Meediasuhete põhialused (0)

· Loeng 4
· Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis . Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam
· Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond , kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid.
PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes seejuures konkreetse meediakanali profiilist ja ajakirjaniku huvidest. Ajakirjanik ootab:
· Kinnipidamist lubatud ajaraamidest Faktidel põhinevat, õiget ja tasakaalustatud infot Et neid ei pommitata turundusteadetega Otsekontakte organisatsiooni juhtkonnaga
Organisatsioon ei tohi piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda.
· Uudise kriteeriumid 7.2.1
· Värskus mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus
Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm)
1 · Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev Millal läheneda: hommikuti või ennelõunal Sõnumid: üldolulised ja mõjutama suurt osa inimestest Nädalalehed Põhilugude ettevalmistus 2­4 päeva kuni nädal või kaks Lähtuda ilmumistsüklist. Pakkuda vahetult pärast lehe ilmumist Sõnumid laia ulatusega, uudise värskus ei ole valikukriteerium Regionaalne meedia Ajaraamistik nagu päevalehtedel Hommikuti või ennelõunal Lokaalsed sõnumid esmatähtsad, vähe ruumi Ajakirjad Kuni 2 numbri ilmumistsükkel Lähtuda ilmumistsüklist, trükkimisele kuni nädal Teemade käsitlus üksikasjalikum ja teemakesksem. Uudise värskus pole kriteerium Online-meedia 20-40 minutit. Lisainfo saamisel täiendused Ööpäevaringne edastus. Parem hommikupoolik Head sõnumi võimendajad. Uudiste maht pole piiratud Raadio Lühiuudised põhinevad onlinel. Pikemad saated põhjalik eeltöö Hommik või päeva esimene pool. Oluline võimalik enne uudistesaadet. Vestlussaated lähtuvalt saatekavast Sõnumi sisule lisaks oluline väljendusoskus Televisioon Tund kuni pool päeva. Päeva esimene pool. Ülioluline võib olla pärastlõunal. Väike teemade arv. Poole sõnumi sisust moodustab pilt.
· Allikatelt saadud info
· Info tsiteerimiseks ­ lisatakse nimi ja amet Info parafraseerimiseks ­ mitte tsitaadina, võib lisada nime ja ameti Info anonüümseks kasutamiseks ­ allikas jääb anonüümseks Info isiklikuks kasutamiseks ­ ajakirjanik kirjutab enda nimel Neljasilmainfo ­ ajakirjanikule vaid teadmiseks, pole ka luba küsida kinnituste teistest allikatest · Proaktiivsed meediasuhted 7.4
· Pressiteade Pressikonverents või briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine Meediaüritus Arvamusartikkel Lugejakirjad ja internetikommentaarid
2 · Sõnumite koostamise põhireeglid 7.4.1 Eesmärk ­ mida on soov öelda ja milleks? Auditoorium ­ kellele suunatud? Olulisus ­ miks peaks sõnum olema kellelegi tähtis? Ajastus ­ millal sõnum edastada? Riskid ­ millised ohud kaasnevad?
· Sõnumite väljatöötamine 7.4.1
Enne sõnumi väljasaatmist:
· Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on sihtgrupi jaoks arusaadav? · Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse?
· Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras.
Vajalikkuse otsustamine:
­ Sündmuse uudisväärtus Konkureerimine päevakorraliste teemadega Sündmuse mõju ulatus Teised võimalused (pressiteade, arvamusartikkel) Kõneisikute meediasuhtluse tase
Alternatiivsed meediaüritused ­ uue toote esitlus, kaubamärgi turuletoomine , sponsorlusprojekti tutvustamine
3 · Meediaürituse ettevalmistus 7.4.4
· Eesmärgid Sõnumi formuleerimine Sihtmeedia kaardistamine Ürituse kontseptsioon Aeg Stsenaarium Esinejate ja koha valik Kutse koostamine, väljasaatmine ja ülehelistamine Pressimaterjalide koostamine Küsimuste ja vastuste läbiarutamine Meened Tehnika Sümboolika Joogid, suupisted
· Pressikutse põhjendus, miks sündmus on oluline ja kajastamisvääriline kes seal osalevad ja kellele see on mõeldud kus üritus toimub ja millal kas sellel osalemiseks on vajalik täita mingeid eritingimusi (nt eelregistreerumine, isikuttõendav dokument) kellelt ja millisel telefonil ürituse kohta lisainfot saab
Konkreetsele adressaadile Õigeaegne teatamine Eelregistreerimine
· Arvamus- ja eksperdiartikkel 7.4.5 Meediazanr, mis lubab lisaks faktidele edastada ka arvamusi , hinnanguid ja prognoose erinevate sündmuste kohta.
Eeldused avaldamiseks: artikli autor on tuntud ja hinnatud arvamusliider artikli teema on aktuaalne artiklis on peidus konflikt (millegagi ei olda rahul) artiklis on kindel iva ning see on kirjutatud kaasahaaravalt, mõtlemapanevalt ja vastukajasid tekitavalt artikli pikkus sobib lehekülje kujunduspõhimõtetega
Heas eksperdiartiklis on:
· konkreetsed käitumissoovitused tasakaalustatud ja objektiivne praktilisi näpunäiteid
4 · Reaktiivsed meediasuhted
Meediakanali initsiatiivi korral dikteerib mängureeglid ajakirjanik. Huvi võib tekkida: sobimatul hetkel, sobimatus kontekstis, olla negatiivse hoiakuga (n Tarbija24 kaebusteraamat)
Meedias olemise miinused: - halvad uudised juhi või firma kohta avalikkuse luubi all negatiivse info pikaajaline mõju stress pidevast avalikkuse tähelepanust uut meedias olijat lööb negatiivne info valusamalt Meedias olemise plussid + info andmine esmaallikast + juhtide isikliku tuntuse saavutamine + juhtide arvamusliidri rolli saavutamine + olulise sõnumi võimendamine + esimesena sõna saaja loob trendi + firma tuntuse saavutamine + tuntud inimesel on võimukoridorides lihtsam + tuntud firmal ei löö ühekordne libastumine jalgu alt
· Soovitused intervjuuks
· Pane helistaja end tutvustama Õigus võtta vastamiseks time out Kui täpsustad infot ­ võta number ja helista kindlasti tagasi Kui lepid kokku intervjuus , täpsusta artikli laiem temaatika , kas on ja kelle seisukohad on veel, mis on nende väited, millal intervjuu avaldatakse Küsi nii palju lisainfot kui võimalik (nt kust on andmed pärit), pikema intervjuu korral täpsusta, millised on küsimused Enne avaldamist loo lugemiseks on vaja eelnevat kokkulepet Kui intervjuu TV-s või raadios ­ selgita, kes on vestlusringis, kas tegemist on otsesaate või lindistusega Ajakirjanikke ei maksa karta, kuid nendega suheldes tuleb olla ettevaatlik, eriti "magusa" jutu korral Ära lase prvovotseerida Eelneva kokkuleppeta on kogu info off- record ehk täielikuks avalikustamiseksInfo andmisest keeldumisest selgita, miks seda hetkel teha ei saa
· Intervjuu kirjutavale meediale 7.5.2
· Kuula küsimust Vajadusel palu küsimust korrata Kui vaja, esita vastuküsimus Ole aktiivne Vasta mitmekülgselt, kuid ära lobise Jälgi oma juttu Ära keeruta Põhjenda vastamisest keeldumist Säilita rahu Dubleeri kõige olulisem info kirjalikult
5 · Meediakriis Meediakriis - negatiivne info sündmuse, konflikti, olukorra, õnnetuse kohta, mis avalikkusesse jõudnuna võib kahjustada org-i mainet. Tühine kriis (vihjed seotusele negatiivsega paaris kanalis ) ­ loo paralleelne uudisväärtus Keskmine kriis (negatiivne kontekst mitmes kanalis, soovitakse kommentaare) ­ kriisikommunikatsioon Suur kriis (reputatsiooni kahjustav teave peamistes kanalites)
· Meediakriis 7.6
Kriisi esilekerkimisel koondub kogu info edastamine juhi ja PR-juhi pädevusse ning juhtumist informeeritakse kogu juhtkonda. Kriisiinfo avaldatakse kõigile meediakanalitele korraga. Meediakanalis kriisi tekitava väärinformatsiooni avaldamise korral edastab PR-juht kiire täpsustava või parandava teate. Ühe meediaväljaande ründava hoiaku korral suunatakse positiivne infovoog samatüübilistesse kanalitesse, jätkates neutraalset suhtlemist ründava kanaliga. · Meediakriisis käitumine 7.6 Valeinfo ilmumine
­ Täpne kommentaar Valeinfo ümberlükkamine Meediaga kohut käimine
· Pöördumine valeinfot avaldanud ajakirjniku poole Suhelda ajakirjaniku ülemusega, peatoimetajaga Pöörduda pressinõukogu poole
· Meediakriisis käitumine Soovitused sekretärile: Ära väldi kriisiolukordades telefonikõnedele vastamist. Suuna kõne ainult informatsiooni väljastama volitatud isikule. Hoolitse, et ka viieks minutiks ära minnes, oleks telefoni vastu võtmas selleks instrueeritud isik. Ole valmis ajakirjanike ja teiste isikute korduvateks kõnedeks. Ära kommenteeri ise mitte midagi. Ära anna ise eitavat ega jaatavat vastust intervjuude toimumise ning ajakirjanike kohale tuleku kohta.
· Kriisi valdkonnad 8.10
1. E/v või toote kaubamärgi kriis
2. Tootega seotud kriis ­ praaktoodang kahjulik tervisele
3. Õnnetusjuhtumid ­ tootmises inimestega
6 muud õnnetused tootmises tööõnnetused büroos töövälised õnnetused töötajatega
· Kriisijuhend Eesmärk Tootekriisi defineerimine (nt avalik tootekriis) Vastutusalad ­ kriisi vastutav isik, tööjaotus (nt turundusjuht , tehase juht, tootearenduse juht, ekspordijuht) Teavitamine sisemine, veterinaarinspketsioon, tarbijakaitse Kliendid, koostööpartnerid Välisriigid Avalikkus Kriisi järelteavitus ja kokkuvõtted
· Meediatreening 7.7 Eesmärgid:
· teoreetiline ja praktiline ettevalmistus eri kanalitega suhtlemiseks aitab organisatsiooni esindajatel orienteeruda meediamaastikul, saada aru meedia käitumisnormidest ja sõnumi formuleerimisest aitab vähendada ebatäpsusi, mida teeb info edastaja
Kliendi soovide kaardistamine:
· Mida ootab kõige enam Milliste valdkondade kajastamise vastu huvi tunneb Kui palju vaja praktilisi harjutusi, üldharivat teavet Milline on eelnev meediaga suhtlemise kogemus · Pressiteade 7.4.2 kes? kus? lühike mida tegi? selge millal? sisutihe miks? kontaktandmetega kuidas?
· Pealkiri Teemalause/sissejuhatus Faktid Taust Perspektiiv
· Pressiteate vormistus 7.4.2
· ametlik suhtlusvorm (Pressiteade) (organisatsiooni logo ) kuupäev, aasta (1. jaanuar 2009) pealkiri (suuremas fondis, rasvaselt trükitud) sissejuhatus ehk ingress (ei kasutata tsitaate, hinnanguid ega loetelu )
7 sisu (jaguneb teemalõikudeks) kontaktinfo (nimi, ametinimetus, telefon, meiliaadress) info teate koostaja kohta (kui tegemist pole kontaktisikuga, kasutatakse suhtekorraldajat või agentuuri teenust) · Pressiteate vormistus Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, mida sündmus muudab uudise saaja ­ partneri, tarbija või kogu avalikkuse jaoks. Pealkiri annab teate idee, peab olema haarav , tulevikku suunatud ning sisaldama aktiivset verbi (nt "Täna sõlmitakse ...") Juhtlause (ingl lead ) on pealkirja laiendus , annab edasi teates sisalduva kõige olulisema info. Ei kasutata tsitaate, hinnanguid ega loetelu. Sisus tuuakse faktid nende olulisuse järjekorras, faktile võib järgneda kommentaar. Juhtlausele võib järgneda organisatsiooni juhi või kõneisiku tsitaat kommentaari või prognoos uudise teemadel ("ZXCV juhatuse esimehe Jaak Kiigu sõnul toob investeering kaasa ...") Tsitaat ei tohi olla pikem kui 2-3 lauset, selles tuleb vältida subjektiivseid hinnanguid, Pressiteate sisu koosneb lühikestest lõikudest, iga lõik annab edasi ühte mõtet. Teate lõpulõiguks on tavaliselt organisatsiooni lühitutvutus. · Soovitused vormistamisel Maht max 1 lehekülg Intervallid lõikude vahel Mitte kasutada allajoonimist vältige suurtähti Kuupäev stiilis 1. jaanuar 2008 Pealkiri mittekommertslik, lõpus pole punkti Numbrid üks kuni üheksa sõnadega, edasi numbritega; suured numbrid kombinatsioonina (2,5 miljonit) Eelistatum : protsent, kraad
· Vead pressiteate koostamisel 7.4.2 Sisu osas: Info ei ole uudisväärtuslik Tsitaadid ja argumendid ei ole usutavad Liiga palju või vähe faktimaterjali Vale struktuur ­ algus ebaoluline Pikk, lohisev, reklaamilik pealkiri
Vormistamisel: Grammatika vead Pealkirja lõpus punkt Pealkirjas, sissejuhatuses ja kontaktides puudub org. nimi Vähetuntud org.-de kohta puudub info tegevusvaldkonnast Otsetõlge
Saatmisel: E-kirja saatmisel puudub sisu väljendav subjekt Vale ajastus Vale sihtgrupp
· E-pressiteate väljastamine 7.8
­ Teemareal ( subject ) pressiteate pealkiri või lühikokkuvõte
8 Manuseid ei ole vaja lisada, va fotod (kui neid ei saa panna kodulehele, ftp-sse) Veebiviited alamleheküljele Kontaktisiku andmed (meil, telefon) Meili tähtsustamisega (hüüumärk) ettevaatlik
· Suhtekorraldus 2.0 4.1.3
Sotsiaalse meedia vahendid: · Sotsiaalne suhtlus Internetis Web 2.0 vahendite ja võimalustega. Blogid , foorumid ( Perekool .ee, Kalale.ee), kommentaariruumid. Uued võimalused sihtrühmani jõudmiseks. Sotsiaalse meedia vahendite kasutamine traditsiooniliste tegevuste (nt pressiteated) juures. Sotsiaalmeedia pressiteadete ( social media news release ) kasutamine. Vikide loomine kasutajate kaasamiseks. Sotsiaalsete võrgustike kasutamine sõnumi levitamiseks ja huvirühmade sidumiseks · Ajaveeb infokanalina 6.13 Blogger, MovableType, WordPress, blog.ee, hei.ee Ajaveebide võrgustik (n news.station.ee)
­ Suurim kasu väikestel ettevõtetel ja konsultantidel, kes üritavad klientuuri laiendada Eelis kodulehekülje ees uuendamise hõlpsus, rakenduse odavus Võimalus kasutada firmasiseseks suhtluseks
Töötajate ajaveebidega kaasnevad ohud: Ettevõtte hirm saladuse avaldamise või kaubamärgi devalveerimise ees Töötajate ebasündsad kommentaarid ja fotod
· Firma ajaveeb 6.13 1. Aitab leida töötajaid ja kujundada tööandja mainet. Ajaveebi alustamine TypePad'i või Bloggeriga on lihtne 2. Vahetum ja parem kontakt klientide ja partneritega (võimalus pakkuda klientidele lisaväärtust