Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism.
Uus huvilaine tekkis 60-ndate hipipõlvkonnas. "Stepihunt" "Iga inimese elu on tee iseenda juurde, katse leida seda teed, osutamine ühele võimalikule rajale." "Ükski inimene ei ole olnud täielikult tema ise, ometi püüab igaüks iseendaks saada, üks kobamisi, teine segamatult, igaüks nii kuidas oskab." "...igaüks rühib omaenese eesmärgi poole." Romaan jaguneb viieks einevaks osaks: 1. "Eessõna". Korteiomaniku vennapoja minajutustus, piiratud vaatepunktist. Kõrvalseisja esitab oma ettekujutuse Harry Hallerist kui talle sümpaadsest eraklikust vaimuinimesest. 2. Harry Halleri märkmed, käsikiri "Ainult hulludele" ehk "teekond läbi hingekaose". Nimitegelase minajutustus. Harry Halleri äärmuslik enesekriitiline ja irooniline hingeseisundi kirjeldus. Peategelane tunneb enda sisemist lõhestatust ning teadvustab ängi. Tesiti öelduna
Salvesta iga natukese aja tagant oma töö ( salvesta ta korraliku pealkirjaga nii, et pärast üles leiad). Kui töö valmis, salvesta, loe üle, paranda vead, salvesta ning lae üles Terasse. „Punane kuninganna“ Victoria Aveyard -------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------- Jutustaja (minajutustus või kolmandas isikus jutustus) Minajutustus ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Peategelane Raamatu peategelane on Mare Barrow. Ta on 17-aastane tüdruk. Ta on punase verega ehk Punane ja elab Punaste külas Vaiakülas. Mare on tavaline Punane tüdruk, kellel pole tööd, mille tõttu peab ta pärast 18-aastaseks saamist sõtta minema nagu ka ta vennad. Mare on taskuvaras
Plussid: Pikad monoloogid, milles arutletakse elu ja väärtuse üle Hulk värvikaid ja elavalt kujutatud karaktereid Armastuskolmnurgad Aktuaalsed küsimused 1934 – „Elu ja armastus“. Kahe inimese vaheline suhe. Psühholoogiline romaan. Vähe välist sündmustikku, palju pikki dialooge ja inimese siseheitluste kirjeldusi. Teose taustaks on tollaaegsed ühiskondlikud suundumused. 1935 – „Ma armastan sakslast“, Päevikuvormis minajutustus. Eesti ametnik ja baltisaksa aadlineiu armastuse lugu. Taaammmmsaare muutub pessimistlikuks, romaanis puudub väljapääs. 1936 – „Kuningal on külm“. Näidend. Jantlik võitlus võimu pärast. Mitmed motiivid on võetud piiblist ja neid siis muudetud. 1939 – „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Satiiriline allegooria. Lunastuse teema kokkuvõte. Tammsaare lastekirjanikuna Pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks „Tõesse ja
On torm. Mehed kuulevad veidraid hääli, mis langevad kokku raamatus kirjeldatud lohede ja rüütlite heitlusega. Ent see on kättemaksuhimuline Madeline, kelle nad kogemata elusalt matnud olid. Ta vabaneb keldrist ja tuleb raevunult venna juurde, kes samal ajal oma sõbra toas oli. Langedes vennale kaela, surevad mõlemad kaksikud. Nad kukuvad põrandale. Ehmunud jutustaja põgeneb majast ja näeb, kuidas see varemeis langeb. William Wilson Minajutustus, kus autor kohe alguses mainib, et see on ta valenimi Iseloom kujuneb varajases lapsepõlvestaadiumis: "Pärinen suguvõsast, kes oma kujutlusrikka ja kergesti süttiva temperamendi poolest on alati silma paistnud; // Läksin isekaks, minust sai kõige meeletumate kapriiside ori ja kõige ohjeldamatute kirgede ohver." Inglismaa, Elizabethi aegna koolimaja, kus väga range distsipliin: vaid kaks korda
eksisteerinudki. Angelo asendab sõpra või psühholoogi, kellele kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi. 1995 "Hind" – Teoses toimub põgenemine ministeeriumi töökohalt välismaale, ihalusega Rooma. Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest. 1997 "Printsess" - See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Raamatu tegelaskond on kirev, tegelasi on romaanis mitu, erinevatest rahvustest ja vanusegruppidest. Nii Anna, Taaniel, Marfa kui ka Aleksander on Frau Brunhild Schuleri S. järve ääres asuva hotellpansioni asukad. 2002 "Raadio" – Teos räägib eesti rahvusest filmitegijast, kes naaseb kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles
võõritavad tekstid Võõritav – raputab lugeja üles rutiinist, näitab maailam otsekui uuest vaatenurgast Peategelane Kannab teose ideelist põhiraskust Kõrvaltegelased On peategelase teenistuses Episoodilised tegelased Esinevad teoses põgusalt Jutustaja Hääl, mis edastab teose sündmustikku Vaatepunkt Paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal
idülliline vaba VIII poolt, tuntuim teos näidend ihukaitseväelane, kes vormiga ,,Utoopia" näeb koos lembeluuletus ,,Morgante"- L.Pulci Bernardoga 28 laulust koosnev, esimesena vana Minajutustus-jutustus tegelaseks hiiglane kuninga vaimu 1.isikus, Morgante monoloogiline, ,,Fiammetta" Novell- lühike Marguerite de Navarre-Navarra ,,Novellino"e Sada Narrus Erasmuse N proosajutustus, üks kuninganna, 16.saj, vana novelli- 13. saj satiiri ,,Narruse
Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu. Omaelulooliste tekstide puhul räägib Philippe Lejeune `autobiograafilisest lepingust' , mis põhineb osalt autori ja jutustaja/peategelase samasusel ning asjaolul, et teost on määratletud kui autobiograafiat . Hermann Hesse "Stepihunt" Raamjutustus (ekstradiegeetiline jutustust jutustatakse) Minajutustus (fiktiivne päevik - homodiegeetiline) Tractatus (intradiegetiline n.ö teise astme jutustamine, jutustus jutustuse sees) Kokkuvõttes eristatakse enamasti nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes jutustatava maailma osa ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava
kirjanik; tuntud oma proosateoste poolest. "Don Quijote"- humoristlik romaan, 18.s mõisteti seda kui lõbusat ja vaimukat komöödiat. Tglt aga: inimkonna lakkamatu traagiline ja vastuoluline teekond ideaalide ja tegelikkuse vahel. Kelmiromaan- XVIs keskel Hisp. Euroopa vanim "Tormese Lazarillo elukäik, tema õnnelikud ja õnnetud juhtumised" (1554), ilmus anonüümselt. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest ning see kujutab enamasti ajaloolist kaasaega; minajutustus. Esseistika. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) kirj palju reisikirju; ,,Narruse kiitus" inspiratsioon hiliskeskaja laialt levinud narrikirjandusest; 1516 avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke, kritiseerib militarismi ja türanniat; Usalduslikud kõnelused (1519). Thomas More (1478 1535) Sündis Londonis, õppis Oxfordis; kuulsaim teos lad.k "Utoopia", kirjutatud reisimälestuste vormis; Utoopia saar, ük rajaneb demokraatial, mille liikmed on võrdsed. François Rabelais (u
Kokku on teoses 100 novelli. Peamiselt naerdakse välja usumeeste silmakirjalikkust. 13. Boccaccio arvates on elu ülimaks väärtuseks inimese kooskõla loodusega. 14. Looduse ülim and on mõistus, mis aitab inimest ünnele, eemaldab rumalusest ja pimedusest. 1. Kelmiromaan tekkis Hispaanias 16. sajandi keskel. 2. Kelmiromaani nimetatakse teisiti ka pikareskne ehk hispaania keeles "kelm ja petis" 3. Kelmiromaani ülesehitus on lineaarne. 4. Minajutustus on jutustus ühes isikus st pole võimalik kindlaks teha kus kõneleb tegelane ja kus autor. 5. 16. sajandi tuntuim kelmiromaan on "don Quijote" ja selle autor on Miguel de Cervantes Saavedra. 6. "Teravmeelne hidulgo don Quijote La Manchast" 7. Sancho Panza seikleb temaga, sest Sanchost oli lubatud teha vallutatud saare valitseja. 8. Panza tähendab hispaania keeles kõhtu või magu. 9. Rocinante oli tema hobune. 10
hispaania baroki keerulisele kujundlikkusele lihtne, rahvale arusaadav keel. Kõlbeline selgumine inimese hinges läbi palveränduri kokkupuudete erinevate tegevuspaikade. Värvikad tegelased. Puritaanina usuranguse pooldaja, jumaliku ettemääratluse tees. Grimmelshausen: Saksamaal sai romaan alguse tema teosest „Simplicissimus“.Tollase saksa barokk-kirjanduse esindusnäiteid. Kirjanduslikult eeskujuks tollal populaarsed hispaania kelmiromaanid: peategelase minajutustus, kirev olustikuline seiklus. Kolmekümneaastase sõja laialdane kriitiline peegeldus. Mitmetähenduslikud sümbolid, fantastilised seigad. La Fayette: krahvinna. „Cleves’i printsess“ - armastusromaan. Realistlik pilt sajand varasemast Prantsusmaast. Ajaloolise romaani eelkäija. Psühholoogilise konflikti uudne käsitlus, tegelased toimivad teisiti kui romaanides tavaliselt. Armastus pigem paratamatult traagiline kirg, millele igapäevasus vastu räägib
edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. "Ma armastasin sakslast" on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe noore inimese vaheline armastus. T looming muutub aja edasi minnes üha pessimistlikumaks, üha rohkem kibestumist inimliku pimeduse pärast. "Põrgupõhja uus vanapagan" on satiiriline allegooria. Lunastuse mõiste tühjendatakse igasugusest tähendusest. 7. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika keskpunkt. Tammsaare süvenemine Dostojevski loomingusse peegeldub just neis teostes.
See on kriitiline näitamine. See teos on erinev tolleaegsest rahvaraamatust, sest sisaldab ka filosofilisi mõttekäike ja on sisult sügav. Järgmisel neljapäeval jääb loeng ära, samuti 9 16. mail!!!! 29.04.09 Thomas Nashe ,,Jack Wiltoni elukäik". Kelmiromaan. Ajaloolisolustikuline seiklus juba. Satub reformatsiooni ja sellele järgnevate sõdade keerisesse, 16. saj algus. Esimene kelmiromaan andis erijooned: minajutustus e esimese isikus narratiiv, autori vaated ei lange kokku tegelase vaadetega, mitmemõtteline, peategelane läbib erinevaid olukordi ja tegevuspaiku, tema teekonna kaudu peegeldatakse kogu ühiskonda. Barokile omaselt rõhutatud välise ja tegeliku vastandatus. Avaliku ja varjatu vastandus. Paljastatakse seda, kuidas asjad tegelikult on. Noor peategelane. Bioloogiliselt ebaküps. Elukäik, milles toimub ka füüsiline küpsemine.
annaabi.ee 
