Uus rahvusvahelise koostköö + rahu organ pidi välja vahetama RL(Rahvasteliidu) Hakkas välha töötama rahvusvahelisi seadusi (pidi kaitsma kõiki inimesi) 1948 ÜRO: Inimõiguste deklaratsioon Kommunismileeri kujunemine Trumani doktriin Marshalli plaan Algatati 1948 Am.'s : EU maj. Taastamiseks Aitas kaasa kommunismi pidurdamisele + dem. Levitamisele Kommu. Pidurdamise poliitika I rakendus Abi kõigile 1) loobuda ettevõtete riigistamisest + natsionaliseerimisest NSVL lükkas USA abi tagasi, keeldus ka Soome Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Loodud: 1949 NSVL poolt Kuni NSVL lagunemiseni 1991 Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud Saksamaa pärast II MS
NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE. eesmärk: kaitsta kommu
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu
16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati mälestussambaid,põletati raamatuid, suleti ajalehti,-kirju. 1940.a kadus üle 1000 inimese, küüditati ka laidoner. 1941-arreteerimine levis veelgi.1941.a 14.juuni-massi- küüditamine.22.juuni 1941.a Vene-Saksa sõda. 7.juuli- sakslased eestisse.28.august Punaarmee jättis Tallinna. Juuli alguses metsavennad ründasid punaarmeed. 10.juulil oli Tartus rahvaülestõus. SAKSA OKUPATSIOON: 5
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane .
põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu- nistliku parteilisust,tüüpilisust.Sots.realismi viljelesid:H.Leberecht,A.Jakobson.J.Smuul. 1945-1953 MUST PERIOOD Eesti kirjanduses.Loosungiks:"saagem maksistideks". Ilmus Sirp ja vasar.(1940)heideti kirjanike liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang.Suur osa kirja- nikke läx kompromissile,säilitasid eesti k kirjanduse,arendasid seda võimaluste piires. Vormiline meisterlikkus kuulutati 2ks ja nimetati formalismiks.A.Viirlaid-Visati välja TLN Riigirakenduskunsti koolist,sest laulis Eesti hümni
aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.) · Balti riikidest küüditati Siberisse 1941.a üle 50 tuhande inimese · Katõn Valgevenes lasti NKVD poolt maha üle 20 tuhande Poola sõduri ja ohvitseri 3. Vastupanuliikumine a) Okupeeritud aladel: Vasakpoolne - kommu- Parempoolne, toetajaks nistid, toetajaks NSVL Inglismaa ja USA näiteks näiteks Poolas- Gwardia Ludowa Poolas - Armia Kraiowa Jugoslaavias - J.B.Tito Prantsusmaal kindral de partisanid Gaulle Prantsuse kommunistid b) Saksamaal Hitleri vastane vandenõu (20. juuli 1944) - ooberst von Stauffenberg 4. Igapäevaelu
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside ·
K eel koos neb kõikvõima likes t mit tetühj ades t tähes tiku abil moodus tatud s tringides t: L1 = { x xx xxx xxxx ... } K eele s aame ka teis iti es itada: L1 = { x n for n = 1 2 ... } D ef. S õna pikkus eks nimeta me tähes tiku tähtede arvu s õnas j a tähis tame w N 11: O lgu = { a ,b } Loetled a kõik hulga A elemendid kui A = { w * : w = 2 } Hu lk ad ega teos tatavate op erats ioon id e om ad us ed : · Kommu ta tiivs us s eadus ed A B = B A B = B · As s ots iatiivs us s eadus ed A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C · D is tributi ivs us s eadus ed A ( B C ) = ( A B ) ( A C ) es imes eks märg iks es imene A ( B C ) = ( A B ) ( A C ) · D e Morgani s eadus s eadus ed (eitamine, vas tupidi) A B = A B täiendi te ühis os a A B = A B · Idempoten ts us s eadus A = A A = A · V älis tatud kolmand a s eadus ed A A = I A A =
asünkroonse edastusviisiga lairibavõrk Võimaldab ühendusega edastust ATM võrgu rakk on fikseeritud pikkusega 53 baiti, nendest 5 baiti moodustavad raku päise ja 48 andmevälja Töökiirused on alates 155 Mb/s Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Laivõrk. Rakkedastus Võimaldab edastada nii heli kui ka videosignaali ja andmeid Võimaldab luua leviühendusi (ühelt saatjalt mitmele vastuvõtjale) Tugev külg on riistvaraline lairiba kommu teerimine, milles on ühendatud täna päevane marsruutimine ja kanalikommu teerimise tehnika Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 34 Rakkedastus. Rakk ATM võrgu nurgakiviks on rakk Erineva ja muutuva bitikiirusega andme voog pakitakse 53 baidi suurustesse rakkudesse ATM kasutab pakettkommutatsiooni, milles fikseeritud pikkusega rakk võimaldab vähendada tekkivaid ajalisi viiteid Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 35 ATM kaadri formaat
.. } D ef. S õna pikkus eks nimeta me tähes tiku tähtede arvu s õnas j a tähis tame w N 11: O lgu = { a ,b } Loetled a kõik hulga A elemendid kui A = { w : w = 2 } ( s õnapikkus on kaks ) * aa,ab,ba,bb N im etatak s e f orm aals ek s k eelek s , n en d el p u ud u b k eelelin e täh en d us n agu in glis e ees ti jn e k eeled Hu lk ad ega teos tatavate op erats ioon id e om ad us ed : · Kommu ta tiivs us s eadus ed A B = B A B = B · As s ots iatiivs us s eadus ed A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C · D is tributi ivs us s eadus ed A ( B C ) = ( A B ) ( A C ) es imes eks märg iks tuleb es imene märk A ( B C ) = ( A B ) ( A C ) · D e Morgani s eadus s eadus ed A B = A B A B = A B · Idempoten ts us s eadus A = A A = A · V älis tatud kolmand a s eadus ed A A = I A A = · Topelttäi endi seadus A = A
meedias Hinnatav töö: väitlus suhtlusvahendite ajatelgede võrdlus 2. Tekstide tõlgendamine 2 kommunikat- Õ lk 12–15, teleuudis Suuline suhtlus Õpilane sioon, kommu- (nt uudised.err.ee) arutlemine eri liiki tekstidest aru- tunneb kommunikatsiooniprotsessi LÕIMING nikatsiooni- saamise, nende loomismotiivide ja osi Väärtused ja kõlblus: uudise mudel, tõlgendamiserinevuste üle; teab, millest sõltub teksti loomine
Arvestades eestlaste väheseid võimalusi sel ajal oli haruldus, et liidu esimesed välisresid said teoks 1922 ja 1923 aastal. Tallinna Statistika büroo direktor oli 1922. aasta juulis kuu aega Saksamaal. Seal suudeti luua Saksamaa Kommunaalmajanduse ja Kommunaalpoliitika Liitudega elukestvad head suhted. 1923 aasta veebruaris tuli eestlastel uuesi võimalus suveks minna tutvuma Saksamaa kohalike omavalitsustega , mida ka Eesti delegatsioon kohe kasutas. Saksamaa Kommu- naalmajanduse ja Kommunaalpoliitika Liit pöördus Eesti Linnade Liidu poole juba 1921. aastal esimest korda, et koostada üks ajakirjanumber Eesti omavalitsustest. Kahe aasta pärast ilmuski Eestile pühendatud number. Ja ka Soome Linnade Liit kutsus Eesti kolleege 1923 aastal liidu neljandale Linnade Päevale Viiburisse. Kõige aktiivsemalt aga hakati koostööd tegema Läti ja Leeduga. Vastloodud Läti Linnade Liit pöördus 1926. aasta novembris oma Leedu ja Eesti
mittesõnalise sõnumist arusaamist. Samuti on kuulamise efektiivsemaks muutmiseks vajalik tagasiside küsimuste näol. Käesolev referaat piirdub ainult kuulamise kitsama tähenduse (s.o. ilma mitteverbaalse käitumise ja küsimuste esitamise) vaatlemisega, hea ja halva kuulamise erinevuste välja selgitamisega ning soovitustega paremaks kuulajaks saamiseks. 1. Ärikommunikatsioon Mis on ärikommunikatsioon? Mille poolest erineb ta teistest kommu- nikatsioonidest? Miks peetakse suhtlemisoskust äritegevuses esmatähtsaks? Võib-olla aitab nendele küsimustele paremini vastust leida, kui vaadelda eraldi äri (business) and kommunikatsiooni (communication). Äri - kaupade ja teenuste ostmine ja müümine kasu saamise eesmärgil. Selge on aga see, et firma ei saa teenida kasumit, kui ta ei suhtle oma töötajate ega klientidega efektiivselt. 4
Võrreldes nikroomidega on kromaalid halvemini töödeldavad ning neist ei saa valmistada peenikesi traate. Käsutatakse kõrgtemperatuuriliste tööstusahjudes, majapidamisriistades jne. Takistusmaterjalid räni alusel sisaldavad räni 30...50%, kroomi 30...50%, ülejäänu on nikkel või raud. Eritakistus kõigub sõltuvalt koostisest suurtes piirides 2...50 Ωmm2/m. Kontaktinaterjalid Siin käsitletakse elektriahelaid operatiivselt ühendavate ja lahutavate (kommu-teerivate) ja liugkontaktide materjale. Kontaktid on lülitusaparaatide kõige vastutusrikkamad sõlmed, mistõttu neile esitatakse ka mitmeid erinõudeid, millest olulisemad on hea elektrijühtivus, küllaldane kõvadus, vastupidavus elektrisädemele ja -kaarele ning korrosioonile.Hea korrosioonikindlusega on väärismetallid - kuld, hõbe, plaatina, kuid nad on kallid ja pehmed, mistõttu puhtalt käsutatakse neid ainult erijuhtudel. Rohkem
II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident saamaks Kongressilt suuremaid volitusi, käskis USA president Johnson ise oma laevu tulistada. Osalesid: Põhja-Vietnam Lõuna-Vietnam, toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, USA ja tema liitlased ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommu- nistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk NB! USA sisuliselt kaotas Vietnami sõja! Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased
das relvastatud vastupanu lootusetuks. 17. juunil toodi Eestisse veel kuus Punaarmee laskur- diviisi, tankibrigaad ning mere- ja lennuväeüksused. Koos varem Eestisse toodud vägedega oli Eestis 21. juuniks üle 100 000 NSVLi sõjaväelase. Juba 1940. aasta juunis paigutati Balti laevastiku sõjanõukogu Tallinna ja Punaarmee 8. armee ülemjuhatus Tartusse. Peaminister Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi 18. juunil 1940. aastal. Üleliidulise Kommu- nistliku (bolševike) Partei (edaspidi ÜK(b)P) Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi linna- ja oblastikomitee sekretär, ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo liige Andrei Ždanov saa- bus Tallinna 19. juunil ning dikteeris president Pätsile uue valitsuse koosseisu. President Päts nimetas valitsuse Ždanovi survel ametisse 21. juunil 1940. aastal. Alates 21. juunist kuni 25. augustini 1940 likvideeriti Eesti Vabariigi riigiasutused, po-
4 9 11 14 2 3 1 4 0 A B 5 0 3 2 1 4 1 11 14 3 22 3 AB BA 5 20 0 20 10 7 18 1 N agu näha, AB ei võrdu BA , s t korrutamine pole kommu tati ivne. Võib ka olla, et üht neis t korrutis tes t ei leidu, teine on aga olmas . Maatrik s it A n im etatak s e regu laars ek s , kui tema determinant ei võrdu nulliga : DA 0 Maatrik s it A n im etatak s e s in gu laars ek s , kui te ma deter min ant võrdub nulliga: DA 0 R uu tm aatrik s i p ead iagon aal moodus tub ele ment ides t a 1 1 , a 2 2 , ..., a n n . Ü h ikm aatrik s ik s n im etataks e niss ugus t maatriks i t, mi lle peadiagonaal i ele mendid
erinevus religioonide vahel-inimese tee jumala juurde on erinev. funfact: uuring, kui nt inimesed 20% populatsioonis mediteeriksid 20min igapäev- kuritegevus väheneb, tervis paraneb. 3)praktika (nt 10 käsku, sina ei tohi tappa/himustada, pead päevas mediteerima jne) Konformism- grupi v teiste survele allumist, kes teeb teistega kaasa nii heas kui halvas. 1)sisene 2)väline- mugavuseni inimene teeb kaasa kuid tegelt ei usu (nt redised nõuka ajal, pealt punased, seest valged, ajas kommu juttu, oli partei liige maksis partei maksu) 1)ebaratsionaalsed uskumused(A.Ellis:need uskumused, mis segavad inimesel elu ja iseendaga toimetulemist, tuleneb sellest et inimene mõtleb valesti, nt üks nendest ‘ma pean’ -loengus käima, tegelikult inimene ei pea, elab enda ehitatud vanglas. ‘mind peavad kõik armastama’ -pead kõigile meeldima, see ei ole teostatav.’ei võta vastutust ja elu on kergem’) 2)ebafunktsionaalsed uskumused (segab inimesele elu ja iseendaga toime
muutuja hajuvusest jääb kirjeldamata (kommunaliteediprobleem). Faktoranalüüsi kvaliteet sõltub muutujate valikust, kindlasti peavad nad olema uuritava näitaja jaoks olulised. Muutujate väärtusi peaks enne normeerima, siis on nad omavahel võrreldavad ja kergemini interpreteeritavad. Kommu- Lähtetegurid Üldistatud tegurid (faktorid) naliteet X F1 F2 ... Fm h 2j X1 a11 a12 ... a1m h12 ...
vajadusel kasutavad kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tehnikaid. Näiteks võib audit olla representatiivse (esindusliku) valimiga kvantitatiivuuring organisatsiooni ima- goga seotud küsimustes. Samuti võidakse tähelepanu alla võtta ettevõtte mainet või suhtlust puudutavad eriomasemad küsimused ning sel puhul koostatakse auditi valim konkreetsete isikute positsioonist lähtuvalt. Ehkki selline valim ei ole sotsioloogilises mõttes esinduslik, tagab see kommu- nikatsioonis osalevate võtmeisikute ja -gruppide seisukohtade täpse ning põhjaliku hindamise. Uurin- gumetoodikaid võib sihtrühmadest lähtuvalt ka kombineerida, kasutades näiteks töötajate informeeri- tuse taseme ja organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud seisukohtade hindamiseks representatiivse valimiga ankeetküsitlust (võimaldab hiljem välja tuua hinnangute ja arvamuste proportsioonid ning protsentuaalse jaotuse töötajaskonnas)
3. Huumor – sotsiaalne fenomen. Huumorit kasutatakse umb 30% reklaamides. Huumori poolt/Pro: Huumori vastu/Contra: Huumor on parim meelelahutus. Meelelahutust Iga nali kulub, kui seda liiga palju korrata. auditoorium „ostab”. Huumor aitab leevendada võimalikke pingeid, mis On oht olla labane: Claud Hopkins: „Don’t sacrifice võivad mõne kauba tarbimisega või kommu- dignity to misapply humor in copy. Coarse jokes and nikatsiooniga kaasneda. ribald jests and vulgar slang in advertisements are not likely to cause buyers to open their purses.” Huumor levib – seda räägitakse edasi. Mendelsohn (1962): kui reklaamis on naerualuseks
on nüüd tee maailmavalitsemisele vaba. See olevat saanud teoks seetõttu, et vene rahvas lasi end petta ja lollitada (оболванить), ja peab nüüd kollektiivse reetmise eest kallist hinda maksma. See oli tasu inimeste rumaluse, kergemeelsuse ja vastutustundetuse eest. Allakäik ja alandus kestis, kuni tuli Putin.37 Zinovjevi sotsioloogilise romaani minategelane kuulub nõukogulaste, sovettide (совок), kommarite (коммуняка) põlvkonda ja nostalgitseb nõukoguliku kommu- nismi järele. Tema sovetinostalgia väljendub kokkuvõtlikult ja otsekoheselt järg- 35 Vt Zinovjev, A. Gorbatšovism. – Loomingu Raamatukogu, 1990, XXXIV, 12/13; Zinovjev, A. Katastroika. – Loomingu Raamatukogu, 1991, XXXV, 4–6; Zinovjev, A. Ela! – Loomingu Raa- matukogu, 1991, XXXV, 44–46. 36 Зиновъев А. А. Русская трагедия. (Политический бестселлер, Горячая линия.) Эксмо,
võimuvahendeid ära kasutada. Hästiinformeeritud inimesi on raske juhtida. Mida enam on laialdaste teadmistega inimesi, mida paremini informeeritud inimesed on, seda ras-kem on neid ohjata. Üha raskemaks läheb rakendada seda primitiivset võimutsemist, mis rajaneb info varjamisel. See kehtib niihästi suures kui väikses mõõtkavas. Niisugune on info-ühiskond, kuhu oleme teel. Mis toimub kui teadmatuses hoitud inimesed saavad tõe jälile, nägime 80-ndail aastail kommu-nistlikes riikides, kus glasnostist sai võimumeeste hirm. Samasugune tont võib hakata kimbutama neid ülemusi, kes õigel ajal ei taipa inforevolutsiooni tulekut. Info ei talu enam mingeid piire. Info-revolutsioon võib oluliselt muuta võimusuhteid organisatsioonis. 9.3.2.2. Organisatsioonisisene võimuvõitlus367 Organisatsioonisiseses võimuvõitluses on neli selgelt eristatavat osalist: asjatundja ehk proff, valit-seja ehk ülemus, ametnik ja juht. 9.3.2.2.1. Asjatundja ehk proff
annaabi.ee 
