Itaalia (12)

Tapa Gümnaasium 2009
Referaat
ITAALIA
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg
Koostaja : Mirjam Pikki
10.b
Juhendaja : Eve Kasekamp
Tapa Gümnaasium 2009
SISUKORD:
Tiitelleht lk 1
Sisukord lk 2 - 3
Sissejuhatus lk 4
Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8
Üldandmed lk 5
Geograafiline asend lk 6
Looduslikud tingimused lk 6 - 8
Arengutaseme iseloomustus lk 8
Arengutaseme näitajad lk 8
Riikide rühma kuuluvus lk 8
Majandusorganisatsioonid lk 9
Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuuluvus lk 9
Tuntud rahvusvahelised firmad lk 9
Rahvastik lk 10 - 11
Elanike arv lk 10
Rahvaarvu kasvu graafik lk 10
Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11
Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis lk 12
Rahvastiku püramiid lk 12
Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12
Linnastumine lk 13
Suuremad linnad ja linnastud lk 13
Rahvastik linnas lk 13
Linnade paiknemise iseloomustus lk 13
Energiamajandus lk 14
Energiavarade eksport ja import lk 14
Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18
Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16
Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16
Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
Põllumajandustoodete eksport lk 18
Keskkonnaprobleemid lk 18
Metsamajandus ja metsatööstus lk 18 - 20
Pindala lk 18
Metsa tüübid lk 19
Suuremate metsamassiivide paiknemine lk 19
Kasutusala lk 19
Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus lk 19
Puiduvarud lk 20
Metsamaterjali ja puidutoodete eksport lk 20
Metsanduse probleemid lk 20
Tööstuse areng lk 20 - 22
Tööstuslikud toorained lk 20
Tööstusharud lk 20
Tööstusettevõtete paiknemine lk 21
Tööstustoodete eksport ja import lk 21
Masinatööstuse arengu iseloomustus lk 21
Kõrgtehnoloogia arengueeldused lk 22
Trantspordi iseloomustus lk 22 - 24
Trantspordi infrastruktuuri areng lk 22
Trantspordi liigid lk 22
Trantspordi liikide arengutase lk 23 - 24
Turismi iseloomustus lk 25
Itaalia tuntus turismimaana lk 25
Turismi arengueeldused lk 25
Kõige enam külastatavad kohad lk 25
Reisivõimalused Eestist Itaaliasse lk 25
Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust lk 25
Kokkuvõte lk 26
Kasutatud kirjandus lk 27

Sissejuhatus

Itaalia on oma pindalaga, milleks on 301225 km² üks suurimaid riike Euroopas. Itaalia tunneb kaardi pealt ära tänu sellele, et ta on saapa kujuline, mis vaatamisel eriti silma paistab. Itaalia on tuntud veel kui mägede maa, sest seal on tõesti suured ja ilusad mäed. Kui sinna üles ronida, näeb päris palju silmale huvi pakkuvaid kohti. Viimased taliolümpiamängud toimusid ka Itaalias ja televiisorist sai nähtud päris palju sellest maast, siis see tekitas minus suurt huvi Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus .
Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teada tahaks.
http://images.google.ee/images?q=itaalia&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i

Riigi üldiseloomustus:

Üldandmed:

Keel Itaalia
Pealinn Rooma
President Giorgio Napolitano
Peaminister Silvio Berlusconi
Pindala 301 230 km²
Rahvaarv (2005) 58 103 000
Rahvastiku tihedus 192,8 in/km²
Iseseisvus 17. märts 1861
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn Fratelli d' Italia
Usund Katoliiklus
Loomulik iive(2004) 1,33‰
Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el.
Õpilase entsüklopeedia lk 50
MAAILMA RIIGID lk 97
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
Itaalia lipp Itaalia vapp
MAAILMA RIIGID lk 97 MAAILMA RIIGID lk 97
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

Geograafiline asend:

Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Šveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Italia asub Šveitsis Lugano järve ääres. Itaalia paikneb lähistroopilises vöötmes.
ENE 4 lk 8
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+geograafiline+asend&sa=N&start=40&ndsp=20

Looduslikud tingimused:

Kliima:

Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora , mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Geograafia Entsüklopeedia lk 224
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

Loodusvarad :

Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas, marmor , asbest, pimss, püriit ja maagaas. Ta toodab ainult 1% oma tarbivast naftast ja on väga tundlik nii maailma naftahindade kõikumise kui ka Põhja-Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast.
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

Pinnamood :

http://www.fotogian.com/piemonte.html
Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid . Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid.
ENE 4 lk 8
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
http://www.fotogian.com/piemonte.html
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia . Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides , mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m).
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine.
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

Arengutaseme iseloomustus:

Arengutaseme näitajad:

Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi
21.
ÜRO inimarengu indeks
0,916
SKT elaniku kohta (USD)
29 000
Sündimus
0,9 %
Suremus
1,0 %
Imiku suremus
0,6 %
Kirjaoskus
98,5 %
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Riikide rühma kuuluvus:

Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Majandusorganisatsioonid:

Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuuluvus:

Itaalia kuulub sellistesse organisatsioonidesse nagu:

• EL
  
• BIS
  
• BSEC
  
• CBSS
  
• CDB
  
• CE
  
• WHO
  
• UNTSO
  
• UNESCO
  
• OECD
  
• NEA
  
• OSCE
  
• WTO
  
• NATO
  
• ÜRO
  
• NASA
  
• CEI
  
• CERN
  
• EAPC
  
• EBRD
  
• EIB
  
• EMU
  
• ESA
  
• FAO
  
• IADB
  
• IAEA
  
• IBRD
  
• ICAO
  
• ICC
  
• ICFTU
  
• ICRM
  
• IDA
  
• IEA
  
• IFAD
  
• IFC
  
• IFRCS
  
• IHO
  
• ILO
  
• IMF
  
• IMO
  
• IOC
  
• IOM
  
• ISO
  
• ITU
  
• LAIA
  
• MIGA ,
  
• MINURO
  
• NAM
  
• NSG
  
• OAS
  
• PCA
  
• UN
  
• UNCTAD
  
• UNHCR
  
• UNIDO
  
• UNIFIL
  
• UNME
  
• UNMIK
  
• UNMO
  
• UPU
  
• WCL
  
• WCO
  
• WEU
  
• WHO
  
• WIPO
  
• WMO
  
• WTO
  

http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html

Tuntud rahvusvahelised firmad:

• FIAT – masina- ja autotööstus
  
• Pirelli & C. – kummitööstus
  
• Montedison – keemia- ja elektroonikatööstus
  
• Olivetti – kirjutus - ja kassamasin
  
• Firenze nahakaubad
  
• Enel- elektrienergeetika
  
• Montedison
  
• Venezia klaas
  
• Eni – energeetika
  

Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Rahvastik:

Elanike arv:

Rahvaarv Itaalias on 58 103 000, nendest 2% on Sardiinlasi, muid on 4% ja Itaalasi on 94%
Geograafia Entsüklopeedia lk 226
MAAILMA RIIGID lk 97

Rahvaarvu kasvu graafik:

Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Rahvastiku paiknemine:

Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega. Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Keskmine rahvastiku tihedus:

Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006).
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega:

Riik
Asustustihedus
Itaalia
197 in./km2
Šveits
181 in./km2
Prantsusmaa
112 in./km2
Austria
98 in./km2
Sloveenia
97 in./km2
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999
Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe suurune asustustihedus on Šveitsil 181 in./km2. Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2).
Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d’Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias ( Napolis ) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2).
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Tihedamini ja hõredamini asutatud piirkonnad:

Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut ( Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 – 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 – 500 000 elanikuga linnu 37.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis:

Rahvastiku püramiid:

http://www.theodora.com/wfbcurrent/italy/italy_people.html

Rahvastikupüramiidi iseloomustus:

2006. aastal oli lapsi vanuses 0-14 aastat Itaalias üle 8 047 129. Poisslaste osakaal oli 52% ja neid oli 247 169 võrra rohkem. Lapsed moodustasid riigi rahvastikust 13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat . Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb.
http://www.theodora.com/wfbcurrent/italy/italy_people.html

Linnastumine:

Suuremad linnad ja linnastud:

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:It-map.png
Geograafia Entsüklopeedia lk 228

Rahvastik linnas:

Linnas elab 67% rahvast ja maal elab 33% rahvast.
http://www.search.com/reference/Italy

Linnade paiknemise iseloomustus:

Rohkem inimesi elab Põhja-Itaalias ja läänerannikul, Rooma, Napoli ja Po jõe madaliku ümbruses. Suurima rahvaarvuga linnad on Rooma (2 547 677 elanikku), Milano (1 308 735 elanikku), Napoli (984 242 elanikku), Torino (900 608 elanikku) ja Palermo (670 820).
http://www.search.com/reference/Italy

Energiamajandus:

Energiavarade eksport ja import:

Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine.
Geograafia Entsüklopeedia lk 228
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023
http://www.search.com/reference/Italy

Põllumajanduse iseloomustus:

Põllumajanduse looduslikud eeldused:

Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%.
Paljud Itaalased on põllumehed. Tähtsaim kultuur on nisu, millest valmistatakse pastat ja saia. Lisaks kasvatatakse veel oliive, viinamarju, maisi ning suhkrupeeti. Peamiselt maa põhjaosas kasvatatakse veiseid ja Sardiinia ning Sitsiilia kuivadel karjamaadel peetakse arvukalt lambaid ja kitsi .
Õpilase entsüklopeedia lk 50

Pinnamood:

Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik , sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Kliima

Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Mullad

Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet- pruunmullad , paakunud mustmullad , alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad . Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Maaparandustööd:

Itaalias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks ca 57%.

Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Põllumajandus:

Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused. Itaalias tegeldakse põllumajandusega peamiselt Lombardia madalikul ja Apenniini poolsaarel. Alpide orgudes on põhiline aiandus.
ENE 4 lk 10

Põllumajanduse majanduslikud eeldused:

Kapital :

Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka on tal piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks ja sellesse investeerimiseks.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Tööjõud:

Põllumajanduses on hõivatud 5% kogu rahvastikust, kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur.

ENE 4 lk 10

Valitsuse majanduspoliitika.

Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liiga kallis sotsiaalsüsteem.
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

Põllumajandus:

Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
ENE 4 lk 10

Spetsialiseerunud põllumajandus:

Põllumajanduse kogutoodangust annab ⅔ taimekasvatus , seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele.
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
ENE 4 lk 10

Põllukultuurid:

Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid , sidrunid ja kiivid ). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia, Veneto ja Emilia -Romagna.
ENE 4 lk 10

Põllukultuuris esimeste hulgas:

Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja.
ENE 4 lk 10

Loomakasvatusharud :

Loomakasvatuses on oluline lihakari . Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde ( kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Loomakasvatuses esimeste hulgas:

Itaalia ei ole kahjuks ühegi loomakasvatusharu arengult maailma esimeste hulgas.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Põllumajandustoodete eksport:

• Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga.

• Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi.
  
• Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat , toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive.
  
• Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas.
  

Geograafia Entsüklopeedia lk 228

Keskkonnaprobleemid:

Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus.
http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Ernits_Maailma%20peamised%20keskkonnaprobleemid.doc

Metsamajandus ja metsatööstus:

Pindala:

Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta.
http://metsad.ee/main.html

Metsa tüübid:

Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik.
http://metsad.ee/main.html

Suuremate metsamassiivide paiknemine:

Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes – Alpides ja Apenniinides.
http://metsad.ee/main.html
http://www.fao.org/forestry/5966/en/ita/

Kasutusala:

Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks.
http://metsad.ee/main.html

Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus:

Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega.
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
ENE 4 lk 10

Puiduvarud:

Itaaliat rahuldavad tema puiduvarud, sest väga palju puitu ja puidutooteid eksporditakse.
http://metsad.ee/main.html

Metsamaterjali ja puidutoodete eksport:

Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid ( puitplaat , paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide , paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses).
Geograafia Entsüklopeedia lk 228

Metsanduse probleemid:

Peamiseks probleemiks võiks olla turg , sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks. Probleemiks võiks olla ka metsa uuendamine. Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele, kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine.
http://metsad.ee/main.html

Tööstuse areng:

Tööstuslikud toorained:

Itaalias leidub plii-tsingimaaki (Sardiinias), elavhõbedamaaki, väävlit (Sitsiilias), asbesti (Põhja-Itaalias), tinamaaki, boksiiti (Kesk- ja Lõuna-Apenniinides) ja rauamaaki (püriiti) (Elba saarel).
ENE 4 lk 10

Tööstusharud:

Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus.
ENE 4 lk 10

Tööstusettevõtete paiknemine:

Suuremad tööstusettevõtted asuvad enamjaolt Põhja-Itaalias, sest seal on tasane maapind ettevõttete rajamiseks ning head ja soodsad võimalused toodete eksportimiseks. Veel asuvad tööstusettevõtted ka suuremate (sadama)linnade lähedal (Rooma, Napoli, Palermo, Bari), sest
seal on head ekspordi võimalused. Enamasti asuvad ettevõtted ikkagi seal, kus on tarbijaid.
ENE 4 lk 10

Tööstustoodete eksport ja import:

• Ekspordib:
  

• masinaehitustoodangut
  
• tekstiili
  
• rõivaid ja jalatseid
  
• kemikaale
  
• metalle
  
• naftasaadus
  

Geograafia Entsüklopeedia lk 228

• Impordib :
  

• masinaid ja transpordiva- hendeid
  
• kemikaale
  
• toiduaineid
  
• metalle
  
• naftat
  
• maagaas
  

Geograafia Entsüklopeedia lk 228

Masinatööstuse arengu iseloomustus:

Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine . Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (Itaalia on Euroopa suurim külmikutootja, aastas 6,4 mln külmikut) ning sõidu- (839 200) ja veoautosid (283 900), motorollereid, mootorrattaid (FIAT-i peatehased Torinos) ja laevu (Monfalcones, Triestes, Veneetsias, Genovas, Livornos). Valmistatakse ka kompleksseid seadmeid keemia- , tekstiili- ja toiduainetööstusetarvis. Itaalia on kuulus ka kui üks suurimaid kirjutus- ja kassamasinate (Olivetti tehased Ivreas) tootjaid, areneb metallilõikepinkide, optika - ja elektroonikaseadmete tootmine.
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

Kõrgtehnoloogia arengueeldused:

Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Itaalias võiks olla see, et Itaalia on kõrgelt arenenud majandusega riik.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Trantspordi iseloomustus:

Trantspordi infrastruktuuri areng:

Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad põllumajandusliku maa vähesus (80% riigi territooriumist on kaetud mägedega) ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide ).
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023
ENE 4 lk 10
Trantspordi liigid:
Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla:

• autotransport ja
  
• raudteetransport ,
  

sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla

• meretransport ,
  

sest praktiliselt tervet Itaaliat ümbritseb meri ja mere kaudu saab vedada kaupa peaaegu igasse maailmanurka ning

• õhutransport,
  

sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka

• autotransport
  

on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse.
ENE 4 lk 10
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023

Trantspordi liikide arengutase:

Autotransport:

Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Teedevõrk on kõige tihedam Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes – Apenniinides ja saartel – Sardiinias ja Sitsiilias, kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920–ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023

http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html

Raudteetransport:

Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus – Prantsusmaa, Šveitsi, Sloveenia ja Austriaga.

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023

http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html

Siseveetransport :

Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas . Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused on suured ja mahukad (puit , kütus, transpordivahendid , maavarad ), kuid võivad olla väiksemad kui raudtee - ja meretranspordil.
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

Meretransport:

Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport (90% impordist ja 65% eksoprdist). Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa Sitsiiliasse ja Sardiiniasse. Suuremad ja tähtsamad sadamad on Genovas, Triestes, Augustas, Livornos, Ravennas, Venezias ja Napolis.

https://www.cia.gov/library/publications/the-world factbook/docs/notesanddefs.html#2023

http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

Õhutransport:

Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Itaalias on 133 lennujaama , neist 98 kõvakatteliste radadega. Suurimad ja rahvusvahelised lennujaamad on Roomas ja Milanos.

http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023

http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

Turismi iseloomustus:

Itaalia tuntus turismimaana:

Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Turismi arengueeldused:

Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Kõige enam külastatavad kohad:

Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat , Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku.
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Reisivõimalused Eestist Itaaliasse:

Eesti turismifirmad pakuvad reise Itaaliasse. Novatours pakub välja lennureise Livignosse ja Kronplatzi. Perereisid pakub välja bussireise Veneetsiasse ja lennureise Rooma. Marhaba Tours pakub välja reise Sitsiiliasse. Embach tours pakub: Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis (Rooma – Vatikan – Pompei – Sorrento – Napoli – Sitsiilia, Palermo – Napoli)
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust:

Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 4%.
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf

Kokkuvõte:

Üsna huvitav oli lugeda ja uurida materjale, saamaks teada Itaaliast ja tema kultuurist.
Nii looduslikult kui ka kultuuriliselt on Itaalia Eestist vägagi erinev. Antud tööd koostades oli sellest huvitav lugeda ja analüüse teha. Töö aitas mul tundma õppida teise riigi kultuuri ja majandust sellest saan ma abi ka riigieksmi tegemisel.
Itaalia oli huvitava maastikuga riik, kus esineb mägesid kus saab käia suusatamas ja ka alasid kus temperatuur on suurem ja sobib suvitamiseks.

VAADE MONT BLANC 'ILT PRANTSUSMAA SUUNAS

http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+loodus&sa=N&start=100&ndsp=20

Kasutatud kirjandus:

Raamatud:

• Õpilase entsüklopeedia lk 50
  
• MAAILMA RIIGID lk 97
  
• ENE 4 lk 8
  
• ENE 4 lk 10
  
• Geograafia Entsüklopeedia lk 224
  
• Geograafia Entsüklopeedia lk 226
  
• Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999
  
• MAAILMA RIIGID lk 97
  
• Geograafia Entsüklopeedia lk 228
  

Internet :

• http://images.google.ee/images?q=itaalia&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i
  
• http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+geograafiline+asend&sa=N&start=40&ndsp=20
  
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
  
• http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html
  
• http://www.fotogian.com/piemonte.html
  
• https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023
  
• http://www.search.com/reference/Italy
  
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Itmap.png
  
• http://www.theodora.com/wfbcurrent/italy/italy_people.html
  
• http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Ernits_Maailma%20peamised%20keskkonnaprobleemid.doc
  
• http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
  
• http://www.fao.org/forestry/5966/en/ita/
  
• http://metsad.ee/main.html
  
• http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+loodus&sa=N&start=100&ndsp=20
  

27