50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
henry_2
Õppematerjali autor
Vanderbilt, J.P. Morgan, Rockefeller, Frick “The public be damned!” Mudarookijad Kriitikud, ajakirjanikud !!!!!Suhtekorralduse algus: Esiteks kasutasid firmad reklaami Seejärel palkasid publitsistid. Need nähti kiirelt läbi Uus meetod – avalikud suhted Esimest korda kasutatud 1897 Year Book of Railway Literature Pressiteade, hilised 1800ndad Esmakasutajad suured raudteefirmad Vorm välja arendatud Esimene suhtekorraldusfirma 1900 Moodne suhtekorraldus !!! Ivy Ledbetter Lee (1877-1934) Wall Street reporter, sai suhtekorraldusnõustajaks 1904 Tuntuimad kliendid - Pennsylvania Railroad, Rockefelleri perekond Moto: ‘the public be informed’ Firmad peavad rääkima oma lugu ausalt, täpselt ja avatult, et võita avalikkuse arusaamist ja toetust Ludlow massimõrv, Colorado, 1913 Soovitas avatust, korraldas kaevanduse külastust, avalikustas heategevust Edward Bernays Kommunikatsioonikunst sotsiaalteadustes
retoorika on väga oluline suhtekorraldajatele(esimesena pani kirja mingi retoorikavärgi aristoteles). retoorika üks oluline osa on kirjutada kõnesid propaganda suhtekorralduse algus: algu kasutasid inimesed reklaame.. kuid inimesed ei võtnud väga vedu. seejärel palgati ajakirjanikke kes nt hakkasid kirjutama et kui hea see seep on kuid ka sellest nähti läbi. uus meetod: avalikud suhted 19 saj lõpus ilmusid pressiteated esimene suhtekorraldusfirma on loodud 1900 aastal Moodne suhtekorraldus Ivy Ledbetter Lee. oli algselt ajakirjanik, sealt edasi sai temast PR. töötas raudtee firmade jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja. Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult) Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom(naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
lugematuid pressiteateid, korraldades sponsorprogramme ja koostades brosüüre, mõtlemata, kellele need tegelikult suunatud on ning kuidas tahetakse adressaadi suhtumist mõjutada või mida temalt oodatakse. Kogu "inimkonnaga" korraga rääkimine ei anna tavaliselt tulemusi. Organisatsiooni sihtgrupid võib üldjoontes jaotada kaheks: organisatsioonisisesed ja -välised. Nagu siinses käsiraamatus korduvalt rõhutatud, ei ole suhtekorraldus ainult organisatsioonist välja suunduv tegevus. Ta on kahes tähenduses kommunikatsioon sissepoole: suhtlus organisatsiooni liikmetega (st sisemiste sihtgruppidega) ning info kogumine väliskeskkonnast, sisemiste otsuste hõlbustamiseks. Organisatsiooni edu seisukohalt on sisene suhtlus väliste sihtgruppidega heade suhete loomise ja hoidmise teenistuses. Entusiastlik, oma firmast lugu pidav ning hästi informeeritud kollektiiv on
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid