Metsad (0)

METS
 Mets on ökosüsteem, mil e peamise rinde dominandid on 
puud.  Puistu  li tuvus > 0.3.
 Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on 
koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest.
 Mets reguleerib ja mõjutab:
 õhkkonna gaasilist koostist
 sademete jaotust ja hulka
  pinnavee äravoolu
 aurumist
 maa-ala veerežiimi
 kliimat
 23% maailmast on kaetud metsaga
 Metsasus maailma eri piirkondades
Endine NSV Liit 36%
Ladina-Ameerika 34%
Põhja-Ameerika (USA ja  Kanada ) 31%
Euroopa 31%
Aasia  17%
Austraalia ja  Okeaania  10%
Aafrika 8%
Metsa ajalugu Eestis
Aeg
Eesti 
metsasus
4000-3000 a. 
90%
Primiti vne 
tagasi
maaviljelus
13. saj
60%
17.sajandist
Ulatuslik metsade 
laastamine 
1900. a.
14%
20. saj
Metsade pindala 
suurenemine
20. Saj lõpp
47%
2005. a. andmed
 Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega 
(90ndatel)
Soome 66%
Kanada 27%
Rootsi 60%
Prantsusmaa 24%
Eesti 46%
USA 23%
Läti 43%
Taani 11%
Leedu 30%
Holland  10%
Saksamaa 30%
Suurbritannia  9%
Norra 28%
Poola 28%
 Metsa elaniku kohta (ha)
Kanada 9,32 Leedu
0,54
Soome
4,03 Prantsusmaa 0,23
Rootsi
2,85 Poola
0,23
Norra
2,05 Saksamaa
0,13
Eesti
1,3 Taani
0,09
Läti
1,03 Suurbritannia 0,04
USA
0,84 Hol and
0,02
Eesti  metsad :
 Kuuluvad segametsade vööndisse
 Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb 
ka lehtpuumetsi
 Tänapäeval suudavad looduslikult metsi 
moodustada  kuusk  ja mänd;  kase - ja 
haavapuistud on  ajutised  (inimese 
vahelesegamiseta asenduvad lõpuks 
okaspuumetsadega)
 U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest 
metsadest on  praeguseks  järele jäänud väga 
vähe
 Keskmine vanus 52 a.
Küpsete puistute 
Eesti puistute 
jagunemine 
jagunemine 
enamuspuuliigi 
enamuspuuliigi järgi:
järgi:
Hall-lepikud 26%
Männikud 32%
 Kaasikud  22%
Kaasikud 31%
Kuusikud 19%
Kuusikud 17%
Hall-lepikud 9%
Haavikud 17%
Haavikud 5%
Männikud 14%
Sanglepikud 3%
Sanglepikud 3%
Kokku okaspuuenamusega 
metsad 51%
Kokku okaspuuenamusega 
metsad 31%
Metsade paiknemine Eestis
 Suuremad  metsamassiivid  asuvad Kirde-
Eestis ja Edela-Eestis.
 Kõige metsarikkam piirkond on  Hiiumaa  
(64%)
 Suhteliselt vähe on metsi:
 Tartumaal (37%)
 Läänemaal (40%)
Metsade tüübirühmad
% Eesti metsadest
Loometsad
3,3
Nõmmemetsad
0,6
Palumetsad
23,6
Laanemetsad
18,1
Salumetsad
11,1
Soovikumetsad
19,6
Rabastuvad metsad
0,9
Rohusoometsad
3,0
Kõdusoometsad
13,8
Samblasoometsad
5,4
Metsataimkond
Vertikaalstruktuur
Geobotaanikas
Metsanduses
Puurinne
ülarinne
Esimene rinne
alarinne
Teine rinne
Järelkasv
Põõsarinne
Alusmets
Puhmarinne
puhma- rohurinne
Rohurinne
Alustaimestu
Sambla - (ja 
sambliku-) rinne
Loometsad
 Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 
cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal 
kergesti läbi kuivavad. 
 Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole 
väikestele taimedele otseselt kättesaadav. 
Seepärast kasvavad loometsades ja 
-kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. 
 Puurinne on hõre.
 Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti 
paealad
 Puurinde moodustavad harilik mänd, 
harilikku kuusk, arukask.
 Põõsarindes kasvavad harilik  kadakas , 
harilik  pihlakas ,  paakspuu , harilik  kuslapuu , 
mage  sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran.
 Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt 
leesikast.
 Rohurinne on üsna  liigirikas . Seal leidub 
kassikäppa, nõmm- liivateed , hobumadarat, 
verevat kurereha,  longus  helmikast, 
lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest.
 Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud 
loodehmik , metsakäharik, lood-jõhvsammal, 
põdrasamblikud.
Põõsasmaran
Paakspuu
Kadakas 
Mage sõstar
Harilik kuslapuu
Metskastik
Lubikas
Loodehmik
Metsakäharik
Verev  kurereha
Kassikäpp 
Nõmm-li vatee
Kevadine seahernes
Nõmme-
metsad
 Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige 
kuivematel ja vaesematel muldadel.
 Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised 
kihid on väga kuivad.
 Ei talu tallamist ja on väga 
põlenguohtlikud.
 Levinud: rannikul liivaluidetel
 Puurinne on väga li givaene koosnedes peamiselt 
harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, 
harilikust haavast.
 Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest 
nõmmemetsades vaid harilik kadakas.
 Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on 
kukemari , leesikas,  kanarbik .
 Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb 
kõrrelistest (lamba- aruhein  jne.).
 Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt 
kasvavad  samblikud  – põdrasamblikud ja porosamblikud
Kukemari 
Lamba-
Kanarbik 
aruhein
Leesikas 
Pohl  
Alpi põdrasamblik
Harilik põdrasamblik
Islandi käokõrv
Mahe põdrasamblik
Palumetsad
 Kuivad ja valgusrikkad männikud. 
 Parasniisketel kuni ajutiselt  liigniisketel 
liivastel lubjavaestel muldadel. 
 Palumetsade nimetus on tulnud 
iseloomuliku taime paluka ehk pohla  leviku 
järgi. 
 Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, 
vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning 
saartel. 
 Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka 
harilikku  kuuske  ja arukaske.
  Põõsarinne puudub ja  alustaimestik  on li givaene kui puurinne 
on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas 
ja harilik pihlakas.
  Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, 
harilikust mustikast, kanarbikust.
  Rohurinne on  kidur , li givaene. Hajusalt kasvavad seal 
harilik jänesekapsas, palu-härghein,  leseleht ,  kilpjalg , kõrrelised 
(võnk- kastevars , lamba-aruhein, jäneskastik,  karvane  pi phein).
   Samblarinne  on aga pidev ja tihe. Levinumad li gid on 
harilik  palusammal , harilik  laanik ,  lainjas  kaksikhammas, 
harilik lehviksammal.
Võnk-kastevars 
Kanarbik 
Pohl 
Mustikas  
Leseleht 
Karvane piiphein
Palu-härghein
Palusammal
Laanik
Harilik 
lehviksammal
Laanemetsad
  Kasvupaigaks  on viljakad lubjavaesed 
liivased ja savised mullad. 
 Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – 
liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks 
ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. 
Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-
Eestis. 
 Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid 
kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, 
harilikku tamme.
  Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, 
harilikust pihlakast, pajudest.
  Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, 
harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold.
  Rohurindes kasvavad  ussilakk , võsaülane, 
jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, 
laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik  mailane , 
palu-härghein, lakkleht.
  Samblarindes leidub harilikku palusammalt, 
harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, 
harilikku karusammalt.
Jänesekapsas
Leseleht
Jänesesalat
Laanelill
Ussilakk
Metsakäharik 
Laanik 
Harilik raunik
Palusammal 
Salumetsad
 On kujunenud kunagistest laialehistest 
metsadest. 
  Mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga 
ja hea veevarustusega.
 Eestis u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, 
Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel 
puuduvad hoopis.  Salumetsi on rohkem 
Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru 
piirkonnas. 
 Puurinne on li girikas. Kasvavad laialehised 
puuli gid: harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, 
harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel 
arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske.
 Põõsarinne on samuti li girikas. Alustaimestikus 
kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas 
põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, 
harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, 
paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas 
kasvavad harilik  toomingas , harilik pihlakas ja 
viirpuu.
  
 Rohurinne võib sisaldada mitukümmend 
õistaimeli ki. Suurema arvukusega on 
koldnõges, sinilil , harilik kopsurohi, kollane ja 
võsaülane, harilik jänesekapsas, 
harilik kolmissõnajalg, varjulill,  salu - siumari , 
naat ja mets-harakputk.
  Samblarindele  on eriti iseloomulik kähar 
salusammal , kuid leidub veel metsakäharikku, 
lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.
Sarapuu
Toomingas 
Vaarikas 
Pihlakas 
Lodjapuu
Türnpuu
Salu-siumari
Metspipar  
Püsik-seljarohi 
Mets-tähthein
Kol ane ülane
Käopäkk 
Võsaülane 
Sinilill 
Sarapuud
Koldnõges
Harilik kopsurohi
Kähar salusammal
Metsakäharik 
Metsmaasikas 
Metsaloomastik
Metsprussakas
Laanepuuk
Mul akakand
Kiritigu
Kirju  samblasultan
Hi d- puiduvaablane
Kägu-
Kivihark
vaablane
Tuhatjalgne
"Seeneussidest" moodustavad 
enamiku seenesääsklaste 
vastsed
Harilik kõrvahark
Seenesääsk
Laanekuklane
Laanekuklase 
       Mul amurelane
pesa
Haava-
Kuuse-
lumik
kooreürask
Kuusesikk
Männiöölane
Harilik 
Sitasitikas
maipõrnikas
Musträhn
Käbilind
Suur-kirjurähn
Leevike
Rasvatihane
Metsvint
Lehelind
Sinitihane
Punarind
Sabatihane
Ööbik
Pasknäär
Hallrästas
Metsis
Kägu
Händkakk
Orav
Rebane
Hunt
Mäger
Kährik
Metssiga
Mäger
Metsnugis
Pruunkaru
Valgejänes
Ilves
Kaelushiir
Mets-karihiir
Leethiir
Põder
Metskits
Hirv

Document Outline

• METS
• PowerPoint Presentation
• Slide 3
• Metsa ajalugu Eestis
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Eesti metsad:
• Eesti puistute jagunemine enamuspuuliigi järgi:
• Metsade paiknemine Eestis
• Slide 11
• Metsataimkond
• Vertikaalstruktuur
• Loometsad
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Nõmme- metsad
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Palumetsad
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Laanemetsad
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Salumetsad
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Metsaloomastik
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Slide 63