liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases kooskõlas violetsete kaljudega
7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine sügavus: 1300m. Suurim sügavus: 5450m
KARA MERI 1) Kara meri on Põhja Jäämere osa. 2) Kara meri on ääremeri , ta asub Euraasia mandri ääres ja teda ümbritsevad Novaja Zemlja saar, Severnaja Zemlja saar, Taimõri poolsaar, Jamali poolsaar. 3) Kara mere pindala on 880000 km², keskmine sügavus on 110 meetrit ja soolsus on umbes 30 35 . Mandrilava on Kara merel kitsas. Kõige sügavam koht on 620 meetrit. 4) Kara merre läheb PõhjaAtlandi hoovus. 5) Kara meres on palju kala sorte nt. siig, lest jpt. ja palju taimi. 6) Kara meri erineb teistest meredest sellepärast, et see on üle poole aasta jääs. 7) Kara mere rannikul paikneb Venemaa.
Jäävöönd Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika.
-4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks osaks: Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lauskmaa ja mägine idaosa. Viimast koos poolsaarte ja paljudest saartest liigestatud Vaikse ookeani rannikuga tuntakse Kaud-Idana.Venemaa tugevasti liigestatud ja hõredalt asustatud põhjarannikut uhuvad Jäämere ehk Artika ookeani külmad veed. Seal asuvad suured saarestikud, nagu Novaja, Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need, peaaegu aasta ringi jäised rannikusaarestikud, on tooreainerikkad. Seal asub rohkesti kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart: -5- Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid, jooke. · Veiseid
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK
Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud
Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel
JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi
masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Uural
Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest.
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele
saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Levik Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja - jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz - Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. 6 Kokkuvõte Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest suvel langevad päikesekiired väga väikese nurga all, talvel valitseb ligi pool aastat polaaröö. Külmakõrbes valitseb kõrgrõhkkond, tuuled
·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele Järeltulijad ·9. august 1945 kell 11.02 Nagasaki ·239Pu, pikkus 4,5 meetrit, läbimõõt Fat Man 1,5 meetrit, kaal 4,5 tonni ·Lennuk Bock´s Car ·Surma tõi 80 000 inimesele Ka nii võib inimeste arvu Maal vähendada!? "Elu" pärast aatompommi Pilte tuumapommist Vesinikpomm · 12. august 1953 · 1961.aastal Novaja Zemlja lähistel lõhatud vesinikpomm kõige võimsam plahvatus · Ühinevad deuteeriumi ja triitiumi tuumad · 1g heeliumi tekkimisel vabaneb 1952 Eniwetok 4,2*1011 J energiat (=10t atoll esimene diislikütuse põlemine) vesinikpommi plahvatus Vesinikpomm Väike võrdlus
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid
oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned
Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff jt. 8. Al-Idris Araabia geograaf 1154.a. mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all. Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Keskaeg 5-15 saj.
Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Teravmäed Teravmäed on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Koos Karusaarega moodustab ta Svalbardi haldusüksuse. Novaja Zemlja Novaja Zemlja on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Novaja Zemlja koosneb kahest suuremast saarest, mille vahel on kitsas väin Matotskin Sar, ja hulgast pisikestest saartest. Lõunas eraldab teda Vaigatsi saarest 50 km laiune väin Kara Värav. saarestikust itta jääb Kara meri ja läände Barentsi meri. Uus-Siberi saared Uus-Siberi saared on saared Põhja-Jäämeres. Koosnevad kolmest rühmast: Ljahhovi, Anjou ja De Longi saared. Saared eraldavad Laptevite merd Ida-Siberi merest.
Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2
Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 19481958 toimus
mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal laeval Fram. Eksoeditsioon eesmärgiks oli kontrollida Põhja- Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Kokkuvõttes selgus, et kõik ongi nii, nagu Nansen oli arvanud: jää liigub Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal
Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv).
hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat. Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi hoovus, mille mõju ulatub Novaja Zemlja saarteni. Teisel pool Atlandit jahutab aga külm Labradori hoovus Kanada idarannikut. Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2
1. polaarekspeditsioon 1888-1889 ületas esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. (alustas retke elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee) See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. 2. polaarekspeditsioon 1893-1896 laeval Fram Eesmärk kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi ideed. Purjetas piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Nansen üritas koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida,
septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika-uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina
Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel
Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. VENEMAA TAIMESTIK Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad
25)Apenniinid 26)Dinaarid 27)Krimmi mäestik Poolsaared, saared 1) Skandinaavia ps 15) Iiri s 2) Koola ps 16)Suurbritannia s 3) Jüüti ps 17)Baleaari s 4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m. 18)Aasovi m
ja siis võib olla äikest ja trombe. "sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond, meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab. Kus tekivad meid mõjutavad antitsüklonid?Antitsüklonite tekkepiirkonnad: Skandinaavia ja Soome (32%) - eriti talvel külm talv .Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi. Baltimaad ja Poola (17%). Ida-Euroopa lauskmaa (13%) kovaja Zemlja, Kara meri (3-4%), Teravmäed (3-4%), Gröönimaa (3-4%), Siberi maksimum (3-4%). Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Määravad ära läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa mandrialale. NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu
mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island,Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa
4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt.
Tu-95'e sisse ning pomm riputati lennuki alla, alumine pool jäi sahtiavast välja. Kuna pomm oli väga raske, tuli tema kukkumist kuidagi aeglustada (muidu oleks ta 10.5 km kõrguselt pilbasteks kukkunud ja lennuk poleks jõudnud ohutusse kaugusesse), selleks pandi pommile külge mitu langevarju. (Õun, 2008, lk 67) Kell 11.30 läks pomm teele, õhus viibis see 3 minutit ja 8 sekundit. Järgmisel hetkel oli kogu Novaja Zemlja saared, Barentsi ja Kara meri valgustatud tulekeraga, mis tõusis 40-45 kilomeetri kõrgusele pilveks ja jätkas veel teed 60-65 kilomeetrit. Tuumaseene ülemine ots paisus 90-95 kilomeetri laiuseks ja seene jala läbimõõt oli 26-28 kilomeetrit. (Õun, 2008, lk 68) Izdelie plahvatus toimus 4.2 kilomeetri kõrgusel merepinna kohal. Plahvatuse võimsuseks hinnati 50 megatonni(Laugen, 2011). Seda oli näha ka mitmesaja kilomeetri kaugusele. Kogu
(kanalisatsioon), metsade raiumisest (pinnase minema uhtumine) jne. Suur toitaine kogus põhjustab vetikate (ka sinivetikate) vohamist ning vähendab vee läbipaistvust. Suurem hulk biomassi tarvitab lagunedes ära vees leiduva hapniku, mistõttu tekivad nö surnud tsoonid, kus enam miski elada ei saa. (7) 2.2.2 Kemikaalid Läänemeres Radioaktiivsed ained on jõudnud merre näiteks eelmise sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel Novaja Zemlja piirkonnas sooritatud tuumapommi katsetustest, samuti 1986. aastal toimunud Tsernobõl tuumajaama õnnetusest, mille all kannatas eriti Botnia meri ning Soome lahe idapiirkond. Raskemetallid nagu kaadmium, tina ja elavhõbe on keskkonnale otseselt kahjulikud. Nad settivad merepõhja ning võivad muunduda lahustuvasse vormi ning jõuda toiduahelasse, kui merepõhja tingimused muutuvad hapniku vähenemise tõttu. Samuti igasugune kaevandamine, põhjasetteid
eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. · Asend ja kliima Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävöönd hõlmab Euroopas väiksema ala kui Põhja-Ameerikas või Aasias. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired
polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C.[4] Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides.[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Lunn Lunn on levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sealhulgas Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel, Koola poolsaarel, Novaja Zemlja läänerannikul ja Põhja- Ameerika kirdeosas. Alates 19. sajandi keskelt on lunni levila tugevasti vähenenud otsese inimtegevuse tõttu. Lunni üldpikkus 2629 cm, kaal 440590 g. Nokal on mitu ristivagu. Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid. Jalad on oranzid. Lunn on vaikne lind. Ainult harva teeb ta kähisevat häält. Lunn asustab pesitsusajal kaljust mererannikut, kus pesitseb kolooniatena. Eriti meeldivad talle pehme
Narodniklusest kasvasid välja ka esimesed revolutsioonilsed parteid. 1876 loodi organisatsioon Maa ja Vabadus ( ), mis taotles talupoegade baasil uudse 13 sotsialistliku riigi loomist Venemaal. Ühtlasi alustasid nad valitseva korra tegevuse häirimiseks mõjukate riigiteenistujate (eelkõige politseijuhtide) tapmist. Otseselt terroristlikuks Zemlja i Volja end siiski veel ei pidanud. Selle organisatsiooni üks juhte oli hilisem marksist1 ja mensevik Georgi Plehhanov (1857-1918). 1879 Zemlja i Volja lõhenes kaheks, mõõdukamad (Plehhanov ja ta mõttekaaslased) ning terroristid. Viimased rajasid uue organisatsiooni Rahva Tahe ( ), mille eesmärk oli terrori ja propaganda abil riigis keisrivõim kukutada ja luua seeläbi tee revolutsioonile, mis pidi vana korra lõplikult minema pühkima. Nende tuntuim ja kõige rängemate tagajärgedega
Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale
lumepüüd, tirgud, kurvitsad) – see aitab püüda päikesesoojust. Koorunud lagle- ja hahapered ruttavad õige pea merele, kuhu septembris jääd veel ei teki. Lindude elu Põhja-Jäämere kääneosas on seotud Golfi hoovuse ja Nordkapi hoovuse mõjudega. See hoovus toob Atlandi ookeani sooja vett Barentsi merre ja hoiab selle edela osa aasta ringi jäävaba. Säärased tingimused loovad eeldused Teravmägede , Franz Josephi maa ja Novaja Zemlja hiiglaslike linnulaatade olemasoluks. Seal, kus soe ja külm hoovus kokku puutuvad, on meri kõige toidurikkam. Praegusaegne Kõrg-Arktika linnustik hakkas kujunema u. 10 000 a. tagasi. Jääajajärgsed tingimused soodustasid tohutute linnulaatade teket. Jääkajakad on ainsad üleni valge sulestikuga merelinnud –valge on kaitsevärvus. Kõrg-Arktika külmakõrbeis on taimestik hõre ja liigivaene .Kivipragudes on soojuskaod väiksemad . Seal kasvab samblaid , samblikke, kõrrelisi,
maastikku veidi vaheldust toovad kõrgustikud. Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30)
Au sees püsib samanism üleloomulike jõudude kultus. 2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika saared ja saarestikud. PILET 11 1. Jäävöönd. Arktika ja Antarktika. JÄÄVÖÖNDI LEVIK Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. JÄÄVÖÖNDI KLIIMA Jäävöönd on polaaralade igilume ja igijää maastikuvöönd, kus õhutemperatuur on peaaegu kogu aasta vältel alla nulli. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad
Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita
Päeval kl. 10- ks võib merebriis saavutada kiiruseks 4 7 m/s. Õhtuks merebriis vaibub. Pärast päikese loojangut hakkab maapind kiiremini jahtuma ja veepinnal tekib tuul suunaga rannale. Meie laiustel võivad briisid haarata 10 25 miilise rannikuala. Boorad on tugevad külmad tuuled, mis puhuvad maismaa kõrgematelt aladelt merele. Eriti tugevad on nad Aadria mere põhjaosas ja Vahemere Prantsusmaa poolses osas, samuti Musta mere, Novosibirski ja Novaja Zemlja rannikualadel. Viimases kahes on talveperioodil mõõdetud tuule puhanguliseks kiiruseks 50 60 m/s, mida saadab tavaliselt ka suur temperatuurilangus. Boorast tingituna võib neis paigus suvisest ilmast mõne hetkega saada talv. On esinenud juhtumeid, kus boora kätte jäänud laevad kiiresti jäätuvad, kaotavad püstivuse ja hukkuvad. Boora "eluiga" on tavaliselt kaks kuni kolm päeva. Föönide nimetus on tuletatud ladina keelsest sõnast favonius, mis tähendab "sooja tuult"
Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia
annaabi.ee 
