GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ? Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid, viinamarjaistandusi, ? põlde. Nimeta suuremad Reini lisajõed. Atlas lk
Reini iseloomustus Reini jõgi on LääneEuroopa tähtsaim siseveetee. See algab Sveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis ühinevad Reichenau linna juures. Jõe laiuseks on 45 meetrit ning pikkuseks 1230 kilomeetrit. Jõgi on kärestikuline ja kiire vooluga ning voolab läbi Bodeni järve. Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks, langeb 20- meetrilise joana. Baselis on laiuseks 200 meetrit. Edasi voolab Reini jõgi põhja suunas Ülem-Reini madalikul, kus asustus on tihe ja on rajatud kanaleid, viinamarjaistandusi ja põlde. Keskjooksul voolab Rein läbi Reini kiltkivimäestiku. Seal on jõgi väga looklev ning ümbritsev maastik maaliline. Bonnist alates on jõgi surutud tehiskallaste vahele. Põhja-Saksa madalikule jõudes voolab Rein lääne suunas ning koos Maasi ja
tasandikke. · 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. · Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. · Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Alpid Grossglockner Veekogud · Jõed on vee ja energiarohked. · Suurim jõgi on Doonau. · Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. · Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv. · Ungari piiril on Neusiedleri järv. Bodeni järv Rahvastik · Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. · Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. · Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Majandus · Alates 1995. aasta algusest on Euroopa Liidu liige. · Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel.
Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa. • Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Veekogud • Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). • Viis pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: • Doonau (Donau; 2852 km) • Rein (Rhein; 1320 km) • Elbe (1165 km) • Odra (Oder; 866,12 km) • Mosel (545 km) Doonau Bodeni järv Majandus • 2011 aasta seisuga on Saksamaa SKT in kohta ostujõu alusel 39100$ • Põllumajandus 0.8% • Tööstus 28.1% • Teenindus 71.1%
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786.
Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Veestik Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. Palju on järvi. Neist tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetseb Bodeni järv. Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²) Müritz (117 km²) Chiemsee (80 km²) Taimestik
varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune platoo piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Nimi Kõrgus Mäestik 1. Dufour 4643 m Wallise Alpid 2. Domi mägi 4545 m Wallise Alpid 3. Weisshorn 4505 m Wallise Alpid 4. Matterhorn 4478 m Wallise Alpid 5. Dent Blanche 4357 m Wallise Alpid 6. Grand Combin 4314 m Wallise Alpid 7
Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess 1995,Suhrkamp Taschenbuch Verlag, Frankfurt am Main Bodeni järve ratsanik ,,Ma kulgesin läbi oma elu nagu ratsanik üle Bodeni järve, kartmata, et jää minu all järele annab"- Norbert Eliasele meeldis see võrdpilt ratsanikust, kes ületab enese teadmata jäätunud järve ning pääseb ohust, mille suurusest tal aimugi ei ole. Maailmasõjajärgsetel aastatel kuulus ta häbimärgistatud vähemusrühma, hiljem oli ta vastupidi edukas priviligeeritud. Topeltkuuluvuse kogemus ei jäta Eliast kunagi maha. Sotsiaalteooria rajamine ajaloolise ainese analüsile tähendas nii vabanemist ideoloogilistest
Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega. Kohapeal liiklemine peamiselt Alpide lõunajalamil valitseb parassoe, merre. autodega või bussidega või ka jala. mägedes jahe või külm kliima. Suved soojad. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Keskmine temperauur jaanuaris 0C, juulis Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Varia: Sveitsil on üks madalamaid 18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein.
varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Kõrgeim mägi on Zugspitze ( 2962m) Veestik Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Suurimad järved : Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) Pikimad jõed: Doonau (2852 km), Rein (1320 km) Doonau Bodeni Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodu-sesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on Saksamaale ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø
märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg
~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid Suurim ja tähtsaim jõgi on Doonau Suurim järv Bodeni järv Sademeid 500mm aastas Vegetatsiooni periood kestab 10 kuud Vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Pergamoni muuseum Museum Island Filmmuseum Berlin New National Gallery Kölni katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine:
Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatur 0 kraadi Sademete hulk on mõõdukas (500mm) Veekogud Jõed: Doonau (2852km), Rein (1320km), Elbe (1165km), Odra (866,12km), Mosel (545km), Main (524km), Inn (510km), Weser (433km), Saale (413km), Spree (382km) Järved: Bodeni järv (536km2) Müritz (117km2) Chiemsee (80km2) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://en.wikipedia.org/wiki/Germany http://blogs-images.forbes.com/rebeccalindland/files/201 3/01/2014-Mercedes-CLA250-rear.jpg http://www.evwind.es/wp- content/uploads/2013/11/offshore-wind-power- siemens.jpg
Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava Järved: Bodeni, Neusiedli Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun mullad Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: kõrgusvööndilisuseala, lehtmets Austria Põllumajandus: Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses. Põllumajandus põhineb väikemajanditel. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa liidu suurim (10%). Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Tähtsaim
liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3. Chiemsee (80 km2) Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19.sajandi õpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille
lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv, millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv, Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore. kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Kliima · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. · Rahvastik
Tähtsamaks kultuuriväärtuseks on Berliinis Brandenburgi värav, mis on rahvuslik sümbol Kohalike seas ka populaarne muuseum Island ,Leipzig on enim külastatud linn. Tuntud ka Püha Tooma kirik (Thomaskirche), kus on J. S. Bachi haud ning rahvastelahingu mälestusmärk, mis Euroopa suurim monument 10 pikemat jõge Saksamaal Doonau Rein Elbe Odra Mosel Main Inn Weser Saale Spree Suurimad järved Bodeni Müritz Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik Saksamaa asub lehtmetsade vööndis Mäestikes okasmetsad
vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna- Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Suurimad järved on Bodeni järv, Müritz ja Chiemsee. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau, Rein, Elbe, Odra , Mosel, Main, Inn, Weser, Saale ,Spree. Majandus Saksamaa SKT on 2498 miljardit USD, ühe elanikukohta kohta on 33 023 USD. Saksamaa põhilised ekspordiallikad on masinad, varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid, toidukaubad, tekstiilid. Tähtsamad ekspordipartnerid on Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid , Holland,
Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Maavarad: Saksamaa on maavaradelt, eriti kütustelt, üsna rikkas. Saksamaa idaosas leidub pruunsütt, idaosas aga kivisütt, Põhjamerel pumbatakse gaasi ja naftat. Suurim kaevanduspiirkond on Ruhri bassein läänes. Kliima: Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Kõige mõnusam aeg Saksamaal on juulis, kuna siis püsib temperatuur 16 kuni 20 °C piires. Saksamaa kliima on piirkonniti üsna sarnane
Ei ole. Millise ookeani äravoolualal riik asub või on siseäravoolualal? Atlandi ookeani siseäravoolualal. Milline võib olla jõgede peamine toiteallikas? Mägiliustike sulamisvesi ja lumi. Milline võib olla jõgede veetaseme kõikumine? Kevadel on jõgede veetase tunduvalt suurem kui ülejäänud aastal. Millised suuremad järved asuvad valitud riigis? Neusiedli järv (315 km²), Bodeni järv (538 km²) Kas võib olla probleeme veekogude puhtusega? Ei või olla probleeme. Milleks võidakse pinnavett kasutada? Joogiveeks. 5. Milline on valitud riigi arengutase ja globaliseerumine? Austria on arenenud maa ning riigi arengutase on kõrge ja globaliseerumine samuti, kuid tehnoloogia arengutase annab soovida. Kas valitud riik on olnud koloonia ja milline riik oli emamaaks?
Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000- 2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Suurim jõgi, Doonau, jõuab Austriasse Saksamaalt ja läbib 250 km ulatuses Austria põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz. Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv ning Ungari piiril ligi 90 järvest suurim Neusiedleri järv. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad:
karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. 3 Tähtsamad geograafilised objektid Kõrgeimad mäed: 1. Zugspitze - 2962 m 2. Watzmaan - 2714 m 3. Mädelegabel- 2643 m Pikimad jõed: 1. Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) 2. Rein - 1326 km 4. Elbe - 1136 km Rein Ta algab Alpidest mitme lähtejõena. Peale nende ühinemist voolab ta mõnda aega Liechtensteini piiril ja suubub hiljem Bodeni järve. Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta
vormitud järvi. KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Keskkõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi keskida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Saksamaa vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Rohkem kui ükski teine koht on see Berliini sümbol Saksa ajaloo areeniks. 1989. aastal müüri langemise ajal tähistasid tuhanded ida ja läänesakslased piiri avamist ja Saksamaa taasühendamist. Brandenburgi väravad on maagiliseks külgetõmbepunktiks kõikidele Berliini külalistele. Kriidikalju
1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik, mis on madalate ahelikega ja mille alla jääb kümnendik riigi territooriumist ning nende kahe vahele jääb 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune Sveitsi platoo, mis piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on Sveitsis palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Näiteks algavad Sveitsis sellised tähtsad Euroopa jõed nagu Rein ja Rhone. Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt.
Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) Doonau 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) · Nimeta selle riigi suurimaid järvi. 1. Bodeni järv on järv Saksamaa, Sveitsi ja Austria piiril. Läbi järve voolab Reini jõgi.Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit. 2. Müritz on järv Põhja-Saksamaal. See on pindalaga 117 km², mis on suuruselt teine Saksamaa järvedest. Järve maksimaalne sügavus on 31 m. Järve on alguse saanud Elde jõest.Osa Müritzi järvest on looduskaitse all. 3
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline näh...
ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Kolm pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: Doonau (Donau; 2852 km) Rein (Rhein; 1320 km) Elbe (1165 km) Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist
märtsini. Juura mäestikus ja Alpides on kõrgusest tingitult muidugi madalamad temperatuurid ja kõrgel Alpides esineb ka liustikke. Alpidest lõunapool asuv Ticino asub lähistroopilises kliimavööndis ja sealsed temperatuurid on enamasti 2-4°C kui Sveitsi kiltmaal. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. 7 Ajalugu Kasvuperiood 1. augustil 1291 ühinevad kolm kantonit Uri, Schwyz ja Unterwalden eesmärgiga võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu. 1332. aastal ühineb nendega Luzern, 1351. aastal Zürich, aasta hiljem Glarus ja Zug. 1353. aastal lisandub Bern. Need kaheksa kantonit moodustavad ,,acht alten Orte" (kaheksa vana riiki).
Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. Kliima Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu.
keemiatööstusega. (7 lk 201) Tähtsat osa Itaalia majanduses etendab turism, mida soodustab Alpide ja Vahemere-äärsete kuurortide rohkus ning aastatuhandeid kestnud tsivilisatsiooni erakordselt rikas kultuuripärand. (7 lk 202) 5.2. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis ulatub kuue riigi piiridesse. Selle keskmine, kõrgem osa, koosneb kristalsetest kivimitest, ääreosad aga settekivimitest. Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline sügav org, mis jagab mäestiku kõrgemaks lääne- ja madalamaks idaosaks. Alpide kõrgeim tipp on Mont Blanc (4807 m) Prantsusmaa ja Itaalia piiril. (17 lk 234) Alpide nõlvult saab alguse energiarohkeid jõgesid: Rein, Po, Doonau, Rhone jne. Mäestiku põhja- ja lõunajalamil paiknevad Euroopa suurimaid järvi Genf, Gadra, Bodeni, Como jm. (27 lk 157)
mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin
põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 8 Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 9 Ajalugu Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude teke sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas
pruunsüsi-põletavate tööstustega. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. 5.4 Veestik Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Suurimad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. 5.5 Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised
(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus.
Vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. ''Väike jääaeg'': 1560ndatel algas järsk kliima jahenemine, mis kestis 17. sajandi lõpuni. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. Laienesid alpi liustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel allapoole. Näiteks Bodeni järv jäätus neljal talvel. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mida iseloomustab liigniiskusest tingitud ikaldused LääneEuroopas. Teise poolde jäi kogu PõhjaEuroopa, sh Eesti, suur näljaaeg. Demograafilised lained Looduskatastroofid: Rohkelt ohvreid nõudsid varauusaja Euroopas üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualadel, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid.
Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas, selle teise poolde aga jäi kogu Põhja-Euroopat, sealhulgas ka Eestit tabanud suur näljaaeg. Külma
üleujutuste, metsloomade ja vaenlaste eest kaitsmiseks ehitatud vaiadele toetuvale platvormile. Vaiade otsad tahuti teravaks, põletati ja rammiti veekogu põhja. Neoliitikumis ja pronksiajal rajati neid eriti Alpi mäestiku järvedele. Kõige rohkem on vaiehitistest uuritud Sveitsis, Robenhauseni lähedal Pfäffikeri järve kaldal asuvat vaiküla (II at. eKr.). Algselt paiknes see järvel ja oli olnud kaldaga ühendatud silla abil. Vaikülad võisid olla küllaltki suured, näiteks Sveitsis Bodeni järvel asunud vaiküla mõõtmed olid 500 korda 90 m, niisuguse suurusega vaiküla võis mahutada kuni 1000 inimest. Vaikülade, ka vaielamute (Itaalia kandis nimetati neid terramare) ehitamine püsis pikka aega, varasemast perioodist on veel tuntud 7.-4.saj.eKr. Poolas Biskupini järvel asunud vaiküla. Kuna see leiti turbapinnasest hästi säilinuna, oli teda võimalik rekonstrueerida. Küla oli u. 100 elanikuga kindlustatud asula, mille majad oli paigutatud 13 ritta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
