Itaalia (0)

ITAALIA

Geograafia referaat

Sisukord.
1. Üldiseloomustus lk. 3
2. Loodusolud
2.1. Asukoht lk. 4
2.2. Pinnavormid lk. 4
2.3. Kliima lk. 4
2.4. Vetevõrk lk. 4
2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5
3. Rahvastik
3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5
3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7
4. Maavarad . lk. 8
5. Majandus lk. 8
5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8
6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9
7. Veondus lk. 9
8. Riigikord lk. 9
9. Turism lk. 10
10. Kasutatud kirjandus lk.
Üldiseloomustus:
Pindala 301 000 km2
Rahvaarv 57,4 mln
Rahvastiku tihedus: 191 in/km2
Pealinn Rooma
Haldusjaotus 20 maakonda
Riigikeel itaalia keel
Rahaühik euro (EUR)
Asukoht
Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku , Apenniini poolsaare, Sitsiilia , Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Šveits, idast Sloveenia ja Aadria meri, lõunast Joonia meri ja Vahemeri , läänest Liguuria meri, Türreeni meri ja Vahemeri.
Pinnavormid
Itaalia pikkus põhjast lõunasse on umbes 1,145 km. Maksimaalne Itaalia laius on 610 km ning minimaalne 240 km. Itaalia põhjaosas asuvad Alpid, kus asuvad Itaalia kõrgeimad tipud: Mont Blanc 4,807, Monte Rosa 4634 m ning Monte Cervino 4478 m. Itaalia põhjaosas asub veel Lombardia madalik ning Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Apeniinid. Sitsiilia saarel asub Nebrodi mägi kõrgeima punktiga: Etna 3340 m, mis on ka üheks tegevvulkaaniks.
Kliima
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28 °C) ja pehme sademeterikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2-12 °C) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24 °C, jaanuaris 0 °C). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora , Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Mägedes, eriti Alpides , avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veerežiim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erinev. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede( pikimad Tiber ja Arno ) veetase alaneb suviti järsult.
Vetevõrk
Olenemata Itaalia suhteliselt mägisest maastikust on seal arvukalt jõgesid. Pikim jõgi on Po, mille pikkuseks on mõõdetud 670 km. Veel on seal jõed Tiber 404 km, Adda, Oglio, Adige, Reno, Tevere ning Piave. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb suviti järsult. Itaalia suurimad järved asuvad Alpide lõunanõlvu liigestavates sügavates orgudes. Järvedeks on Garda, Como ja Lago Maggiore järv.
Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad.
Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamail nõlvul on põllud ja istandikud. See moodustab 50% Itaalia pindalast. Metsa on säilinud mägedes umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse-nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets.
Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne.
Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised.
Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid , hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde.
Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala . Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero.
Rahvastik
94% rahvastikust on itaallased , kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi.
Valitsev usund on Itaalias katoliiklus . 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem.
Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Käesoleva aasta alguses tuli iga 100 alla 15-aastase itaallase kohta 137,7 inimest, kes on 65-aastased või vanemad. 2004. aastal oli see indeks 135,9 ja 2001. aastal 129,3.
Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse pärast oli Itaalia varem väljarännumaa. 1901-1970 emigreerus sealt umbes 20 miljonit elanikku (sedavõrd suure numbriga ka esikoht Euroopas), neist 8,1 miljonit inimest emigreerus aastatel 1901-1913 Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast seda, kui Itaalia oli astunud Euroopa majandusühendusse, sai ülekaalu väljaränd Lääne- Euroopasse; paljud itaallased siirduvad sinna tähtajalist töölepingute alusel. 1965. aastal töötas muudes Euroopa riikides itaallasi 1,4 miljonit. Alates 1970. aastast, kui Lääne- Euroopas hakkas suurenema tööpuudus, vähenes itaallaste väljaränd sinna tunduvalt. 1978. Aastaks oli itaallastest välistööliste arv kahanenud 853 tuhandeni, neist elas 305 tuhat Saksamaa Liitvabariigis, 106 tuhat Šveitsis, 176 tuhat Prantsusmaal ja 106 tuhat Belgias. Samal ajal suurenes Itaaliasse endasse odava tööjõu sissevool arengumailt, seetõttu ületab sisseränd alates 1972. aastast väljarännu. Varasema väljarännu tulemusena elab välismaal kokku umbes 10 miljonit itaallast, seal hulgas ,45 miljonit Ameerika Ühendriikides, 730 tuhat Kanadas ja 1,3 miljonit Argentiinas. Itaaliale on omane ka elav siseränne: igal aastal vahetab elukohta üle 1,3 miljoni inimese. Põhiliselt siirdutakse põllumajanduspiirkondadest Põhja-Itaaliasse. Varem asuti suurlinnadesse ja pealinna, viimasel ajal eelistatakse keskmisi ja väikelinnu. 1980. aastal elas linnades 69% rahvastikust. Keskmine asustus tihedus on 189 inimest ruutkilomeetril. Sellest märgatavalt tihedamini, üle 300 inimese ruutkilomeetril, on rahvast Lombardia madalikul ning Liguuria ja Aadria mere rannikul. Kõige hõredam (alla 60 inimese ruutkilomeetril) on asustatus Alpides Valle d’Aostas ja Sardiinias.
Maavarad
Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe (leidub Monte Amiatas Toscanas), tsink, potas , marmor (Carraras) , pimss, püriit . Vähem leidub seal veel ka plii-tsingimaaki, naftat, maagaasi, boksiiti ja rauamaaki.
Majandus
Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega.
Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms.
Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut traditsiooniliste kaupade näol (tekstiil, rõivad ja jalatsid).
Kasvanud on aga itaallaste rahulolematus oma majandusliku olukorra suhtes. 47,8 protsenti vähemalt 14-aastastest ja vanematest itaallastest pole oma majandusliku olukorraga rahul. 2003. aastal oli see näitaja 44,2% ja 2002. aastal 40,4%,. Iga viies inimene pole oma tööga rahul.
Tööstusharud ja keskused.
Itaalia tööstus valmistab u. 5% kapitalistlike tööstusmaade kogutoodangust. Kohaliku kütte- ja toorainenappuse tõttu on eelisarendatud selliseid tööstusharusid, mis vajavad vähe toorainet ja kütust.
Hankiva tööstuse peaharud on maagaasi tootmine ning tsingi-, pliimaagi, elavhõbeda, püriidi, marmori, graniidi, väävli ja kaalisoola kaevandamine.
Itaalia impordib: liha ja kala, masinaid, energiaseadmeid, kütust
Ekspordib: elavhõbedat, marmorit , veondusseadmeid, rõivaid ja jalatseid ja veini.
Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Jõudsalt on arenenud ka elektrienergeetika , nafta töötlemine ja keemiatööstus. Odava tööjõu tõttu on Itaalial tähtis koht Euroopa Majandusühenduse kergetööstuses – ta on selle rühmitise suurimaid tekstiilitoodete ja jalatsite väljavedajaid.
Suurimad tööstusettevõtted paiknevad järgmistes linnades:
Milano – tegeletakse kerge-, toiduaine-, nafta-, metalli-, elektrotehnika - ning autotööstusega.
Rooma - tegeletakse kerge-, toiduaine-, nafta-, metalli- ja metsatööstusega.
Napoli – tegeletakse kerge-, toiduaine-, nafta-, metallitööstusega ning laevaehitusega.
Torino – tegeletakse auto-, elektrotehnika-, keemiatööstusega.
Genova – tegeletakse auto-, keemiatööstusega ja masinaehitusega.
Põllumajanduse põhiharud.
Põllumaa hõivab 2/3 Itaalia territooriumist. Sellest põllud hõlmavad 34,3%, aiad ja istandikud 11,2%, niidud ja karjamaad 19,2%. Põhja-Itaalias on valdavalt hästi mehhaniseeritud ja rohket kaubatoodangut andvad majandid. Lõuna-Itaalias on säilinud väikesteks renditaludeks killustatud suurmajandeid, kus rakendatakse saagiosarenti ja aegunud agrotehnikat. Ülekaalus on taimekasvatus andes 58% põllumajanduse kogutoodangust. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, viina- ja õlipuud, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, tubakat ja kiutaimi. Loomakasvatuse põhiharud on piima-, lihaveise ja seakasvatus . Kesk- ja Lõuna-Itaalias peetakse rohkem lambaid.
Veondus
Sissevedudes on esikohal autotransport ja teisel kohal raudteetransport . Itaalias on 292 000 km maanteid ja üle 25 miljoni auto. Teestik on tihedam Põhja-Itaalias. Itaalias on 12 rahvusvahelist lennujaama. Sisse veetakse kütust, toorainet ja masinaid.
Väljavedudes on valdav meretransport ning suureneb torujuhtmete osatähtsus. Suurimad sadamad on Genova ja Trieste sadam. Välja veetakse masinaid, lähistroopilisi põllumajandussaadusi, tekstiilitooteid ja jalatseid.
1996. a. toimus 53% impordist ja 54% ekspordist Euroopa Majandusühenduse maadega.
Riigikord
Itaalia on unitaarne vabariik. Seal kehtib 1948. aasta põhiseadus. Riigipea on president . Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Saadikutekoda ja Senat). Presidendi valivad 7 aastaks parlamendi mõlema koja ja maakondade esindajad, parlament valitakse üldistel ja otsestel valimistel 7 aastaks. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks.
Turism
Väga oluline majandusharu on Itaalias turism.
Turistide meelispaigaks on Itaalia peamiselt kahel põhjusel: esiteks väga soodne kliima ja teiseks riigis olevad arvukad hästi säilinud ajaloomälestised.
Kasutatud kirjandus
Eesti entsüklopeedia
http://www.travel.ee/riikid/italia.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia#Loodusvarad
http://miksike.ee/
Microsoft Encarta 99 Encyclopedia
Euroopa liidu teejuht. Terri Morrison
Maailma teatmeatlas
11