Avalikud suhted (spikker) suhtekorraldus , avalikud suhted , public relations , avalikkus , PR , meediamonitooring , (0)

SK(public relations )- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats teooria, kommu , psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad.
Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse hoiakuid organis soodsas suunas.
Sk on kogu o suhtlemisprotsessi organiseerim ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side organisats ja kindlate sihtgruppide vahel. See on kindel, planeeritud pidev jõupingutus rajada ja säilitada head tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel . Eesmärk: harmoniseerida organisats siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga.
SK-ga seotud valdkonnad: turundus , reklaam , propaganda , ajakirjandus . Kasutat sarnaseid komunikats tehnikaid.
Athos -auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- hoiakute ja käitumise mõjutamise mõjut propagandlikul viisil.
Wilcox- kirjutanud mitu raamatut, tema alaliigid -
SK alaliigid:
Nõustamine - juhtkonna nõustam poliitikate, suhete ja kommu osas.
Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtluse määratlemine sk planeerimiseks, vastastikuse mõistm loomiseks või avalikkuse veenmiseks.
Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu.
Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas , säilitamaks organis kasu toovat keskkonda.
Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby.
Probleemide juhtimine- avalikku muret tekitavate prob identif ja suunamine.
Tegevusharu suhted- seot teiste sama tegevuse firmade ja organis.
Arendus/raha kogum- vajadus näidata ja julgustada avalikkust toetama , peam annetustega.
Multikultuursed suhted- erinev kultuuriline taust in ja gruppidel.
Eriüritused- mõeldud huvi tekitam in, tootele v organis suunatud sündmuse abil.
Reklaam- keskendunud välistele auditooriumitele, peam toodetele ja tarbijale. Tellijal valik kus ja kuidas reklaam ilmub. Ül- müüa tooteid ja teenuseid. SK ül- luua organisats arendamist soodustav keskkond.
Ajakirjandus- Sk on välja kasvanud ajakirjandusest. Sestap on ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid sarnased. Mõlemad tegutsevad meediasüsteemis ja pruugivad sarnaseid koode. PR nõustaja funktsioon on veenmine , kusjuures tema esimene ja käige tähtsam sihtgrupp on ajakirjanikud. Ajakirjaniku funktsioon on tõele ja sündmuste relevantsusele orienteeritud vahendamine .
Propaganda- eesmärk ühepoolne- eemärgiga luua teatud liikumine või järgimine .
Turundus- aluseks in vajadused ja soovid, pakub teenust ja toodet nende rahuldaminseks, põhjustades vahetusprotsessi.
Suhteturundus - strat, millega luuakse , hoitakse ja arend kliendisuhteid. Alus- vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine.
Sk ja juhtimine- sk –l ligipääs juhtkonnale, seeläbi kujundab o mainet.
SK rollid ühskonnas ja mujal- lahendab konflikte, loob suhteid. Lõpptulemus on sellise sots süsteemi loomine ja alalhoidmine, mis rahuldab in mat ja sots vajadusi. Aitab o-l ette aimata, teada saada avalikkuse ettekujutusi, arvamusi , uusi väärtusi ja neile reageerida. Reflektiivne- normide, väärtuste, seisukohtade analüüs, normid, väärtused, vaated eesmärgi ja strateegiate arendamisele. Juhtiv- rahvagruppidega suhtlemiseks ja suhete säilitam tegevuskavade väljatöötlem, ja suunatud o eesmärgi ja strateegiate elluviimisele. Operatiivne - o kommuvahendite ettevalmistam et aidata kaasa suhete formuleerimisele. Hariv- o liikmete aitamine asjatundjateks saamisel.
PR-nõustaja pädevusalad on: 1) valik (info selekteerimine),2) loomine (tekstide koostamine, kontseptsioonide arendamine), 3)toimetamine (pressiteadete, brošüüride, ettekannete jne. toimetamine); 4) korraldamine (kontaktide loomine ja hoidmine, organiseerimine , plaanimine, kommu puudutavate otsuste tegemine jne). Profesionaalsete PR- töötajate praktikas segamotiiv mudelis on domineerivam sümmeetriline kui asümmeetriline mudel. J.E.Grunigi meelest ei saa PR olla meisterlik kui o käsitleb suhteid teistega asümmeetriliselt: o-i enda kultuur on autoritaarne, manipuleeriv ja teisi kontrolliv. Meisterlik PR tugineb maailmavaatele, kus PR on sümmeetriline ja juhitav.
Avalikkuse mõiste, avalikkuse arengu kolm etappi , avalikkus kui kommuprotsess.- Avalikkus on situatsioon, mida iseloomustab: 1) põhimõtteline vaadeldavus kõigi poolt (piiratud ainult kindlate juurdepääsurollidega); 2) diskursus , mis puudutab teemasid, mida vaadeldakse vastavalt nende relevantsusele (olulisusele) ja mis kujundavad arvamusi. kolm avalikkuse arengu etappi: 1) representatiivne (esindav, esinduslik) avalikkus; 2) kodanlik avalikkus (tekkis 18. sajandil); 3) avalikkuse poliitiline struktuurimuutus. Kui kommuprotsess: 1) kohtumine, düaadiline kommu; 2) rühmaavalikkus (avalik kommu); 3) meediaavalikkus. avalikkuse keskne struktuurielement on orienteerumine teisele. Avalikkuse tüübid ja ohud avalikkusele.- Kõige suurem oht on osaluse kadumine. Sotsiaalsüsteem “avalikkus” püüab end selle eest kaitsta, tõstes osalemise atraktiivsust, st. luues olukorra, kus osalemisest, uuest teadmisest on kasu (selle kasu olemasolu võib pelgalt deklareerida). Konsensuspüüdlustele võib ohtlikuks saada ka uus teadmine, eriti kui see on ulatuslik või oluline. Kaitseks selle vastu on pidev kommu ja meedia perioodilisus. Kui meediaavalikkus satub mingil põhjusel kriisi (tsensuur, manipulatsiooni aste muutub liiga suureks), siis elustuvad avalikuse teised komponendid –üritusavalikkus ja encounter . Siin toimub sama, mis kuulujuttude puhul: avalikkuse teised osad hakkavad täitma asendaja funktsiooni. Kõige efektiivsem on avalikkus siis, kui kolm selle tüüpi toimivad koos ja samas suunas.
Avalikkus ja PR- avalikkus kui sihtgrupp, kes on organisats olulised, kes võivad organis mõjutada v kelle arvamus on oluline o-le. Koosneb erinevate huvide ja käitumisega sihtgruppidest.
Sihtrühm - sots üksused, mis moodustavad organisats tegevuskeskkonna. 1. Primaarsed (o-ga formaalne , ametlik v lepinguline suhe) ja sekundaarsed (ülejäänud). 2. Aktiivsed (pühendunud, üldise huviga , spetsiifil huviga) ja passiivsed (suhtlevad o-ga kuid ei sekku tegevustesse). 3. Varjatud ja teadlikud. Ka 1. Esmane grupp- isikud, kellega saab otseselt suhelda; 2. Vahegrupp- kelle kaudu suheld teiste isikutega; 3. Erigrupp- igasugused organiseeritud grupid.
Sihtrühmade teooria- Wood ja Jones- sihtrühmade ja nende suhete määramine on sk keskne tegevus. See on võti mõistmaks o sots suhete struktuuri ja ulatust.
Stakeholder-teooria- sihtgupid on need grupid v indiviidid , kellel on o-ga vastastikused sõltuvad suhted.
Situatsiooniteooria- o-d loovad sihtgruppe, kui nende tegevusel on tagajärjed teiste o-de v in rühmade jaoks. Kui need ei mõjuta o-d, siis pole nad sihtgrupid .
Avalikkus sihtgruppidena- 1- need kes ei huvitu o tegevusest. 2- in, kes on o probladest teadlikud, kuid midagi ette ei võta. 3- teadlikud, kui ei usu, et on suutelised asjade kulgu muuta. 4- arvavad , et suudavad o käitumist muuta ja seda ka üritavad.
Bernays- (1891-1995)1923- e. suhtek isa, 1.sknõustaja, „Avalikku arvamust kristalliseerides“- SK on kahesuunaline kommu- def sk-d kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud infot, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organis suhtumisi ja tegevusi organisats avalikkuse omadega. Suunata seda mitmeastelist suhtlemist plaanipäraselt ja teadlikult. 3 peam sk elementi:In informeerimine, mõjutam, integreerim. Propagandast: p on ühtne ja kestev püüe luua v kujundada sündmusi eesmärgiga mõjutada avalikkuse suhtumist ettevõttesse, ideesse v gruppi. 4-astme mudel- Bernay-1. Eesmärgi püstitan; avalikkuse suhtumise uurim ; poliitika kujundam; poliitika elluviimine meedia kaudu.
SK- kunst ja sots teadus, mille eesmärk analüüsida trende, ennustada nende tähtsust j atähendust, konsult organisats liidreid, viia täide tegevusprogramme, mis kajastavad organisats ja avalikkuse huve.
Omased : uuringud, tegevused, kommu, hindamine (i.k- race)
RACE- reearch(uuringud); Action (tegevused); Communicario (kommunikats); Evaluation (hindamine)
s. Black - the essencials of public relations 1993- sk on jäämägi - sk tehnikad on jäämäe tipp.
Jäämäe sündroom :
Veealune osa: juhtide nõustam, uuringud ja analüüsid , programmide planeerimine , programmide hindamine.
F. Seitel: sk eesmärk harmon organ. Siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks sihtgrupide heatahtlikkust ja stabiilsust pikka aega.
D. griswold- sk on juhtmisfunktsioon, mis hindab avalikku hoiakut, planeerib ja viib ellu programmi, et teenida avalikkuse poole müistmine ja aktsepteerimine. 1978.
Lippmann- pr eesmärk mõjutada in mõtteviisi ja käitumist. Arvamusliidri mõjutamise tähtsus propagandas.
Turundus- aluseks in vajadused ja soovid, pakub teenust ja toodet nende rahuldaminseks, põhjustades vahetusprotsessi.
Suhteturundus- strat, millega luuakse, hoitakse ja arend kliendisuhteid. Alus- vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine.
Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele.
Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984.
Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja ühiskonnale tuginedes juhtimisotsustest ja suhetest o sidusrühmadega. Teooriast lähtuvalt tulemuslik o lahendab nii sidusrühmade kui juhtimisprobl täites nende ootusi.
D. Bates - 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna seisukohtadele.
Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s bülletään „new wnglandś first fruits “-avalikkuse huvi tekitam raha kogum.
A. Kendall- 1830 valge maja 1. Pressisekretär. Võttis kasutusele strateegilise planeerimise alged .
A. Lincoln- avaliku arvamuse kujundaja ja uurimise spets .
Muckraking- uuriv paljastav ajakirjandus
1900- Bostonis avati Publicity Bureau- sk agentuuride tekke algus.
1906.a skprojekt I.Lee.-1.enda usutavaks tegemise kunst; liidrid ; massidele sümbolid ja sõnakõlksud.
1917- Avaliku Informatsiooni Komitee
A.W.Page (1889-1960)- 1. Asepresident sk alal.7-printsiipi: Räägi tõtt ; tõesta tegevusega; kuula ostjat; korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor.
4-astme mudel Gruning: (mis praegu toimub; mida me peaksime ütlema ja tegema ja miks; millal me teeme mida teeme ja ..)
IPRA- 1955- International Public Relations Association
PRSA- 1944- The Public Relations Society of America
PRJ- 1944- Public Relations Journal
PPR- 1947- käsiraamat Practical Public Relations
PRQ- 1955- Public Relations Quartly
Globaalne sk: al 1965. Kõrgtehnoloogia, ülemaailmne konkurents , maailmamaj kujunemine ja kasv, rahvusvahelised meediakorporatsioonid ja sk.
1. Pressiagentuur- ka P.T.Barnum´i mudel- peam selgepiiriline propaganda, 1suunaline kommu, pigem liialdus kui fakt, saavutada meedia tähelepanu.
1.mudel- propaganda, reklaam- ühesuunaline-saatjalt saajale .kasut spordis , teatris, tooteedenduses. Selle kasutajal midagi vaja edendada v müüa.
2. Avalik informatsioon- eesmärk- info levitam, sk kasutab ajakirjanikke, et lavitada obj, kuid ainult soodsat infot. Minim. Taustauuringud . Ivy Lee tegevuse analüüsimiseks. Tagasiside ja tulemuste hindamine puudub.
2. mudel- avalikkuse mudel- ühesuunaline mudel- saatjalt saatjale, kasut info levitam avalikkusele ja teat sihtrühmadele. Peam kasut reklaamlehti, videoid, näitusi.
3. kahesuunaline asümmeetriline sk- kommunikats toimub mõlemal suunal- allikalt vastuvõtjale ja vastupidi. Asüm tähendab, et sk tulemusel ei muudeta o-i vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja käitumist.
3. mudel Tampere järgi- kahesuunaline asümmeetriline- vt punkt 3. Tehakse uurimusi suhtumise väljaselgitam. Et luua efektiivne kampaania.
4. Kahesuunal sümmeetriline sk- kasut konfliktise ohjam, mõistmise parand, suhete loomiseks avalikkusega uurimusi ja dialoogi. Veenmiseks organ ja avalikkust et mõlemad võivad oma käitumist muuta. Eetiline, sots vastutustundlik , edukas.
4.mudel- kahesuunal mudel, mis tugineb organis ja avalikkuse dialoogile. kasut Sots vastutustundlikud organis.
Meisterlikkuse teooria- (Grunig) meisterlik pr-i töötaja v – osakond uurib keskkonda ja toob järjepidevalt sihtrühmade sõnumeid otsustamisprotsessi. Kui SK suhtleb organisats publikutega ja täidab teabeedastaja rolli otsuste tegemise protsessis, siis osaleb ta kindlasti juhtimisprotsessis. Maailmavaade- pr sümmeetriline ja juhitav. Kommujuhid peavad korraldama info liikumist nii, et see sobib otsustusstruktuuri ja protsessiga.
5 aste- segamotiivi mudel- domineerivam sümmeetriline mudel.
Global PR teooria põhiprintsiibid - strateegiline juhtmine ; ühistegevus juhtkonnaga; kaasatus; juhtimisfunkt; analüütiline juhtimine; kahesuunaline sümmeetriline; sümmeetriline sisekomm; teadmus-ja pädevuspõhisus; võrdna kohtlemine; oikultuur.
Global Pr teooria 6 kontekstuaalsed muutujat: poliitiline-, meedia- ja ökonoomiline süsteem; kultuur, aktiivsuse ulatus; arenduse tase.
SK eestis: erineb lääne omast mõneti. Sk kui meediasuhtlus. Sk-dena praktiseerisid exajakirjanikud. Vajalik hea kirjutamisoskus, juhtumis- logistika - ja planeerimisoskus. Algselt olulisem välisfirmadele. Bledi manifest- euroopa sk rollidest: reflektiivne, operatiivne, juhtiv, hariv.
1919- lehes ilmub sk elemente- reklaam, sotsiaalne, sõjaline sk, poliitiline propaganda, lobitöö.
1933- 1.pr-agentuur- whitaker ja baxter
1934. loodi Eesti Riiklik Propagandatalitus-. Teadete andmine valitsuse, ta asutuste tegevuse kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine, sots ühistöö.
Sk 1. Vabariigi ajal ühesuunaline ja ebasümmeetriline.
1942- loodi Sõjainformatsiooni Büroo
1990. ametlik Valitsuse pressisekretäri koht.
1991. teadlik suhte korraldustöö välissaatkondades ja – esindustes.
1992. pressiesindajate ametikohad ministeeriumidesse.
1994. Sk sünd. Turul Hill ja Knowlton Eesti.
Hill- 1933 hilli firma, 1927 alustas pr- karjääri
iAvatar- Past ja Partnerid toode. Mainekujundus, mis kõneleb persoonist v o-st. Avatar - see kuidas kedagi tajutakse on aktiivne, avatar mõjutab suhtumist meisse ka ilma füüsilise kohalolekuta.
EPRA-Eesti Suhtekorraldajate Assotsatsioon, 1997 Eesti SK Äriühingute Liit. Eesmärk korraldada liikmete infovahetust, erialast koolitust, SKvaldkonna arendamist eestis. 72 liiget- K.Must, A. Hiiepuu , E.Mägi
Personaalne (kõrge moraalistandart ja isiklik reputatsioon) ja professionaalne (epra ja eetikakoodeksi järgimine)ausus. 1. Käitumisnormid tööandjate ja klientide suhtes; 2. -Avalikkuse ja meedia suhtes; 3. - Kolleegide suhtes.
SK auhind 2010- avalik sektor- eesti üleminek digilevile.
ESTL- Eesti SKtudengite Liit
Sots. kapital - o-sisese osaluse ja usalduslikkusse tulemusel tekkiv efektiivsuse kasv. Koosneb suhtevõrgustikest, ühistest väärtustest, normidest, ootustest ja sanktsioonidest. Mõõdikud on usaldus, tunnustus, kuuluvustunne, koostöö.
Juhtkond ja sk- juhtkond peab sk väärtustama ja ise süvenema; palgata kompeentsed sk-d, otsuste puhul arvestada sk-likku perspektiivi. Kommu kahepoolsus, sõnade ja tegevuste kooskõla, defin eesmärgid.
Info liikumine o-s: ülalt alla, alt üles, horisontaalne (sama tasandi töötajate vahel), diagonaalne (infovah eri positsioonidel asuvate töötajate vahel). Töötaja: aktiivne(kommunikats vajalik) reaktiivne ( ei kommunikeerib vajadusel) passiivne (ei teadvusta kommi vajadust). Sisekomm: tihedalt seotud juhtimisega- on igasugune suhtlemine mingi grupi (o) piires. Sõnumite edastam. Eesmärk-o liikmete vastastikune organiseeritus, sisekomm peegeldab o väärtusi, hoiakuid. O põhitegevuse toetaja, sk ja põhitegevusspetsi koostöö, orienteeritud ka väliskomm edukusele, o muutuste toetamine . Sisekommi mõjutavad tegurid: tsentraliseeritus( palju otsuseid tehakse o hierarhia ladvikus); kihistumine (kuivõrd omavad rolli o hierarhilised tasandid ); formaliseeritus(kui palju on o-s reegleid ja norme ja kui palju neid järgitakse); komplekssus( kuivõrd koolitatud on o liikmed); osalemine otsustusprotsessides. Kanalid: o väljaanne; teadetetahvel; koosolekud; epost , üritused.
Sk strateegiline planeerim. Meediasuhted sk vahendina. Sk rollitüpoloogia
Pragmaatilne sotsiaalne roll- sk kui ettevõtetele turumajnduse olukorras konkurentsieelist loov valdkond. Sk on asümmeetriline, keskendudes kitsalt kliendi eesmärkide saavutamisele ning jättes kõrvale ük huvid.
Konservatiivne sotsiaalne roll-sk kui kliendi status quo kaitsja ja säilitaja. kaitseb o võimalike avalikkuse ja meedi rünnakute eest, avalikkuse huvid ja soovid on tagaplaanil.
Radikaalne sotsiaalne roll- sk on kui muudatuste kommunikeerija o ja ühiskonnas. Sk ül on edendada muudatuste elluviimist läbi info pakkumise, avaliku debati loomise. Sk-d on kui muudatuste agendid, kes aitavad o-del kohaneda avalikkuse muutuvate ootustega.
Idealistlik sotsiaalne roll- sk kui avalikkuse huvi teenija , o-i ja avalikkuse vahesliste vastastikuste heade suhete looja. Idelaistil roll näeb sk kui informeeritud ühiskondliku debati edendajat ja o-de ja avalikkuse vahelise dialoogi hõlbustajat.
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse o tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud)
TV-strateegia: tugevused- võimalused: kuidas sisemiste tugevuste abil võimalusi ära kasutada?
NV strateegia: nõrkused-võimalused: kuidas väliseid võimalusi ära kasutada sisemiste nõrkuste ületamiseks?
TO strateegia: tugevused ohud: kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?
NO strateegia: nõrkused- ohud: kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja kaitsta välistest ohtudest?
Mõõdetavate eesmärkide seadmine -Ei saa mõõta millegi efektiivsust , kui algusest peale pole määratletud, mille saavutamiseks see on. Eesmärkide seadmine on keerukas, sest sk-likke tegevusi on tihti raske eristada reklaami ja marketingi tegevustest.
Lühiajaliste tulemuste mõõtmine-O esitlemine teistele, tähelepanu ja heatahtlik suhtumine, mis o-le osaks saab. Meediasuhete svõib seda mõõta avaldatu hulgaga , loodetava sihtgrupi suurusega, kelleni sõnum jõuab. Meedia kontentanalüüsi tulemusrikas kasutamine.Tulemuslikkuse mõõtmine pikaajalises perspektiivis
Kas sihtgrupp sai sõnumi, kas ta seda mõistis, kas tema hoiak muutus? Näiteks sihtgruppide hinnangute mõõtmine enen ja pärast meetodil, rollimängu tehnikad, eksperimentaalsed projektid, statsitilised analüüsid.
O tulemuste mõõtmine tervikuna Sk tulemused ei saa olla pos kui pole laienenud turg , suurenenud o kasum. Hindamiseks peavad algusest peale olema selged viisid, kuidas sk toimib o kui terviku tegevuses. Sk tegevuse plaan peab olema osa o-i tegevusplaanist.
Infoseire-Süstemaatiline teavitamine uutest faktidest, käsitlustest, nähtustest, ilmingutest, arengutest kokkulepitud temaatika ulatuses kokkulepitud infoallikate seire alusel. Seire objektideks võivad olla prioriteetsete valdkondade ja teemade faktiandmed, parimad kogemused, analoogiliste probleemide lahendused muudes o-des, normid, seadused, regulatsioonid , teadusuuringud, sündmused jm.
Infoseire lepingu sõlmimine kliendiga seire objekti ( teemade) kindlaksmääramine ja fikseerimine. Seire geograafilise ulatuse ( linn,riik) läbivaadatavate infoallikate kindlaksmääramine ja fikseerimine. Seiriste edastamine sageduse kindlaksmääramine. Seiriste kandja ja kanali kindlaksmääramine. Seiriste esitamine vormi kindlaksmääramine ja fikseerimine.
Meediamonitooring: kujunemislugu1900ndate alguses Flora Adamsi hobi ajaleheväljalõikeid teha. 1903 asutas koos abikaasaga Lce Press Clippings company, mis tegutseb tänapäevani.FIBEP asutati 1953 Pariisis
Monitooring - Tulemuslik mm on o tervikliku infosüsteemi osa ning oluline tagasisideme instrument o-i tegevuse ja tegevust mõjutavate keskkonnamuutuste jälgimisel.
Et mm oleks tulemuslik tuleb: huvipakkuva turu mm eesmärk detailselt defineerida, selekteerida allikad, juhindudes määratletud eesmärkidest. Valida jälgitavad märksõnad ja teemad vastavalt mm eesmärkidele. Koguda ja analüüsida vajalikku teavet regul. ja periooditi, et näha turu arenguid ja omandada võrdlusbaas. Kasutada tulemusi efektiivselt ja võimalikult laiallt, kuna sellest võivad kasu saada eri tasandite otsustajad.
Professionaalne monitooring koosneb: trüki ja online väljaannete lugemisest , raadio ja televisooni seirest, meediaülevaadete koostamisest ja toimetamisest, meedianalüüsist.
Meediaplaneerimine- Massikommuvahendite valik, mille abil viiakse sõnum sihtrühma liikmeteni. Põhineb erinavatest allikatest pärineva kvantitatiivse teabe süstemaatilisel analüüsil. Laieneb kvalitatiivse teabe kasutamisele meediaplaneerimisel.
Online monitooring on pidev monitooringuprotsess, mille käigus tuvastatakse ja edastatakse klienti huvitav info kogu tööpäeva jooksul. Sama päeva meediakajastuse monitooring on kättesaadav alates varahommikust ja pidev teabeedastus toimub terve päev. Monitooringu käigus jälgitakse kõiki teemakohaseid artikleid, uudislugusi ja saateid ning monitooring katab vastavalt kliendi soovile kõik meediatüübid ja kanalid. Operatiivne jälgimine tagab võimaluse olla jooksvalt kursis päevasündmustega, saada kohene tagasiside pressiteate levikust ja olla valmis reageerima ootamatule meediasündmusele.
ETA monitooring- esimene monitooring on eestis, lätis ja leedus.
Meediaülevaade-Konkreetse sündmuse, ettevõtte, isiku jne meediakajastuse koondülevaade, mis koostatakse pikema perioodi kohta kas kaks korda nädalas või üks kord nädalas, kuus või aastas. Olenevalt ülevaate isel edastatakse materjalid elektroonilisel kujul, koopiatena paberkandjal või digitaalse salvestusena. kasut väiksemat operatiivsust nõudvate ja reeglina tagasiulatavate monitooringute korral, et fikseerida juba toimunud meediasündmuste kronoloogia.
Meediakajastuste analüüs- Tervikliku monitooringusüsteemi osa ja nende eesmärk on aidata kaasa strateegilisele kommujuhgtimise protsessile. Analüüsid jagunevad üldiselt kvantitat ja kvalitat .
Meediakajastuste kvantit analüüs• Keskendub teatud nähtuste, ettevõtete, isikute jms. esinemissagedusele ja tingimustele meediakanalites.• tehakse suurema hulga info põhjal üldistusi mingi perioodi jooksul toimunud muutustest ning tulemused on arvuliselt mõõdetavad ja võrreldavad.
• Analüüsi aruanded koostatakse reeglina arvandmete võrdlustena tabelite ja graafikute kujul
Keskendub üksiksündmustele ning tegeleb nende lähema vaatlusega.• Rõhk omaduslikel parameetritel nagu isikute seisukohad, meediakanalite poolt antud hinnangud , autorite poolt kasutatud argumendid jne.
• Kvalit analüüsi kasutatakse näiteks o meediakampaaniate kulgemise hindamisel või meediaavalikkuses levivate hoiakute ja suhtumiste muutumise fikseerimiseks.
Meedius Eesti OÜ• Alates 2010. aasta 1. veebruarist hakkas Observer kasutama uut nime Meedius Eesti OÜ;
• Meedius Eesti OÜ on üks Eesti suurimaid meedia- ja äriseire firmasid, kuhu on koondunud 13 oma ala professionaali. Alates aastast 1993 on kohalikele ja rahvusvahelistele o-idele Eestis pakutud teenuseid, mis aitavad tõhustada ettevõtte kommu- ja turundustegevust.
• Meedius Eesti OÜ filtreerib , teeb kokkuvõtteid ja analüüsib meedia ning muude avalike allikate teavet kliendi perspektiivist. Oma teenustega aidatakse ettevõtetel saada ülevaadet turunduse ja kommu efektiivsusest ning paremini planeerida ja jälgida kommutegevust. Samuti pakutakse klientidele aktuaalset ja strateegilist teavet
nende ärivaldkonna ja -keskkonna kohta.
IMF Baltic on kaasaegse meediaseire o. Firma eesmärgiks on pakkuda klientidele väga paindlikke lahendusi meediaseireks.
• Clipping, TV ja Raadio monitooring, artiklite kokkuvõtted, andmebaas , analüüsid, tõlked
• MÄRKSÕNA : Märksõnade abil kaardistatakse kliendi monitooringu diapasooni ja klienti huvitava valdkonnaga seonduvad mõisted.
• RTV: Raadio ja televisiooni lühend.
• ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid.
• KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina.
• ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad , Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon , Raadio
• ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri , Arvamus/Kommentaar, Uudislugu , Lühiuudis, Pressiteade.
Meediasuhted-on sk üks olulisi töövahendeid. O seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma tegevusest teada anda.• Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem kommu eraldiseisev sihtgrupp, kellel tulenevalt erilisest positsioonist ühiskonnas on suurem mõju muude sihtgruppide arvamuste kujunemisel.
Ms võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks. Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks meediakanal.• Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid.
Uudisväärsus, uudiskünnis • Päevakajalisus – teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse .
• Erakordsus – uudis pole see, kui koer hammustas inimest, vaid, kui inimene hammustas koera . Kas te olete millegi tegemises esimesed või viimased? Kas midagi teie juures saab iseloomustada sõnaga “kõige” – kõige vähem, kõige suurem jne.
• Geograafiline ja emots lähedus – kõik see, mis toimub lähedal, pakub suuremat huvi kui väljaspool toimuv ja võõras • Värskus – uudis on see, mis toimub homme ja täna, äärmisel juhul eile.
• Mõjukus , olulisus, kasulikkus – tähtsus ühiskonna jaoks laiemalt. Oluline on osata näha oma o “väljaspool kasti”.• Konfliktsus – see ei tähenda pelgalt tüli, skandaali. Konfliktne on olukord või küsimus, mille puhul on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada.
• Meelelahutuslikkus – pakub praktiliselt alati inimestele huvi ja võib lisada uudisväärtust.
• Prominentsus – teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust
Uudiskünnise ületamiseks- Väljaande ja auditooriumi isel ja suunitlus– kas olete ikka oma sõnumi suunanud õigesse kohta…• Väljaande omanike mõju – kuigi ajakirjanikud on suuremalt jaolt oma igapäevatöös iseseisvad ja sõltumatud, võivad omanikud või peatoimetaja mõnikord oluliste majandus-, poliitiliste- ja julgeolekukaalutluste tõttu ajakirjanikku mõjutada.
• Uudiste hulk konkreetses numbris – päevad pole vennad, seetõttu võib mõnel päeval uudisekünnise ületamine olla keerukam kui teisel. Kasutada ära hapukurgihooajad: jaanipäevast augusti keskpaigani, jaanuar, eriti esimene pool, ülestõusmispühade teine püha; nädalapäevadest raadios laupäev ja pühapäev, esmaspäeva hommik. Sagedasti on palju uudiseid neljapäeviti ja reedeti.
• Väljaande, tele/raadiojaama võimalused uudiste hankimisel väljaspool kodulinna – korrespondente väljaspool Tallinna ja Tartut tavaliselt pole. Teha omalt poolt kõik, et ajakirjanik saaks mugavalt , kiirelt sõita väljapoole suurlinna.
Uudise iseloom (hard news – poliitika ja majandus ning
soft news – kultuur, haridus , inimesed).
• Ajakirjanike ettevalmistus ja eelistused – nn. Isiklik faktor, haridus, lemmikud jne. Ajakirjanik on … “ikkagi inimene”.• Allikate surve – ajakirjanik peab säilitama oma sõltumatuse, hoides samal ajal häid suhteid kontaktisikuga.• Uudise toimetusse saatmise aeg – parem hommikupoole ja paar päeva ette, siis jääb ajakirjanikul aega sellega töötamiseks.• Suhted uudise koostajaga
Pressiteade• … on sõnum, millel on uudisväärtus ja mis on kirjutatud ning vormistatud ajakirjanduse mängureeglitest lähtudes.• Samas annab võimaluse esitada oma sõnum nii, nagu kirjutaja seda soovib; rõhuasetused, millegi võimendamine või mahavaikimine on koostaja teha.
• P kirjutajal peab olema selge ettekujutus ja piisavalt informatsiooni toimuvast sündmusest.• P on konkreetne ja põhineb faktidel.
Pressiteate struktuur• O logo või andmed (päis)• Kuupäev• Pealkiri (aktiivse verbiga)• Sissejuhatus (huvi ja põhiinfo)• Teemat arendavad lõigud (täiendav info sündmuse kohta)• Koostaja kontaktandmed
Sk ja ajakirjanduse rolled-rollid ük määrab domineeriv avaliku kommu mudel (model of public communication ) – Lauristin & Vihalemm 2002
Avaliku kommu mudelid• Kommertsiaalne mudel (commercial model) – müügimehed mõlemad;• Veenev mudel (persuasive model) – propaganda;• Kriitiline mudel (critical model) – ajakirjandus kui valvekoer , suhtekorraldaja kaitseb;• Dialoogi mudel (dialogical model) – sk usalduse ja koostöö loojana. Eestis on liberaalse ajakirjanduse mõjul domineerivaks kriitiline mudel
Sõnum• Varased kommuimudelid lähtuvad peamiselt sõnumi saatjast ja ei pööra vastuvõtja omadustele olulist tähelepanu.• Harold Lasswell (1948): Kes ütleb? Mida? Mille kaudu? Kellele? Millise mõjuga?• Sellisele lähenemisele vastandub semiootikakoolkond, kes keskendub sellele, kuidas kommu vastuvõtja loob sõnumile tähenduse vastavalt oma isiksusele, kultuurilisele ja sotsiaalsele taustale ja muule.(Kohalik) teabeleht• sobib probl või plaanide selgitamiseks ja lahtiharutamiseks ning juba tehtud otsuste põhjendamiseks;• pakub võimalust anda operatiivselt informatsiooni;• heaks meie-tunde tugevdamise võimaluseks;• info levimist toetab ka teabelehe avaldamine veebilehel (kui sihtrühmad erinevad);• nimetus, autorid, koostajad vms
Teadetetahvel• “vanu häid” teadetetahvleid ei tasu informatsiooni edastamise kanalina arenevate uute tehnoloogiliste võimaluste taustal alahinnata;• asukoht, paigutus , tekst, kujundus;• info sisu ja selle potentsiaalne kasutaja;• dubleerimine: veebileht , teabeleht?
Suhtlemistasandid meediaga
Meediaga suhtlemisel tuntakse viit rahvusvaheliselt välja kujunenud suhtlemistasandit:
on the record ehk täielik tsiteerimine – ajakirjanik võib kasutada kõike, mida olete öelnud ning lisada ka teie nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse;
not for direct quotation – öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides tsitaadina;
on background – tüüpiline viide on “kõrge ametnik ” või “juhtivtöötaja”, teie nimi ja amet jäetakse avaldamata; on deep background – ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada;
off the record – info ei kuulu avaldamisele, vaid on mõeldud ajakirjanikule uuritava protsessi või sündmuse mõistmiseks.
Arvamusloos väljendab autor oma arvamust ehk seda, mida tema õigeks peab. Ajalehes onarvamuslehekülje eesmärk aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta. Hea ja objektiivne ajaleht annab konfliktsituatsioonis võrdselt sõna kõigile osapooltele. Arvamus ja uudis peavad ajalehes olema selgelt eristatud . • Arvamuslugu koosneb tavaliselt neljast osast: sissejuhatus, arvamus, detailid ja järeldused. Sissejuhatuses esita lühidalt ja paeluvalt see taust, millest on ajendatud arvamusloo kirjutamine(ntlühiülevaade sündmusest ja selle ajaloost). Seejärel kirjuta, mida sa asjast arvad - arvamus. Järgmises osas esita detaile, mis su arvamust toetavad. Arvamusloo lõpetamiseks tee ettepanekuid ja soovita lahendusi olukorra muutmiseks - järeldus.
Sots. Tarkvara - Clay Shirky 2002. a.- tarkvara, mis võimaldab grupitööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkim.- veebipõhised vahendid, mis võimaldavad in leida kas teisi in (ühiste huvide põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda artefakte teistele jagada ( digitaalne artefakt - inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt, dokument, video, viidad (bookmark’ide). Sots tarkvara grupid- Tekstil põhinev sotsiaalne(Ajaveeb (weblog või blog http://www.blogger.co m) on regulaarselt uute postitustega täienev veebileht, kus postitused on tagurpidi ajalises järjekorras - esimesena ilmub alati viimasena lisatud tekst, foto või audioklipp); Sünkroonset materjaliloomet võimaldav( Tekstitöötlus -Google Docs) Tabelarvutus(Google spreadsheet) Esitlus (ZohoShow); Audiol-videol põhinev sotsiaalne- Videoteated (YouTube, GoogleVideo,Heliteated ( Broadcast ,); Ruumiline ja geograafiline sotsiaalne GoogleEarth; Rühmatöö vahendid. GoogleGroup,GroupsYahoo; Sots tarkvara grupid
2003. aastal,mil avati kasutamiseks del.icio.us. Sots järjehoidja on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku.- kasutada sõltumata arvutist, mille taga töötatakse, viiteid erinevatele veebilehtedele saab teistega jagada,leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid. -CiteULike, Connotea, del.icio.us, Frassle, unalog. Del.icio.us ( http://delicious.co m) on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab moodust kasutaja veebilinkide online kogumiku, silte kasutades neid linke süstematiseerida, näha teiste poolt salvestatud linke ja otsida nii enda kui kõikide teiste poolt salvestatud linkide hulgast. Ajaveebi isel. Blogroll – tagurpidises kronoloogilises järjekorras postituste lehekülg, mida on võimalik tellida infovoona teistesse ajaveebidesse või vookogudesse. Tag– märksõna, mis lubab iga ajaveebi postituse sisu autori jaoks määratleda ja selekteerida postitusi selle alusel. Permalink – blogipostituse aadress, mis osutab postitusele isegi kui see ei asu enam blogi aktiivsel lehel vaid arhiivis, näiteks kui viitate uuemas postituses vanale postitusele, lisandub vana postituse kommentaaridesse viide, mis osundab kommentaarile uuemas postituses või kellegi teise ajaveebis.
Blogosfäär – blogide sisust koosnev ‚universum‘ infosfäär, mida erinevad otsingumootorid nt. Technorati.com märksõnade alusel kasutavad. Tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara.
Wiki on inimeste koostöös valmiv ja täienev veebileht, kuhu kasutajad saavad kiirelt sisulisada, muuta ja kustutada . Wikipedia - vaba veebipõhine entsüklopeedia , kuhu saavad kõik soovijad vabalt lisada uusi kirjeid ja muuta olemasolevaid.WIKI- tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger• Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal.
Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet • Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – kas ajaröövel või kiire otsustusprotsess?• E-mail – kirjarühmad, cc/bcc, netiket;• WebDesktop• Skype
Vookogud ehk uudisvoogude agregaatorid (nt.Netvibes, Pageflakes) võimaldavad tellida ja kombineerida erinevaid infovooge vastavalt infotarbija vajadustele.töötavad teatud infovahetusstandardite: RSS ehk Realy Simple Syndication (xml, rss, rdf), Atomfeed – Atom Syndication Format (atom) alusel, tõmmates kasutajani elemente - artiklite pealkirju ja artikli algusest pärinevat tekstilõike, pilte ning linke artiklite tõelise asukohani, terviktekste. Sellist edasitoimetamise viisi nim. sündikatsiooniks.
Sisekommu hindamiseks- Kommu arvestamine juhtimise osana ; Infoliikumise piisavus ja-kiirus; sisuline ja ajaline ennetamine; Info saamise lihtsus/raskus o- s;Info kohandatus sihtrühmale; Info mõistetavus/arusaadavus; Kommu vastastikune mõju osapooltevahel.
SK allüksus- O siseselt on maailmapraktikas levinud kaks peamist viisi skallüksuse töö korraldamiseks. Vastavalt o tegevusalale, sihtrühmade iseloomule ja ajalooliselt välja kujunenud tavale töötab sk (või allüksus) kas otse tippjuhi alluvuses või turundusüksuse koosseisus.
Sk-ga tegelev üksus tippjuhi alluvuses juhul, kui tegemist on väga suure firmaga, paremad võimalused operatiivseks tegutsemiseks, eriti hea kriisikäsitluseks; Sk tegelev üksus turundusüksuses sobib, kui o vajab väga tugevat toodete-teenuste müügitegevust, sellisel positsioonil on rakse korraldada kogu
firma PR-i, sest suhtekorraldaja on strateegilisest infost liiga kaugel.
Kui o palkab Sk, siis on vaja -määrata töö sisu; määrata positsioon o-is; võimalikud asendajad; fikseerida töö eesmärk (teavitaja, ühenduse pidaja jne); määrata sk vastutusvaldkond; formuleerida volitused tema valdkonnas; määrata kindlaks koostöörühmad nii o sees kui suhetes avalikkusega; planeerida arengusuunad; planeerida koolitus; fikseerida võimalikud eriülesanded (kriisikäitumine vms).
Sisekommu roll: Kooskond (community) on mentaalne sümbol, mis varustab inimesi skeemidega, kuidas luua nähtustele tähendust; Töötaja identiteet kooskonnaga on kõige olulisem faktor, mis tagab lojaalsuse ja eetika ; Identiteet, imago , maine.Olenemata firma suurusest ja sihtrühmadest, on alati oluline tegeleda ka sisemiste sihtrühmadega ehk oma töötajatega, sest: töötajaid peab informeerima, töötajaid peab motiveerima, töötajad on o saadikud.
Imago- o kohta käivate muljete/hinnangute summa, pilt, mille on loonud indiviid või sihtgrupp; kujutluspilt, mis ei peegelda o kõiki omadusi. Kui imagot teadlikult luuakse, siis on tegu “pettusediskursusega”. I loovad sihtgrupid. tekib– sellest, mis o ise enda kohta ütleb;– sihtgruppide isiklikust kogemusest; kolmandatest allikatest tulevast infost. Oluline: – o tegutsemiskultuur; toote või teenuse kvaliteet; sisemine imago; meediasuhted. mõjutab seda, mida o-st arvatakse ja mäletatakse; korrastab in reaktsioone, tegutsemist ja hoiakuid; ennustab, kuidas in millegi suhtes käitub.
Sisemine i on kooskonna liikmete peas tekkinud kujutluspilt o-st. loovad kooskonna liikmed.
Maine on uskumuste kogum, mis avalikkuses levib o kohta. saab teadlikult luua - selleks vaja integreeritud kommu strateegiat. Moodustub erinevatest imagotest.
Väärtuste konflikte Sisekommus- Identiteedikriis, Protesti-identiteedi kujunemine, Võõrandumine , Kaitsehoiak, Lojaalsuse ja motivatsiooni vähenemine, Küünilisus, Kapseldumine, Vastu töötamine
Turundus- ja kommunosak eesmärk on teavitada avalikkust ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevusest , kujundada ja arendada ülikooli imagot ja identiteeti, arendada ülikooli turundustegevust ning tagada ülikooli liikmeskonna ootustele vastav infoliikumine. www.tlu.ee/pr
TLÜ identiteedi lähtekohad-Noor ülikool vanas linnas! -Arenemiskeskkond- Kolleegide kooslus: Näoga ühiskonna poole, Akadeemiline nõudlikkus ja-vabadus, Väärikus, Paindlikkus, Sallivus, Avatus
Kriis- tuleneb kreeka keelest ning tähendab muutust, ohtu, pööret, otsustust. Täna- isel keerulist olukorda, milles koonduvad hoomatavad ja etteaimamatud asjaolud ning mõjutegurid. Kriis on olukord, mida võivad kogeda indiviidid, inimgrupid, o-d ja riigid (Stern, 1999) ning mida isel:– põhiväärtused on ohus,– piiratud ajaressurss tegutsemiseks,– olukorda isel ebakindlus ,ebamäärasus. oma olemuselt komplitseeritud sündmus vähemalt viiest aspektist : poliitilisest, institutsionaalsest, ajalisest, infopõhisest,– probleemipõhisest (Stern, 1999). mastaap: rahvusvaheline, üleriiklik, kohalik või kriis eraldi võetud o-i tasandil;
Kriisi tekkimist tinginud riskide kombinatsioon: looduslikest riskidest või inimtegevusega seotud riskidest tingitudkriisid; Kriisi iseloom: tehnoloogilised , sots, sõjalised , maj põhjused.
Kriiside põhigrupid: Hädaolukord on kriisiolukordade riskantsuse skaala tipus – siia tavaliselt kuuluvad laiaulatuslikest loodusõnnetustest, tehnoloogilistest katastroofidest, sõjalistest konfliktidest, kõikide teistest neg isel sündmustest tingitud kriisid , mis võivad ohtu seada olemasoleva sotsiaal-poliitilise ja loodusliku süsteemi edasise eksistentsi.
Vaheetapp - hädaolukordade ja probleemsete olukordade vahel. situatsioonid, kus reaalse ohu kõrval
on olemas ka võimalus positiivsete muutuste jaoks. Kriisiolukorda raskendab asjaolu, et situatsioonis osalejad võivad käsitleda seda erinevatest seisukohtadest lähtuvalt. See suurendab olukorra lahendamise võimalike variantide arvu, mille tulemusel tekib otsustamisprobleem ehk kõige optimaalsete lahenduste valik piiratud ajavahemiku tingimustes.
Probleemne olukord (issue) ehk kriisieelne olukord, mis nõuab pakilist lahendust . Sellised situatsioonid on üsna sagedad o-ide juhtimispraktikas – sel juhul domineerib otsus kui võimalus. Juhtkonnal on suhteliselt piisavalt aega situatsiooni kõige võimalike tagajärgede analüüsiks ning ratsionaalse(te) otsus(t)e langetamiseks. Probleemset olukorda võib käsitleda kui kriisiolukorra kujunemisprotsessialgetappi.
Kriisi liike- Tuli tuha all” kriis- 1. tase - firmasisene probleem, mille lahendab selle eest vastutav juhtimislüli; 2. tase - firmasisene probleem, mille lahendamisega tegeleb tippjuhtkond, kes vajadusel kaasab väliseid konsultante; 3. tase - firmasisene probleem, mis võib avalikkusele kergesti meedia vahendusel teatavaks saada ja tuua kaasa negatiivseid reaktsioone; 4. tase - tõsine kriis, mida “ei õnnestu ” avalikkuse eest varjata – kriisikommu toimima! Ootamatu kriis- 1. tase - olukorraga saavad hakkama tööl olevad in, keda on eelnevalt instrueeritud; 2. tase - olukorra suudavad samuti lahendada tööl viibivad inimesed, kuid nad vajavad selleks oma otseste ülemuste abi/kooskõlastust; 3. tase - situatsiooni lahendamiseks on vaja kaasata täiendavaid jõude (nt. kutsuda välja inimesed, kes pole hetkel tööl), samuti välist abi (politsei, tuletõrje, päästeamet ); 4. tase - olukord väljub kontrolli alt ja mõjutab korraga laiemat inimeste hulka, o-i normaalne toimimine seiskub.
Potentsiaalsed kriisid- Mille vastu ollakse kõige vähem kindlustatud? Mis teeks kõige enam kahju eesmärkide saavutamisele? Mis tabab kõige olulisemat sihtgruppi? Mille puhul ollakse kõige paremini kindlustatud? Kriiside erinevaid intensiivsusastmeid. Regulaarne kriisioht - Rutiinne kaebus ja probleem, mille lahendamine on osa o igapäevatööst. Alati eksisteerib võimalus, et ühe väikese probleemi väära käsitlemise või kahe pisiprobleemi kokkusattumise tõttu tekib kriis. Kriisikommu on sellisel juhul ennetav ja o-sisene;
Kriiside erinevaid intensiivsusastmeid- Erakorraline kriisioht - Kohest reageerimist nõudev probleem, mis tuleneb tõsisest kõrvalekaldest töö normaalprotsessis. Erakorralise kriisiohu korral peab o/isik operatiivselt ja tõsiselt tegelema kriisiohu kõrvaldamise või lokaliseerimisega. Kriisikommu on o-sisene või o ja konkreetsete isikute/firmade vaheline; Kriiside erinevaid intensiivsusastmeid -Potentsiaalne avalik kriis – Tõenäoliselt avalikkuse tähelepanu pälviv kriis või kui eksisteerib võimalus, et sündmuste sisuline juhtimine väljub o saliste kontrolli alt. O peab olema valmis kriisiga seotud avalikuks kommuks. Avalik kriis - Avalikku tähelepanu pälvinud kriis või olukord, kui sündmuste sisuline juhtimine on väljumas või väljunud osaliste kontrolli alt. O käivitab omapoolse operatiivse infoedastuse protsessi, kommunikeerides sihtgruppidele ja avalikkusele olulist informatsiooni kriisi ja selle likvideerimise kohta.
Kriisiks ettevalmistumine- Stsenaariumi loomine; Personali ettevalmistamine; Kriisisimulatsioon:
Mittekontrollitavad tegurid: emotsioonid, bürokraatia jms.
Kriis o-is- Kriis on vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, o eksistentsi, toodet või teenust, kahjustab o imagot ning on ohtlik avalikkusele; Sk käsitletakse kriisina neg infot mingi sündmuse, konflikti, olukorra, õnnetuse jms kohta, mis avalikkusesse jõudnuna võib kahjustada o imagot.
Kriis sk-aspektist-(Tampere 2003).- on erakorraline sündmus või sündmuste jada (olukord), mis •kahjustab märkimisväärselt o-i mainet või huve ühe või mitme sihtgrupi silmis , finantsseisu või; •kahjustab märkimisväärselt o poolt pakutavate teenuste mainet ühe või mitme sihtgrupi silmis, või; •ohustab o või tervist, või ;•ähvardab ümbruskonda või laia avalikkust.
Kriis uurimisainena- Crisis situations from - a management perspective (Pijnenburg & vanDuin); an information systems perspective (Pelletier &Msukwa); a risk communication perspective (MacLehose et al); from a specific information behaviour perspective ( Duggan & Banwell).
Kriisikommu Komponendid- Komponentide järgnevus,- omavahelised seosed, - kaasnevad tegevused.
Kriisikommu- Kinnitatud, ammendatud faktide vahendamine, Endaasetamine avalikkuse olukorda,Soov tagasi pöörduda normaalse/endise juurde, mida selleks tehakse? Olukorrakontrollimine, selle selgitamine, mis
võib juhtuda?• Aitab kaasa kriisi likvideerimisele, kasutades info efektiivset liikumist kriisiga
seotud isikute ja o-ide vahel.• Kriisivalmiduse kriteeriumiks on eelnevalt koostatud infoliikumise süsteem, mis tagab kriisi kiire avastamise, õigete meetmete rakendamise ning kriisi väikseima negatiivse mõju
o-i/isiku mainele.
Kolme “C” seadus- Candor: be honest, take necessary responsibility,Concern: for health and safety Show some controlled emotion and empathy.,Courage: A leader is not afraid to stand up, take responsibility, and getat the source of a problem.
Proaktiivne kriisikommu- Ennetav (proaktiivne) kriisikommu - kaardistamine, kriisikäsiraamatu koostamine, kriisisimulatsiooni treeningu läbiviimine ;
Käsiraamatu koostamiseks tuleks teha audit, mis haarab: o tervikuna, tooteid-teenuseid, suhtlemist klientide/kodanikega, reklaami, töötajaid, o-ikultuuri, keskkonnaanalüüsi, tööohutust, suhteid võimuorganitega, meediasuhteid, seadusandlust, varasemaid kriisiolukordi.
Reaktiivne Kriisijärgne kriisikommu- probleemi kaardistamine, lahenduste leidmine jaläbiviimine. konkreetne tegutsemine kriisiolukorras ehk kriisijuhtimine .
Tegevused kriisijuhtimisesInfo väljastamine (Kuidas? Kellele?)Kuidas, kus ja millal sai probleem alguse? Millised on probleemi juriidilised, finantsilised ja inimlikud tagamaad? Mis hetkel toimub? Millist välist abi on kasutatud või plaanitakse kasutada? Kas on esinenud vigastusi või surmajuhtumeid ? Kas sündmuse toimumiskoht on nüüdseks ohutu? Kas on võetud ühendust õnnetusse sattunud inimesteomastega ? Kes selle eest vastutab ? Millal olukord normaliseerub ? Millal on loota täiendavat informatsiooni ?
Tegevused kriisijuhtimises-Suhted meediaga-küsimustele tuleb vastata lihtsalt ja arusaadavalt,
kokkuvõtlikus vormis ning positiivse alatooniga;• informatsiooni välja andev isik peab olema meedia esindajatele pidevalt kättesaadav; alati on kasulik jagada täiendavat kirjalikku infot, firma esindajad peaksid endale selgeks tegema ja meeles pidama meediakanalite spetsiifilisi huvisid.
Meediasuhted- Kõneisik, Suhtekorraldaja• Pressiesindaja • o-i juht
Meediasuhtlus kriisiolukorras- ei tohi iialgi öelda ainult “Eikommenteeri”, sest see näitab, et varjad tahtlikult
infot. Kui ei saa komm , siis tuleb sedapõhjendada;
Tegevused kriisijuhtimises-Meedia monitooring- oluline on jälgida kõigis meediakanalites ilmuvaid materjale nii kriisi vältel kui ka peale kriisi; aitab vajadusel operatiivselt reageerida valeinfole; peegeldab ühiskonna üldist hoiakut juhtunusse.
Kriisi järgne tegevus- O ei tohiks peale kriisi aset leidmist mingil juhul käituda nii, nagu poleks juhtunut olnudki; Tuleks teha toimunust oma järeldused ja õppida; Kriisi kestvus ei pruugi tegelikult piirduda ajaga , mis kulub tekkinud olukorra likvideerimiseks.
Kriisiolukorras ei tohi: jätta toimunut enda teada, loota et kõik möödub, tegevust varjata, toimida emots najal, jätta muljet et kontroll on kadunud, asja massimeediale mitte komment, või kom mõtlematult, Esitada faktidega katmata süüdistusi kellegi vastu.
Kriisiolukorras on vaja: kutsuda kokku kriisimeeskond, vajadusel vastavad abiteenistused, koguda fakte, säilitada kontroll, ülevaade, koostada tegevusplaan, keskenduda lahenduse leidmisele.
Kriisid ja eiratud riskid: Kriisid sünnivad eiratud riskidest, Indrek Treufeldt (1996) 3 staadiumi:
(1)riski- nt Läänemerel liikuvad tankerid; (2 õnnetuse- nt merre sattunud õli; ja (3) järelkriisi nt in teadvuses erinevate arutelude, vaidluste ja konfliktide tulemusena.
Info rollid:1. Funktsionaalne-(väljendataksesaatja huve, näiteks kriisimeeskonna väljatöötatud sõnumid avalikkusele); strateergiline (on suunatud vastuvõtjale, mis peaks arvestama lugeja, kuulaja ja vaataja huvide ning ootustega) kui kommunikatiivne info. 2. Poliitiline roll – otsitakse süüdlasi ja vastutajaid ning kriisiinfo saab poliitilise dimensiooni . 3. Emots roll – kriisisituatsioonid tekitavad tavaliselt neg emots, sageli ka kollektiivseid šokiseisundeid.
Kommunikatiivseid taktikaid
Bradford ja Garret (1995) tuginedes nn allahindluse põhimõtteletöötasid välja kommu taktikate mudeli:
1. Eitus : eitatakse küsimuse all oleva sündmuse toimumist ning oma süüd või seotust.
2. Vabandus : vaidlustatakse vastutuse võtmine sündmusetoimumise või selle mõjutamise eest.
3. Õigustus: tunnistatakse, et ollakse vastutav sündmuse toimumises, aga ei olda nõus standarditega, millel põhinevad teiste hinnangud süüdistamisel.
4. Tunnistamine: tunnistatakse, et vaatluse all olev sündmus toimus,et ollakse sellega otseselt seotud, selle põhjustaja või kontrollijana ning ollakse nõus ka standarditega, millel hinnangud põhinevad.
Avalikkuse teavitamise alused - peab toimuma üheselt mõistetavalt, operatiivselt ning sisaldama elanikkonna elu, tervise ja vara kaitseks vajalikku informatsiooni ning juhiseid. Avalikkuse hädaolukorras teavitamise kord konkreetse asutuse tasandil nähakse ette vastava ministeeriumi, riigiasutuse , maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte kriisireguleerimisplaanis. Avalikkuse teavitamisel lähtuvad teavet edastama kohustatud asutused järgnevatest põhimõtetest :teavet edastatakse operatiivselt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt ning regulaarselt;edastatakse ainult tõest ja kontrollitud teavet, väärinfo levimisel esitatakse vastuväited koos korrektse teabega; hoidutakse spekulatsioonidest-Teavitamisel lähtutakse sihtrühma prioriteetsusjärjestusest: ohustatud piirkonnas viibivad isikud; kannatanud; kannatanute ja hukkunute perekonnaliikmed; reageerivad asutused; Eesti avalikkus; rahvusvaheline üldsus.