ' vahakujude muuseum, Saint-Pauli katedraal, Westminster Abbey , Londoni parlamendihoone, Big Ben, Buckinghami palee, Londoni loomaaed, Harrodsi kaubamaja jne.
10