Jenissei 1. Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja Ida-Siberi piiril. 2. Jenissei algab kahe lähtejõena (Suur Jenissei ehk Bii-Hem ja Väike Jenissei ehk Ka-Hem) Tõrvamaalt. 3. Sügavus 15 meetrit. Laius- küünib 20 kilomeetrini. Vooluhulk- vooluhulk 17,8 tuhat m³/s. 4. Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgija Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad. 5. Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne- Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini. 6.
docstxt/134791899696.txt
...5 2.SIBERI KLIIMA....................................................................................................7 3.IGIKELTS..............................................................................................................8 4.VEESTIK...............................................................................................................9 4.1.Ob....................................................................................................................9 4.2.Jenissei.............................................................................................................9 4.3.Leena.............................................................................................................10 4.4.Baikal.............................................................................................................11 5.OKASMETS EHK TAIGA..................................................................................13 KOKKUVÕTE.........................
Eenetsid Andro Andronov 10.klass Sisukord Entonüüm ehk rahvanimetus Keel Elulaad ja asula Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula
aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus: Pärast ülikooli lõpetamist kaitses A. von Bunge 1880. aastal doktori väitekirja teemal "Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost"
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük
Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris Toitub sademetest Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris Algus Türgi kaguosa mägedest Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud) Suurvesi juunis (sulamine), madalvesi detsembris (vähem vihma) Kongo Toitub sademetest Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli Ekvatoriaalne kliimavööde
Neenetsite nimetus on n'enej n'enet's', mis tähendab neenetsi keeles "tõeline inimene" (Uibopuu, 1984. lk 264). Vene keeles kutsutakse neenetseid jurakisamojeedideks ehk jurakideks. Nime päritolu pole täpselt teada. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele alles 1920. aastal. (Neenetsid, 2018; Neenetsid, 1995) 1.2 Asuala Neenetsid asuvad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel tundras ja metsatundras Kanini poolsaarest Valges meres kuni Jenissei suudmeni (vt. Lisa 1). Neenetsite asuala on umbes 1 miljoni ruutkilomeetri suurune. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis asub Vene Föderatsioonis elab siiski vaid umbes 18.6% neenetseid. Ülejäänud elanikud on venelased ja komid. (Neenetsimaa (Nenetskiy Avtonomnyy Okrug, 2018)) 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 44 640. 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Neenetsi keelt, mis on neenetsite emakeel
kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. JaagupJesmin 9b Info pärineb: http://www.fennougria.ee Eesti keele õpik Laste-entsüklopeedia JaagupJesmin9b
. 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade
· Asub mussoonkliimaga alal · Toitub peamiselt sademetest · Toitub ka mäestikes lume sulamisest · Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi · Talvel on madalvesi Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest) Suvel ja sügisel on kõrge veeseis Talvel on madal veeseis Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja IdaSiberi piiril. · Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. · Ta toitub peamiselt lume sulamisest · Suurvesi kestab 23 kuud. · Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. Voolav Voolav vesi vesi kujundab kujundab pinnamoodi PÕHJAVESI Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas
Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600.
2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Volga 1)toitub lume sulamisveest 2)suurvesi on mai 3)madalvesi on september- märts Rein 1) toitub aastaringselt sademetest 2)suurvesi on juunis ja juulis 3)madalvesi november-jaanuar Kongo 1)toitub peamiselt sademetest 2)suurvesi on nov-jaanuar 3)madalvesi juuli-august Niilus 1)toitub sademetest 2)suurvesi on august-september 3)madalvesi märtst- mai Tigris 1)toitub sademetest 2) suurvesi on aprill-mai 3)madalvesi on august- jaanuar Jenissei 1)toitub lume sulamisest 2)suurvesi on juuni 3)madalvesi on nov-mai Huang He 1)toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest(mussoonvihmad) 2)suurvesi on august-september 3)madalvihmad on dets-jaan. Ganges 1)toitub sademetest 2)suurvesi on aug-sept 3)madalvesi on dets-mai 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. Ganges ja Brahmaputra -tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad
Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved
Isolaatkeeled- Keeled millel pole sugulasi 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast (algkeel) ,mis omakorda pärineb Uurali keelest(keelkond). Eesti keele sugulaskeeled on Liivi, Vadja, Isuri, Soome, Karjala, Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma Keelesuguluse vaatevinklist kuulub eesti keel soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelerühma. Tänapäeva eesti keel kannab endas keelerühma tüüpilisi struktuurijooni, samas aga ka jälgi keelesisestest eriarengutest ning pikaaegsetest kontaktidest muude keeltega. 10. Eesti keele sugulaskeeled Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel
Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9
mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. Liustikes kõige rohkem magevett 2/3.
aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus. Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad.
(Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid
keeled kadunud Obi jõe alamjooksul (Venemaa) Nganassaani 1000 tõsiselt Taimõri poolsaar Siberis ohustatud (Venemaa) Lääne-Siberis Obi ja Sölkupi 1700 tõsiselt Jenissei jõe vahel ohustatud (Venemaa) Kõnele Ohustatuse Keel aste Asuala jaid (UNESCO) Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi AR ning Handi 13 000 ohustatud Tomski oblast Lääne-
Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500 kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud. Ida-Siberi mägismaa Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, millest 23 on tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on
10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1
· suvise madalvee põhjused: sademetehulga vähenemine kõrgema temp'ga kaasnev auramise suurenemine · talvise madalvee põhjused: maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine karmi kliima puhul võib kogu veekogu ära külmuda, esineda äravoolukatkestusi · parasvöötme kliima: segatoidulised jõed välja kujunenud suurvesi (kevad, sügis) ja madalvesi (talv, suvi) (nt Volga, Jenissei) · vahemereline kliima: sademetest toitumine talvel suurem veetase (rohkem sademeid) · troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked
vihmavesi. Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%). Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga; 2-3 kuud on kõrge veeseis. 2) Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Ühe sõnaga: algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest. Toitub aastaringselt peamiselt sademetest. 3) Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lume sulamisest. Suurvesi kestab 23 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. 4) Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest. 5) Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest
suurusest territooriumist, asub umbes viiendik kogu maailma järvede mageveest. Pikkust 636 kilomeetrit, laiust 79 kilomeetrit, meenutab kujult pigem banaani Ida-Siberi lõunaosa kaardil, aga ilmselgelt on tegemist ühe kõige silmatorkavaima järvega maailmas. Peamiste jõgedena, mis sinna voolavad, tuleb mainida Selenget, Barguzini ja Ülem-Angarad, kui vaid silmatorkavamaid ligi 330 jõest esile tuua, välja voolab aga vaid üks, 1779-kilomeetrine Angara jõgi, mis sealset vett Jenissei kaudu Põhja-Jäämerre juhib. http://g3.nh.e e/images/pix/wwwadventuretravelru-68405101.jpg 4 Olhoni saar Baikali üks müstilisemaid paiku on järve suurim Olhoni saar, mida nimetatakse ka samaanide saareks. Saare eriline energia on olnud samaanide tegevuse jaoks ilmselgelt sobiv, sest kõikjal võib leida märke riitustest. Kindlasti peaks Olhonil viibides külastama ka
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka- Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest
Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgudest liigestatud Kesk Siberi kiltmaa, millest lõunasse jäävad Altai ja Sajaanide mäestikud. Leena jõest idas paikneb Ida Siberi mägismaa. Tegevvulkaanidega Kamtsatka kuulub Vaikse ookeani mäestikusüsteemi. Maa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m) paikneb Kaukasuses. Venemaa jääb parasvöötmesse. Kliima on väga varieeruv: valdavalt kontinentaalne, äärmises loodeosas mereline, Siberis ja KaugIda põhjaosas teravalt kontinentaalne, KaugIda
aastate s.h. Tobolski 2031 56 3 Tomski aktiivsusest 377 oli see kord 59 elavam, kord loium. lõpul ja 40 1860-ndate algul järgnes poole sajandi Jenissei Koldeliselt 1406 levivate, uutele 51 väljaränderajooni- 3 jooksul 22mitu uut. 1868.-69. aasta näljahäda, Amuuri ja Primorje dele 73 suunatud intensiivsemate 52 rändelainete
aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imazinism ja vanaida luule. Viimasel ajal on Andres Ehin korduvalt osalenud rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Lõuna-Ameerikas
Alamjooksul aeglustub vool ning vesi valgub laiali. Inimpegevuslikud põhjused Linna ehitamine jõe äärde, enne linna ehitamist valgus vesi pehmesse pinnasesse ja jõkke ei jõudnud nii palju vett, aga tänu asfaldile ei imbu vesi enam maasse. metsa raiumine kaldpindadelt ja mäenõlvadelt (Himaalaja nõlvadel). Suured üleujutused on Missisippil ja Niilusel, Ganges. Üleujutuste kaitseks ehitatakse jõgedele tamme. VEERIKKAMAD RIIGID Brasiilia (Amaznas), Venemaa (Volga, Leena, Jenissei, Ob, Amur), Kanada (Suur Orjajärv, Suur Karujärv), India, USA (Missisippi). Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi
i Rahvaarv väheneb i Muutub rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 19 . Millisele jõele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Too näited! Suure landuda ja veerohketele jügedele. Nt. Jantse Hiinas; Jenissei, Rein, Volga, Colorado, Columbia. 20. Miks ei tasu elektrijaama ehitada Eesti suurima janguga jõele Piisale? Lang on suur, aga jõgi on veevaene. 21. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades n nii vähe hüdroelektrijaamu? Sest nende ehitamine ja ülalpidamine on väga kulukas. 22. Jangtsele Kolme Kuru hüdroelektrijaama ehitamise plussid, miinused. Argumendid HEJ ehitamise poolt Vastuargumendid HEJ ehitamiseks
võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist: *Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel. *Tigris-toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel. *Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel *Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel *Ganges-toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. *Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab
Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad
sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist Narva jõe keskmine septembrini vähem vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Polygons/P1147010.html Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi Click to edit Master text stylesJenissei voolab läbi kolme kliimavöötme Second level algab parasvöötmes ja suubub po la arj Third Igarka level Arktika ookeani oo n Fourth level
Annab kord aastas välja hõimuliikumist käsitlevat infolehte. Riigid: Iseseisvad riigid on ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Kuid märkimisväärne osa maailma umbes 15 miljonist ungari, 5 miljonist soome ja ühest miljonist eesti keele kõnelejast elab väljaspool oma päritoluriiki. Ülejäänud rahvastest ähvardab mitmeid oht assimileeruda oma koduriigi domineeriva kultuuri ja keele hulka. Neli uurali rahvast liivlased, vadjalased, isurid ja eenetsid (Jenissei samojeedid) aga ongi iseseisva rahvana juba praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad. Rahvused: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani. Ugri rahvad on: · handed · mansid · ungarlased Läänemere-soome rahvad on: · liivlased · vadjalased
1986-90 70 381 62 871 7 510 1991-95 14 332 85 773 -71 441 1996-99 5 679 15 895 -10 216 2000-09 17 881 35 582 -17 701 Küüditamisrong 1949. aasta märtsis Keila lähistel 9 Küüditatute elamu Siberis Jenissei kaldal Dudinka külas (1956) 10 Kokkuvõte Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti.
Karsi ja Erivani 546 195 1 1 3. Kesk-Aasia 440 85 5 4 4. Siber ja Kaug-Ida 4 202 273 6 106 s.h. Tobolski 2 031 56 3 35 Tomski 377 59 40 Jenissei 1 406 51 3 22 Amuuri ja Primorje 73 52 - 9 Kokku 1 - 4 117 105 25 341 127 331 5 * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu eestlaste hulgas on ka ca 14 000 setut
märkamatuks). Emapiimast toitutakse umbes pool aastat, muud toitu hakkavad vasikad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik Põdrad jõudsid Euroopa aladele pärast jääaega subarktiliste metsade kujunemise perioodil vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi). Elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus leidub jõgesid, soid, järvi, noorendikke ja võsastikke. Põtru võib kohata ka metsade lähedal olevatel põldudel, raielankidel (kasvama hakkav biomass on rikkalikuks toidulauaks). Põdrad oskavad hästi ujuda ja lähevad tihti vette. Nad on ka kiired jooksjad (hinnanguliselt kuni 56 km/h). Eelistavad liikuda üksi, talvel mõnikord väikestes karjades. Põdra kohatruudus on suhteliselt
· Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Millal on suurvesi ja miks? Kongo Jangtse Indus Jenissei Volga Rein VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg, moldorg; põhja ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta, kuhjetasandik jõe suudmealal Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi
veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 5 80 8 Jenissei Niilus (Aswan) 60 6 tuh m /s tuh m /s (Igarka) 3 3 40 4 20 2
magajal härmas. Vanaema ei mäleta enam, aga kui rong tegi peatuse, siis said nad endale vett ja puid tuua ja ka suppi ning leiba anti, aga kui tihti neid peatusi oli, ta ei mäleta. Nad olid teel kaks nädalat. Kui neid siis ükskord Abakani jaamas vagunist välja käsutati koos pampudega. Siis ei teadnud keegi, kuhu neid viiakse. Aga varsti hakkasid autod tulema, jälle istusid nad autokasti, aga kuhu edasi, olid ikka nad ootuses, et saaks kord juba kohale. Neid viidi üle Jenissei jõe, aga jää see olid suured augud, neid aeti autodelt maha ja nad läksid jala üle jää, oma kompsudele järele. Jälle autodele ja sõit läks edasi ja neid viidi Krasnoturanskisse, see oli rajooni keskus.seal oli kõrge planguga piiratud aias, käsutati kõik sauna, riided kuumutati läbi. Ööseks oli võimalus ka majasse minna, aga rahvast oli palju, nad said kordamööda mõne tunni magada põrandal, sest kegi pidi ka nende pampusi valvama
revolutsionäär ja saadeti samasse kohta, kandma lõpuni oma esimest karistust, lisaks sai ta eluaegse pagenduse Gruusiast. Veel neljandatki korda arreteeriti Stalin. See leidis aset 23. veebruaril 1913. Tänu tema suurele põgeneja-kuulsusele sai talle võimude poolt osaks erikohtlemine. Ta saadeti asumisele nii kaugele põhja kui üldse võimalik, nii kaugele, et ta uskus end olevat kadunud. Kõigepealt oli rongiteekonna pikkuseks 4000 km ning seejärel võttis aerulaev Jenissei jõel kursi otse põhja, et sõita veel 2000 km. Peagi saadeti ta veelgi kaugemale põhja poole, kuhu pääses vaid koerte ja saaniga. Asumisel oli ta koos Sverdloviga, kuid ei talunud viimast. Ühesõnaga Stalin viibis 1902.-st kuni 1912.aastani seitsmel korral vangis. 1. augustil 1914.a algas sõda. Stalin hoidus sõjast kõrvale ning keeldus sõjaväkke minemast, jahilkäik ja kalastamine olid paremad kui kaevikuelu. Tegelikult muutis
venelased Ameerika kallastele, Alaskale. Selleks, et pidada indiaanlastega kaubavahetust, moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtradega egasi. Augustis jõuti Ohotskisse, linna Ohhoota mere ääres. Siit algas edasi merereis. Asuti laevadele, ületati Ohhoota meri ja jõuti Kamtsatkale
madalvesi tulv madalvesi talv kevad suvi sügis talv lumesulamis- vihmavesi vihmavesi põhjavesi vesi põhjavesi põhjavesi vihmavesi põhjavesi Võrdle jõgede äravoolu ( Tv. lk. 60 ül 5), õpik lk. 117 äravooludiagrammid Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk on põhjustatud ja lühiajaline suurenemine vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe
Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu. Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi
See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp - Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne- Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-ldas. Obi-lrtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida- Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel. Venemaal on palju järvi, eriti rohkesti võib neid leida riigi loodeosast. Siberis asub ainulaadne Baikali järv - maailma sügavaim mageveejärv. Baikalisse suubub
Eenetsid Laur Vallikivi ETNONÜÜM Eenetsite tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest. Selle nimetuse võttis kasutusele lingvist, eenetsi keele uurija Prokofjev 1937. aastal. Eenetsid nimetasid end ise klanninimede järgi ning alles 1970. aastatel juurdus etnonüümina ,,eenets" (Krivonogov 1998: 46). Varem nimetasid teised eenetseid Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. ASUALA Eenetsid elavad Jenissei alamjooksul idakaldal. Administratiivselt kuuluvad nad Krasnojarski kraisse Taimõri autonoomsesse ringkonda, kus nad elavad valdavalt Ust-Jenissei (Vorontsovo küla) ja Dudinka (Potapovo küla, Dudinka linn) rajoonis. Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne
Ida-Aasia raanikul olevad jõed: Ganges c) Ekvatoriaalse kliima jõed - väga veerohked aastaäbi rohkete sademete tõttu: Kongo d) Vahemeretüüpi jõed - veevaesed, suurvesi talve lõpus, kevadel (talvised sademed) e)Mäestikujõed e. KAUKAASIA TÜÜPI JÕED - toituvad jaa- ja lumesulamisveest f)Troopilise kliima jõed - veevaesed, toituvad sademetest, tihti ajutised 80 8 Jenissei Niilus (Aswan) 60 6 tuh m /s tuh m /s (Igarka) 3 3 40 4 20 2
annaabi.ee 
