Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism Sõnamäng ( tekib homonüümide ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel) Ristlaused Paradoksid Riim ( algriim e alliteratsioon, lõppriim ) Helimaalingud, jäljendused onomatopöa Pahakõla e kakafoonia, mis koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe või sõnu Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse e häälikusümboolikaga, nt pikk uu võibtähedada tuule ulgumist Anagrammid e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silipde ümbertõstmise teel Paragrammid e näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid. 8. Graafilised kujundid. Tekivad tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega. 1
Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak. 1957 Rroosi Selaviste intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid. 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII VIII) 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början häälutus sound poetry 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Kirjanik kui rahvusliku identiteedi häälekandja. Teenäitaja, kes pakkus selget ideloogiat, hoidma sidet minevikuga, teraapiline funktsioon. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust
esineda nii koos kui ka eraldi tekib täisalgriim või põimuna. Lõppriim ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe. See tähistab värsi ja salmi piire, aitab kujundada rütmi. Võib kohata ka siseriimi. Hääliku- ja sõnakordused iseloomulikud on täishäälikute (eriti pikkade ja ülipikkade) ning heliliste kaashäälikute kordused. Helimaalingud ja onomatopöad Kakofoonia pahakõla, koondab raskestihääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu Häälikusümboolika Anagrammid sõnade moodustamine teistes sõnades esinevate tähtede ümberpaigutamisel Paragrammid näivad teisiti- või väärkirjutused Need on aluseks kõlaluulele ähmane piir luule ja muusika vahel häälutus Salmid stroofid, kuhu on koondunud sarnase ehitusega värsid Näivsalmid värsside arv või ehitus muutub korrapäratult Kinnisvormid Luuletused jagunevad zanriteks kas sisu ja temaatika või värsimõõdu ja salmide järgi.
süliriimid (abba/abbba), ahelriimid (aba-bcb-cdc), lausriimid (aaa), segariimid (aaca/ababcc/...). Heakõlua saavutavad ka muud hääliku- ja sõnakordused. Helimaalingud (tril-lal-la) ja helijäljendused (e onomatopöoa; põmdi) pakuvad tundeväljenduslikke kõlavärve ja rütme. Kakofoonia (e pahakõla) koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu. Häälikusümboolika seob häälikuid sisulise tähenduse alusel. Anagrammid loovad teisi sõnu üksuste ümbertõstmise teel. Paragrammid on näiliselt teisiti- või väärkirjutised, mis tõstab ümber/asendab häälikuid ja silpe. Helimaalingud ona kõlaluule aluseks. Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on
Kõlamuljeid loob ka PAHAKÕLA e KAKOFOONIA, mis koondab halvasti hääldatavaid silpe või sõnu. ! ! ,,Kahtlev ahv. Vahva kahver. Jahvatav ahven. Rahvameelne kahvel. ! ! Kahtlane sahver. Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu võib seostuda tuule ulgumisega, pikk ss lainete mäslemisega jne. Kõlamängu seovad kirjapiltkujundiga ANAGRAMMID e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmise teel. ! ! Hilja, vinu, ! ! nuhi vilja, ! ! vihja linu ! ! hilju, vina... ! ! (Ahjul viin.) Sellele lähedased on PARAGRAMMID ehk näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase
väga oluline on tema osa kirjaviisi normeerimiselt (jättis kõrvale võõrtähed, h pikendusmärgina, ainsuse partiivi ja eitava kõne rahvakeelne tarvitamine, nimede mõõdukas eestipärastamine jm). Aabits oli rajatud tema õppemeetodile, kasutatud uut, ühtlustatud ortograafiat. Forseliusele on omistatud ka Lundis leiduv põhja-eesti- keelne aabitsa väljaanne aastast 1694 ja lõuna-eesti-keelne aastast 1698. 6. Saksakeelne luule Eestimaal: Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme, satiirilisi luuletusi. XVII saj esimesel poolel oli vaimueliit koondunud Tallinna ümber. Aadlikud kirjaelus ei osalenud, küll aga kirjutati neile luuletusi. Enim kirjutati pulmalaule, seejärel matuselaule, teelesaatmisluuletusi. Vähem nime-, sünnipäeva ja laste sünni puhul, aastaaegade vaheldumise puhul. Esimene Tallinnas trükitud luuletus: Timotheus Poluse aleksandriin. Luulemotiivid: motiivirepertuaar nagu Saksamaalgi
Korrutamisreegel- teine kombinatoorika põhipostulaat. Ta väidab, et kui ühte objekti saab valida m erineval viisil ja teist objekti saab valida n erineval esimesest valikust sõltumatul viisil, siis nii esimese kui ka teise objekti valimiseks on täpselt m*n erinvat võimalust kokku. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. Kordustega permutatsioonid on sellised n-permutatsioonid, kus mingit hulga elementi a esineb n korda, kusjuures n > 1. (Tähistame ) Anagrammid: *Nagu ka L.Lovasz'i õpikus näidatud oli, leiavad kordustega permutatsioonid sageli rakendust näiteks juhul, kui meil on vaja arvutada mingi sõna anagrammide arv. *Et sageli ei ole mingis sõnas sisalduvad tähed kõik erinevad, ongi meil anagrammide leidmisel tegu kordustega permutatsioonidega. *Sellisel juhul saame sõna anagrammide arvu leida järgneva valemi abil: Pnr = . *Viimasest järeldub muuseas, et sõnal on enim anagramme, kui kõik tema tähed on
Vormiliselt ei kujunda ta enam luuletusi, vaid esitab oma assotsiatsioone aforismidena, mida humoristlik-irooniliselt ise nimetab mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele
meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mäu erinevuse väljatoomiseks. Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset? - Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused - Mitteverbaalsed – pildifragmendid, mittetäielikud kujutised ,võimalikud/võimatud objektid - Kontseptuaalsed – sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused. Mis on praiming? Mis iseloomustab praimingu-efekte? Milliseid praimingutüüpe eristatakse? Näiteks toimi amneesiapatsientide puhul kui neil palude õnnemängu kus punased kaardid ennustavad kõrgemaid puntke kui mustad
(2) Mäekollid on ohtlikud ja salakavalad olevused ja niipea, kui korraga on kaldal mäekolle rohkem kui kääbikuid, ründavad mäekollid viimaseid ja söövad need ära. Seega tuleb kogu ülesõit korraldada mõlema poole läbirääkimiste tulemusena nii, et hetkekski ei ületaks mäekollide arv kummalgi kaldal samas olevate kääbikute arvu. Lisatingimus on see, et kuigi mäekollid on salakavalad, saab nendega siiski selles kokku leppida, et nad toovad paadi tagasi. 8. Anagrammid SATORTROPO -? AKMAREA -? MILEVENHKE -? 9. Vee mõõtmine I On 21-liitrine anum, 127 liitrine anum ja 3 liitrine anum. Kuidas mõõta välja täpselt 100 liitrine veekogus? 10. Ridade lõpetamine: Millise arvu või tähega peaks järgnevad read lõppema? 11. Rippuvate nööride probleem (Maier, 1931) Laest ripuvad alla kaks nööri, mis katseisikul tuleb omavahel otstest kokku siduda. Nöörid on
annaabi.ee 
