Euroopa referaat (1)

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool
Põllumajandus 1B
Marek Rang
Geograafia
Referaat
Olustvere 2013

Sisukord

Table of Contents
Sissejuhatus 3
Üld info euroopa kohta 4
Rahvastik 5
Maavarad 7
Kliima 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud Kirjandus 10

Sissejuhatus

Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.
Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja  Aasia  piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri  Uurali  mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi  Kaspia merenining kas  Kuma -Manõtši nõgu  Aasovi mereni või Suur- Kaukasuse  Peaahelik.
Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust.

Üld info euroopa kohta

Sügavale maismaasse lõikuvate merede ( Vahemeri , Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ( Skandinaavia , Pürenee,  Balkan ) ja saared (Briti saared,  Island ,Novaja Zemlja , Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast.
Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad  Fennoskandia tasandikud ja  platood , mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tšehhi massiiv , Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestikAlpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke ( Lombardia  ehk Po, Kesk- ja Alam- Doonau madalik) ning kiltmaid(Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid.
Suures osas Euroopast valitseb  paraskliima , mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus , mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastulähistroopiline vahemereline kliima.
Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes.  Stepid  on põlluks haritud.
Enamik jõgesid (Doonau,  Dnepr , Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua.
Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks  Laadoga , Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid.
Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud.
Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli.
Peamine usund on kristlus.
Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.

Rahvastik

Ehkki Euroopa on üks väikseimaid maailmajagusid, on ta kõige tihedamini asustatud. Samuti on tal tähtis koht kõikidel kultuurialadel – teadustes , kunstides, põllunduses, tööstuses, kaubanduses jm. Euroopas on palju rahvusi ja kultuure. Kultuurialged on Euroopasse tulnud ida poolt, olulised mõjutused Lähis-Idast, eelkõige Mesopotaamiast. Nende alusel areneb Vahemeremail aegamööda kreeka kultuur, mis koos ristiusuga paneb aluse euroopalikule kultuurile.
Euroopa on väga tihedalt asustatud maailmajagu, kuigi rahvastiku juurdekasv on väike ja eurooplaste osatähtsus maailma rahvastikus langeb. Suhteliselt väikesel territooriumil paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Kõige tihedamalt on asustatud Holland ja Belgia ning läbi Euroopa keskosa läänest itta kulgev vööde Suurbritanniast Venemaale.
Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on ka nendes piirkondades, kus on soodne kliima, viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad.
     Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva , Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur . Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge.

Maavarad

 Euroopa on rikas rauamaagi-, boksiidi -, pruun- ja kivisöe-, kaali-, keedusoola - ning väävlivaru poolest. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis. Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi ja elavhõbedamaagi leiukohti.
      Kaspia, Dnepri- Donetsi nõos ja Saksa- Poola madalikul paiknevad keedu- ja kaalisoolalademed. Sitsiilias, Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas leidub väävlit.
Karjäär Tšehhis
     Kivisüsi paikneb tavaliselt vanade mäestike piirkonnas asuvates vaondites. Euroopa suurimad kivisöeleiukohad on Suurbritannias, Ruhri ja Sileesi ning Ida-Euroopa lauskmaal Donetski ja Petšoora (Põhja- Uraali läänenõlvul) kivisöebasseinides. Söetootmine on viimase kümne aasta jooksul mitu korda vähenenud, sest kasutusele on võetud uusi energiaallikaid. Too näiteid!
     Suurem osa naftaleiukohti paikneb tasandikel või kohtades, kus endiste merede kohale kuhjusid mereloomade ja -taimede jäänused, mis hiljem kaeti settekivimite paksude lademetega. Sageli leidub naftat tasandike äärealadel, praeguste merede rannikul, mõnikord ka merepõhja all. Teise naftaleiukohtade ala moodustavad mäestikueelsed sügavad vaondid, mis kunagi varem olid samuti mere all, hiljem aga täitusid settekivimitega. 
     Euroopas on naftat Ida-Euroopa lauskmaal (peamiselt Volga ja Uraali vahel), Karpaadide mäestikueelsetes nõgudes, Karpaadide ja Alpide vahel, samuti Põhjamere rannikul. Maagaas esineb sageli koos naftaga , kuid mõnikord ka omaette leiukohtades. Suured maagaasi varud peituvad Karpaatide eelmäestikes, Põhjamere ääres, mitmetes paikades Ida-Euroopa lauskmaad.

Kliima

Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse, kus on talved soojad ja vihmased, suved jälle kuumad ja kuivad. Päike soojendab seal palju tugevamalt kui kusagil mujal Euroopas. Kõrged mäed on takistuseks külmadele põhjatuultele.
       Arktikavöötmesse jäävad Teravmäed ja Franz Josephi maa, kus aasta läbi valitseb arktiline õhk, mis põhjustab madala temperatuuri mitte ainult talvel, vaid ka suvel. Arktilise vöötme lääneosas, kuhu tungib sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru, on talv veidi soojem.
      Barentsi mere lõunarannikul ja Skandinaavia poolsaare põhjaosas valitseb lähisarktiline kliima, kus talv on tuuline, niiske ja mitte eriti külm, suvi jahe ja niiske. 
Kesk-Norra rannik
     Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega.  Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.
     Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas.
     Euroopa idaosa asub Atlandi ookeanist kaugel. Soojad läänetuuled on idasse jõudes jahtunud ja raugenud. Tihti tungib Ida-Euroopasse külm õhk Põhja-Jäämerelt. Talv on siin pakaseline ja lumerikas. Lund sajab palju ja see püsib kaua. Suvi aga on Aasiast pärale jõudava sooja kuiva õhu tõttu tunduvalt kuivem ja kuumem kui Euroopa lääneosas. Temperatuurierinevused on suured. 

Kokkuvõte

Sain teada

Kasutatud Kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-4-1.ht m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-2-5.ht m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-6-1.ht m