Itaalia - uurimustöö (0)

Geograafia uurimustöö
Itaalia
Audentese Erakool
2010
Oliver Savi 10.A
Sisukord
Sisukord lk 2
Itaalia geograafiline asend lk 3
Riigi kuju lk 3
Riigi pinnamood lk 3
Pinnamoe mõju majandusele lk 4
Maavarad lk 4
Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4
Loodusõnnetused lk 4
Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5
Kliima üldiseloomustus lk 5
Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5
Kliima võrdlus Eestiga lk 6
Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6
Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6
Üldhinnang veevarudele lk 6
Suuremad jõed ja järved lk 6
Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine lk 7
Üleujutused lk 7
Pinnaveekogude vee kasutus lk 7
Veekogude puhtus lk 7
Laevatatavad siseveekogud lk 7
Kasutatud kirjandus lk 8
Itaalia geograafiline asend
E Itaalia
uraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia , Sardiinia , Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart . Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik.
Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip.
Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Šveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia , kuigi neil maapiir ei ühendu.
Itaaliat asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria - ja Joonia meri.
Itaalia pealinn on Rooma , mis asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad : 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E.
Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi)
Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga . Näiteks kui Eestis on kell 20.15, siis Itaalias on kell 19.15. See tähendab, et riigid on Eestiga peaegu samal laiusjoonel. ( Eesti on kõigest umbes 20° ida pool )
Riigi kuju
Ilmselt Itaalia juures kõige tuntum fakt ongi see, et see riik on saapakujuline. See pikk saapakujuline poolsaar ulatub Šveitsist kuni peaaegu Põhja-Aafrikani ja tänu sellele on seal ka erinevates kohtades väga erinev kliima ja erinev maapind . Lisaks „saapale“, kuuluvad Itaaliale ka Sitsiilia, Sardiinia ja paljud muud väiksemad saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit.
Riigi pinnamood
Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid . Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas – Alpid . Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele , mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad . Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist , mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik . Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid , mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana , Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid.
Itaalia kontuurkaart
P -Tasandikud
-Madalikud
-Mäestikud
innamoe mõju majandusele
Pinnamoe tõttu on soodsad võimalused põllumajandusega tegelemiseks peamiselt Põhja-Itaalias ja idarannikul. Transpordile ei avalda pinnamood erilist mõju, sest tänapäeval on transport arenenud. Raskendatud on ainult teede rajamine ja transport seal, kus maapind on väga ebaühtlane, mägine. Huvitav fakt on see, et ühed maailma esimesed kiirteed tehti Itaaliasse juba 1920ndatel , mis tähendab, et transport ja teed on seal väga hästi arenenud. Kindlasti on Itaalia ka suureks turismi sihtpunktiks, sest seal on väga ilus loodus, suured mäed ja väga head toidud. Ilmselt kui paluda öelda eestlasele talvel üks märksõna Itaalia kohta, vastaksid palju, et seal on suurepärased suusakuurortid. Pinnamood annab soodsad võimalused suusabaaside rajamiseks mägedesse.
Maavarad
Maavaradest leidub Itaalias palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat ( Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas , asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi ( Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). Ühesõnaga võib öelda, et Itaalia on maavarade poolest suhteliselt rikas ja mitmekülgne.
Asend laamtektoonikast lähtudes
I Itaalia
taalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast ( mandrilava , mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast.
Loodusõnnetused
Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Etna tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad , laava - ja tuhaväljadega. 1669 . aastal purustas Etna kraatrist väljunud laava osaliselt Catania linna. Catania on väga vana linn, asutatud 8.sajandil e.m.a. , linn on korduvalt saanud kannatada maavärinate ja Etna pursete tagajärjel.
H Etna purskamas
iljuti kajastati Itaalia vulkaane ka meedias, nimelt leidsin Delfist teema kohase artikli Vesuuvi vulkaani kohta. Artiklis räägiti, et see vulkaan ohustab Itaaliat kõige rohkem, sest selle ümbruses on mitmeid linnu, mis jääksid purske korral tuha ja laava alla ning ohus oleks üle miljoni inimese. „Praegu on vulkaan vaikne, aga me teame väga hästi, et päeval, kui Vesuuv ärkab, on olukord absoluutselt dramaatiline,” ütles Bertolaso pressikonverentsil AFP vahendusel. Vesuuvi purskas viimati 1944. aastal. Pursanud vulkaani ümbruses asuvad 18 linna on ametlikult koduks poolele miljonile inimesele, kuid tegelik number läheneb Bertolaso sõnul 650 000-le. See oleks kindlasti suur katastroof, kui see vulkaan peaks hakkama purskama. Õnneks mõeldakse välja juba plaane ja kohalikud inimesed on ise ka ennast juba vaikselt ette valmistanud.
Peamised kliimat kujundavad tegurid
Itaalia kliimat kujundavad kõige enam Apenniini mäestik ja Alpid ning Lombardia madalik. Alpid mõjutavad oluliselt Euroopa kliimat, tõkestades vahemerelise sooja õhu liikumist põhja poole. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Kliima üldiseloomustus
Itaalias on valdavalt maheda suve ja jaheda talvega vahemereline kliima. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23 º- 28 º C) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2 º-12 º C) kliima. Sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora , Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus.
Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale
Itaalia kliimat mõjutavad Vahemeri , Türreeni meri, Aadria meri, Joonia meri ja Liguuria meri. Mered muudavad talved pehmeks ja suved jahedaks. Kliimat mõjutavad ka Alpid ja Apenniinid, takistades soojade või külmade õhumasside liikumist.
Kliima võrdlus Eestiga
Riik
Keskmine temperatuur
Keskmine sademetetase
Eesti
+5 °C
550–800 mm
Itaalia
+15 °C
500-1000 mm
Itaalia ja Eesti aasta keskmine sademete hulk on enamvähem sarnane, sest Eesti sademete hulka mõjutab Skandinaavia mäestik ja Itaalia sademete hulka mõjutavad Apenniinid ning Alpid. Itaalia ja Eesti aasta keskmine õhutemperatuur on aga erinev, sest need riigi asuvad erinevates kliimavöötmetes. Kindlasti mängib siin suurt rolli ka see, et Itaalias võib näteks põhjas kuskil olla väga külm, kui samal hetkel lõuna pool on palju soojem. Eestis tavaliselt temperatuuri suhtes nii suuri kõikumisi pole.
Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid
Kindlasti võib pidada Itaaliat jõukaks riigiks, mistõttus leidub seal ka väga palju autosi, tööstusi ja muid õhku rikkuvaid faktoreid. Üheks peamiseks keskkonnaprobleemiks ongi seal õhu saastatus ja sellest tulenevalt happevihmade oht. Tänu kõigile nendele teguritele, oli Itaalia 1990ndatel maailmas kümne enim õhku saastava riigi hulgas. Tänapäevaks on olukord paranenud , kuid siiski on see veel nende jaoks suur probleem, millele üritatakse vastu hakata ökonoomsetate autode, tööstust, masinate jne loodussõbralikukumate muutusetega.
Suuremad ilmastikukatastroofid
Itaalia suurim katastroof toimus 1908. aastal Lõuna-Itaalias Sitsiilias, kus Etna purske tagajärjel hukkus 83000 inimest ja hävis Messina linn. 1981. aastal hakkas Sitsiilias uuesti purskama Etna vulkaan, mis põhjustas purustusi paljudes asulates. Kuna Etna vulkaan pole ammu pursanud, võib ta teadlaste hinnangul aktiveeruda lähima 60 aasta jooksul.
Üks viimastest suurematest õnnetustest Itaalias juhtus 2009 aastal 1-2 oktoobril, kui suurte üleujutuste tõttu sai surma 31 inimest. Üleujutused toimusid Messina linnas, mille Etna oli 1908. aastal laastanud. Tänu suurele paduvihmale, äikesele ja tuulele, kattusid tänavad kiiresti veega. Inimesed ei jõudnud väga enne reageeridagi, kui nad pühiti sealt minema. Tekkisid muda laviinid, mis pühkisid oma teelt kõik, mis ette jäi. Inimeste päästminegi oli raskendatud tänu tuulele ja äikesele, mispärast ilmselt hukkuski nii palju inimesi.
Üldhinnang veevarudele
Riigi veevarud on väga head sellepärast, et Itaalia on peaaegu täielikult ümbritsetud meredega. Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad. Vähemalt lähiajal ei tohiks Itaalial sellega probleeme ette tulla.
Suuremad jõed ja järved
Itaalia suurimad jõed on Tiber ja Arno. Pikim jõgi aga on Po, mis on 652 kilomeetrit pikk. Veel voolavad seal ka jõed nagu Adda, Adige, Mincio, Piave, Tevere, Ticino ja Toce jõgi. Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore.
Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine
Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi , põhjavesi ja lume sulavesi. . Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum.
Üleujutused
Üleujutusi võib esineda mitmetes Itaalia jõgedes. Üks neist oleks näiteks Arno jõgi, mille üleujutus 1969. aastal tappis palju inimesi ja rikkus palju maale, haruldasi raamatuid jne. Seda on peetud ka Itaalia üheks suurimaks üleujutuseks. Veel võib üleujutsi esineda ka Adige, Po, Stura ja Dora Riparia jõgedes.
Pinnaveekogude vee kasutus
Põhiliselt kasutakse pinnaveekogude vett ilmselt põldude niisutamiseks, tuletõrje vee võtmis punktides (harva), võibolla ka hüdroelektrijaamades.
Veekogude puhtus
Itaalias on veekogud enamvähem puhtad. Suuremaid probleeme veekogude puhtusega ei ole.
Laevatatavad siseveekogud
Itaalias leidub ka siseveekogusid, siseveeteid on üle 2000 km. Siseveekogusid, eriti jõgesid, kasutatakse suuremate ja raskemate lastide veoks sisemaale. Väiksemal määral kasutatakse siseveekogusid ka turismindusega tegelemiseks. Majanduse kohapealt on siseveetransport odavam ja turimiga tegeldes, saab riik sellest kasu.
Kasutatud kirjandus
www.google.com
www.miksike.ee
www.europa.eu
www.delfi.ee
www.et.wikipedia.org
www.en.wikipedia.org
www.italiantourism.com
www.annaabi.com
„The World map“ kaart laua peal (www.bantex.com)
Üldmaateadus gümnaasiumile (Kooli õpik)