uuri allikaid (õpik, konspekt) koosta arutluse kava Veel jälgi, et väljendud selgelt, arusaadavalt järgid õigekirjareegleid ei kasuta slängi, parasiitsõnu kirjutad loetavalt Arutluse soovitatav pikkus on üks A4 lehekülg. Arutluse hindamine Arutluse hindamisel pööratakse tähelepanu töö struktuurile (ülesehitusele) teemale vastavusele arutlemis- ja analüüsioskusele näidete olemasolule ja faktoloogia tundmisele isikliku suhtumise ja järelduste olemasolule isiku- ja kohanimede õigekirjale ning stiilile
02.märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon. 06. märts 1917- Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissaar J. Poska. Märts 1917 autonoomiaseaduse projekt Tartus 26 märts 1917- toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märts 1917- Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Sellega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks Rahvuskubermanguks.(etteotsa asus Jaan Poska) Mai lõpp 1917-Maanõukogu(Maapäeva) valimised. Kes omakorda seadis ametisse Maavalitsus, mida esialgu juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. 1917 aasta lõpp- Tekkis palju erakondi. 27. oktoober 1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab kumbermangukomissaarilt võimu üle. 15. november 1917- Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Jaanuar 1918- saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sideme...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
uuri allikaid (õpik, konspekt) koosta arutluse kava Veel jälgi, et väljendud selgelt, arusaadavalt järgid õigekirjareegleid ei kasuta slängi, parasiitsõnu kirjutad loetavalt Arutluse soovitatav pikkus on üks A4 lehekülg. Arutluse hindamine Arutluse hindamisel pööratakse tähelepanu töö struktuurile (ülesehitusele) teemale vastavusele arutlemis- ja analüüsioskusele näidete olemasolule ja faktoloogia tundmisele isikliku suhtumise ja järelduste olemasolule isiku- ja kohanimede õigekirjale ning stiilile
Ohud: · Elanikkonna vananemine riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul. · Eri piirkonnad arenevad erinevalt sotsiaalne lõhe. · Naiste diskrimineerimine · Äärmuslikud poliitilised nõudmised võidakse pöörduda tagasi autoritaarse valitsuse juurde. · Majandus muutub tehnokraatlikuks rahva elatustase langeb · Faktoloogia · Nüüdisühiskond e. moodne ühiskond, seda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. · Marx'i mudel Kodanlus omab kapitali tahab kasumit ja püsida konkurentsis. Proletariaat omab tööjõudu ja tahab kukutada kodanluse. Kodanlus kukutatakse teostatakse proletariaadi diktatuur Hakatakse ehitama kommunismi.
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud t...
ARUTLUSE HINDAMISJUHEND (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva ...
I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? II OSA TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. Töö pildiga (8 punkti). 1) Mida taotleti vastupanuliikumisega aastail 1940-1941? (2 p) a) ........................................................................................................................
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise jär...
oma raha teenima ja olid nii öelda vabad. 6.Kes on piltidel? Millega läksid nad ajalukku? Mida nendest veel tead?(6p) V.I.Lenin, tegelik nimi oli Vladiimir Uljanov. Oli Nõukogude riigi rajaja.Töötas enne seda põranda all, välismaal ja oli vangis. Nüüd on tema muumia Moskvas mausoleumis. Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria-Ungari troonipärija, sellest sai alguse Esimene maailma- sõda. Kuulus Serbia terroristlikku salaorganisatsiooni. II OSA Faktoloogia 45p 1.Mõtestage lahti mõisted imperialism ja home rule. (2p) Imperialismi iseloomustab: * Tootmise kontsentreerumine ja monopolid * Pangad ja nende uus osa * Finantskapital ja finantsoligarhia * Kapitali väljavedu * Maailma jaotamine kapitalistide liitude vahel * Maailma jaotamine suurriikide vahel * Imperialism kui kapitalismi eriline staadium * Kapitalismi parasitism ja roiskumine * Imperialismi kriitika
"Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob," on õhanud Ellen Niit. Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. Suuremate teadmistega maailma toimumisest kaasneb imestus, kuidas kõik see veel koos püsib. Selles peitubki hariduse tähtsus: faktoloogia asendub üha enam imestusega ja see hämming on mõneti lapsepõlve lõpp ja täiskasvanuea algus. Kas oled mõelnud, mis tunne oleks ilmas olla, kui poleks olnud lapsepõlve? Ema kallistusi, isaga ette võetud suviseid matku ja vanaema sooje pannkooke? Kas su elu oleks siis selline nagu täna? Minu lapsepõlv oli just selline- pannkoogilõhnaline. Lapsepõlves olid mulle loodud tingimused eneseteostuseks ja enesekasvatuseks ning minu vanemate huviks oli oma laste mitmekülgne arendamine
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...
erinevuse eripära, ühetaolisus. Draama. August Jakobson "Elu tsitadellis". Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis". Kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõu "bandiitide" ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul
13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule. Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on kirjanduslik-kunstilised võtted. Autor seab endale eesmärgiks jutustada sellest, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades sealjuures ajaloosündmusi eeskätt sõjanduslikust küljest. Kroonika kirjutatud kesksaksa murdes, Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi
13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule. Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on kirjanduslik-kunstilised võtted. Autor seab endale eesmärgiks jutustada sellest, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades sealjuures ajaloosündmusi eeskätt sõjanduslikust küljest. Kroonika kirjutatud kesksaksa murdes, Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi
13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule. Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on kirjanduslik-kunstilised võtted. Autor seab endale eesmärgiks jutustada sellest, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades sealjuures ajaloosündmusi eeskätt sõjanduslikust küljest. Kroonika kirjutatud kesksaksa murdes, Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi
Ajalugu uuriti edasi, ja kirjutati järjest üle edaspidi. Ükski neista annaalidest pole säilinud, aga hilisemad ajaloolased kasutasid neid ohtralt. Kaks autorit, kelle kaudu on säilinud: Dionysios Halikarnassos ja teine Titus Livius, kes on tuntum ja tema teos muutus pea rahvuslikuks mütoloogiaks. . Nad mõlemad elasid Augustuse ajal, ajaarvamise vahetuse paiku. Nad kirjutasid annalistliku traditsiooni alusel. Käsitlevad sama asja, faktoloogia suht sama, teosed ilusti säilinud. Selle tulemus on see, et varajane Rooma ajalugu on teada erakordselt detailselt. Kuigi nad on kujutanud seda aega natukene romantiliselt (võrreldav väärtuselt Vana testamendiga). Põhiliselt tuleb tugineda arheoloogiale. Rooma oli üks latiini linnadest. Nad paiknesid Tiberi jõe ühel poolel. Rooma oli suht põhjapoolne ja strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel. Asula oli olemas juba 9. saj peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
