Rootsi (4)

Kool
Nimi
Klass
Rootsi
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja nimi
Tallinn 2007
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................3
Rootsi üldandmed……………………………………………………………………...4
Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5
Ajatsoon.........................................................................................................................6
Pinnamood ......................................................................................................................6
Pinnamoe mõju majandustegevusele …………………………………………………..7
Maavarad ………………………………………………………………………………7
Kliima………………………………………………………………………………….7
Õhusaastumisega seotud probleemid………………………………………………….8
Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa ……………………………………………………8
Kokkuvõte………………………………………………………………………...….10
Kasutatud allikad, kirjandus………………………………………………………….11
Sissejuhatus
Referaadi koostamisel pöörasin tähelepanu loodusgeograafilistele askpetidele. Näitasin ära lühifaktid Roosti kohta, tõin välja pinna ja kliima iseloomustuse ning järeldasin pinnamoe mõju majandusele ja õhusaastumisega seotud probleemid. Looduslikuks objektiks valisin Lapimaa, sest see on üks vähestest looduslikest vaatamisväärsustest Rootsis.

Rootsi üldandmed

Täisnimi: Rootsi Kuningriik

Kohalik nimi: Konungariket Sverige
Rahvusvaheline tähis: SW
Pealinn: Stockholm
Pindala: 449 964 km²
Haldusjaotus : 24 provintsi
Koordinaadid: 62° põhjalaiust, 15° idapikkust
Riigikeel : rootsi
Iseseisvus : 6. juuni 1523
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Rahvaarv: 9 142 817 (2006.a.)
Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km²
Etniline koosseis: 91% rootslased , 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi
Sündimus: 12%
Suremus : 11‰
ELiga ühinemise aasta: 1995

Rahaühik: euro

Usutunnistus : 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid

Rootsi geograafiline asend

Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril , Euroopa maailmajaos , Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul).
Ajatsoon
Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1. Eesti asub GMT +2 ajatsoonis. Riikide ajaerinevus on 1h, kui Roostis on kell 5, siis Eestis on kell 6.

Pinnamood

Pinnamoes valdavad mandrijää silutatud madal kiltmaa ja künklik tasandik , iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Maa jaotub 3 ajaloolis -geograafiliseks piirkonnaks : Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate muldadega Skåne poolsaar. Rootsi suurimad saared Gotaland ja Öland on pinnaehituselt lubjakivilavad (50-80 m). Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik , on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku.
Pinnamoe mõju majandustegevusele
Turisminduse vaatenurgast on edendavad faktorid Skandinaavia mäestik, kuhu ahvatlevad talvereisid talisportlasi viivad ning lõunaranniku liivarannad. Samuti on Svealandi ja Götalandi viljakad mullad suureks plussiks põllumajanduse arengule. Valdavalt mandrijää sillutatud kiltmaa ja künklik tasandik on soodne kiirteede ja raudteede rajamiseks, selle tulemusena areneb transiitkaubandus ja veondus .
Maavarad
Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan , vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Rootsi hakkab siis elektrienergiat ostma Saksamaalt, osa ostetavast energiast töödeldakse tuumajaamdes.
Kliima
Rootsis on parasvöötme kliima. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis. Võttes arvesse riigi koordinaate (samad mis Gröönimaal või Siberis ) on Roostis soodne kliima tänu merele . Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid mere (eriti Golfi hoovuse) pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Lõunaosas on keskmine temperatuur jaanuaris –1 °C, põhjaosas –14 °C, juulis vastavalt 14 °C kuni 20 °C. Sajab aastaringselt, 400- 700 mm/a, kõrgemal mägedes kohati üle 1500 mm/a. Sademete hulk kuude lõikes on stabiilne.
Õhusaastumisega seotud probleemid
Probleem number 1 on happevihmad . Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid , mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus . Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all.
Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa
Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid , keeleliselt eest­laste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin-seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rah­vaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja pea­vad laplase nimetust halvustavaks. Traditsioonilise elatusviisi järgi jaotuvad lap­lased põhjapõdrakasvatamisega tegelevateks tundrulaplasteks (Põhja-Rootsi ja Norra sisemaa ), põdrakasvatajaist ja kalastajaist metsalaplasteks (Rootsi, Soome, Venemaa) ja kaluritest merelaplasteks (Põhja-Norra rannik).
Parimad ajad külastamiseks on talvel, kui soovitakse näha virmalisi. Varakevadel (juuni algus, vastab meie maile), kui sääsed pole veel ärganud või sügisel septemberis– oktoobris , siis on Lapimaa kena oma värvikireva ja puutumata loodusega.
Kokkuvõte
Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune .
Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa.
Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid.
Kasutatud allikad
http://en.wikipedia.org
http://et.wikipedia.org
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/sweden/index_et.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsi.ht m
http://www.iae-bordeaux.fr/cfi/site_francais/pays/Suecia/Sweden_flag_large.png
http://www.geographicguide.net/europe/maps-europe/maps/sweden-map.jpg
http://tiitreisid.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=31&id=24
http://www.amadeus.net/home/worldtime/en/img/wmap.gif
http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/lapimaa.php
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/lapimaa_risto.ht m
Kasutatud kirjandus
“Eesti Entsüklopeedia nr 8”, 1995, Talinn , EEK, lk 203-204
“Maailma Teatmeatlas”, 2000, Tallinn, EEK, lk 450-453