Nominaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, kus tehakse kindlaks mõistet tähistava nime tähendus. Olulisemad defineerimisreeglid - Definitsioon peab olema võrdne (defineeritava ja defineeriva mahud peavad olema võrdsed. ,,Inimene on elusolend'' on vale). - Definitsioonis ei tohi olla ringi (defineeritavat mõistet ei tohi defineerida mõiste kaudu. ,,Pöörlemine on telje ümber liikumine'' on vale). - Definitsioon peab olema selge (defin. Ei tohi kasutada mitmemõttelisi, metafoorseid ja segaseid väljended. ,,Arhitektuur on tardumatu muusika'' on vale). - Definitsioon peab olema jaatav (Def. Mõiste sisu saab avada ainult jaatava lause kaudu, eitus ei määratle tegelikult midagi. ,,Teater on maja, kus ei elata'' on vale). - Kõiki mõisteid ei olegi võimalik defineerida (siia alla kuuluvad kõik lihtmõisted. Nt ei saa def
Kui keha on tingimustes, et igas punktis mõjutavad kehad teda jõuga, mis muutub ühest punktist teise, siis öeldakse, et keha asub jõudude väljas. Kui punkti töö on vaadeldav ainult tema lähte- ja lõppasukoha järgi, siis nim seda jõuvälja potentsiaalseks ja neid jõudusid konservatiivseteks. Jõudusid, mille töö sõltub keha poolt läbitud teest, nim mittekonservatiivseteks. Kons. jõudude töö mistahes kinnise tee korral on null. Järelikult võib potentsiaalset jõuvälja defin kui jõudude välja, mille töö kinnisel teel on null. Tõestus, et raskusjõudude väli on potentsiaalne. Igas traj punktis mõjub kehale ühesugune, vertik alla suunatud jõud P=mg. Järelikult töö on- A=P(h1-h2)=mg(h1-h2). Nagu näha töö ei sõltu teest, järelikult raskusjõudude väli on potentsiaalne. Energia jäävuse seadus Energiaks nim suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib olla tingitud
Reaalarvu a absoluutväärtuseks nim mittenegatiivset reaalarvu IaI, mis on defin seosega IaI=a, kui a0,,-a, kui a0 Arvu a ümbruseks, kus > 0, nimetatakse hulka U(a)={xIa-x} Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks, kus > 0, nimetatakse hulka [a; a + ) = {xIax+a} Suuruse + M-ümbruseks, kus M > 0, nimetatakse vahemikku (M;+). Kui M > 0, siis M-ümbruseks nim ühendit (-;-M) ja(M) Muutuvat suurust nimetatakse tõkestatuks, kui leidub niisugune konstant M0, et kõik muutuva suuruse väärtused, alates mingist x M
kiiruseks (t). Kiirus=arvuliselt ajaühikus läbitud teepikkusega. Mitteühtlase korral liigutakse võrdsetes ajavahemikes erineva suurusega osad. Liikumisseaduse S=f(t), sel puhul pole ds/dt konstantne, aga üsna konstantne, mida väiksemaid ajavahemikke vaatame. Suhe ds/dt on keskmine kiirus ajavahemikul dt. Mida suurem see on, seda enam ta keskmistab tegeliku liikumiskiiruse. Mida väiksem see on, seda paremini isel ta liikumist antud hetkel. Mitteühtlase liikumise kiirus defin keskmise kiiruse piirväärtusena ajavahemikul dt. 2. Kiirusvektor. Kiirusvektori projektsioonid. Kiirusvektor v on vektor, mille moodul võrdub absoluutv trajektoori kaarepikkuse tuletisest aja järgi ja mis on suunatud mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja tema rakenduspunktiks on trajektoori see punkt, milles liikuv keha parajasti asetseb. v=ds/dt on ühtlase sirgjoonelise liikumise suhe. Kiirusvektori projektsioonid võrduvad liikuva punkti
Avalikkus sihtgruppidena- 1- need kes ei huvitu o tegevusest. 2- in, kes on o probladest teadlikud, kuid Juhtkond ja sk- juhtkond peab sk väärtustama ja ise süvenema; palgata kompeentsed sk-d, otsuste puhul midagi ette ei võta. 3- teadlikud, kui ei usu, et on suutelised asjade kulgu muuta. 4- arvavad, et suudavad o arvestada sk-likku perspektiivi. Kommu kahepoolsus, sõnade ja tegevuste kooskõla, defin eesmärgid. käitumist muuta ja seda ka üritavad. Info liikumine o-s: ülalt alla, alt üles, horisontaalne (sama tasandi töötajate vahel), diagonaalne (infovah eri Bernays- (1891-1995)1923- e. suhtek isa, 1.sknõustaja, „Avalikku arvamust kristalliseerides“- SK on positsioonidel asuvate töötajate vahel). Töötaja: aktiivne(kommunikats vajalik) reaktiivne( ei kommunikeerib
suunas. Iseenesliku protsessi toim-se tulemus on süst-i tasakaal. Kolloidlahused asuvad dispersiooni astme poolest suspersioonide ja -2,93 -1 ,66 -0,76 -0,44 0,00 0,34 Mikroolekute arvu, mille abil saab teost antud makro-olekut nim. lahuste vahepeal. Dispergeeritud osakesed on seotud agregaatide termodünaamiliseks tõenäosuseks (W) ja entroopia defin-kse gruppidena, koosnedes sadadest ja tuhendetest mok-dest. Nende tõenäosuse kaudu. S=R/Na*InW. Entroopia iseloomustab gruppide suurus võib olla väga erinev. Kolloidlahus on heterog süst, süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem kõrgematel kus kolloidosakesed ja keskkond on eral.tud faasidevahelise pinnaga. 0,00 teperatuuridel
Kanooniline e. tekstuaalne – vanem, A. Lovejoy, ideedeajaloo klubi, pidas “Õnnelik elu”- mida sellega mõeldakse?- algselt ei olnud moraali.fil. ideedeajalugu elutähtsaks, homo homo sapiens peab uurima, mõtlema (see Kas võimalik objektiivselt määratleda? – kes hindab meie elu? Pigem isiklik naturaalne tegevus), mõtlemine kui inimeksistentsi defin. Meetod: universaalsed hinnang ja sõltub paljust. probleemid, kuna ajalugu on tsükliline; igale probl on mitu vastust. Mõtlejad “Õnnelik ühiskond”? - kas ühiskond terviklikult on õnnelik?!-> üldine kombineerivad omavahel=omanäolisi asju ei saagi tulla. Kanooniliste mõtlejate harmoonia, siis inim. õnnelikud. rida. Tekstis ajatu tarkus
teiste üle) Kuskil 90-date a keskel hakati psühh õnne empiiriliselt uurima, need näitavad seda et inimesed define õnne kahte mood: 1pidada õnneks aktiivset tegevust- paks rahakott, hea seedimine.midagi seoses aktiivse tegevusega on noorukite jaoks , see õnne pool on prevaleeriv varjases norukeias 2osad inimesed def õnne et see on heaolu seisund, mul on turvaline hea olla, vabadus katsetada, heaolu seisund. Täiskasvanud defin õnne siis ta võtab neid mõlemaid arvesse. Kui me mõtleme õnnest sisi peame me silmas püsivat õnne seisundit, ja õnne kui emotsi võime tunda lühiajalist kuid aga kui defi peetakse silmas ikka püsivat. Õnne mõjutab mingisugused objektiivsed näitajad, muutujad püsivat õnneseisundit ei määra. Määravad sotsiaalsed suhted, rahulolu oma sotsiaalsete lähi suhetega, need inimesed on õnnelikud kes seda püsivalt tunnevad, kudi sellele lisandub kaks asja.+
default A value automatically set by the PC when the user does not specifically set another value. Many devices will assume such default conditions upon the application of power. definer A number used as an operand for an instruction but that serves to define the instruction itself, rather that the data on which the instruction is to operate. Defin- ers include jump numbers, subroutine numbers, etc. destination The location where an instruction places the data on which it is operating, as opposed to the location from which data is taken for use in the instruction. The location from which data is taken is called the source. differentiated instruction An instruction that is executed only once each time its execution condition goes
h o w t h e l i n k e r sa r e u s e d D o t h e e x a m p l e 48 E x p l a i n overhead musiccanbeannoying andit mayseemrmperso': . sc o m o l e t teh e t a s k ,C h e c kS s 'a n s w e r s S s I n o a i r sS everyonewas friendlyand helpful,whichis why l'd defin.: AnswerKey return. 2 Youwon't be able to resistthe wonderfulsmellcomrng 52 . R e a do u t t h e s e n t e n c eosn e a t a t i m e a n d h e l pS . from the bakerysectionwherethey bakeall therrown interpretthem bread,cakesandbiscuits.
h o w t h e l i n k e r sa r e u s e d D o t h e e x a m p l e 48 E x p l a i n overhead musiccanbeannoying andit mayseemrmperso': . sc o m o l e t teh e t a s k ,C h e c kS s 'a n s w e r s S s I n o a i r sS everyonewas friendlyand helpful,whichis why l'd defin.: AnswerKey return. 2 Youwon't be able to resistthe wonderfulsmellcomrng 52 . R e a do u t t h e s e n t e n c eosn e a t a t i m e a n d h e l pS . from the bakerysectionwherethey bakeall therrown interpretthem bread,cakesandbiscuits.
h o w t h e l i n k e r sa r e u s e d D o t h e e x a m p l e 48 E x p l a i n overhead musiccanbeannoying andit mayseemrmperso': . sc o m o l e t teh e t a s k ,C h e c kS s 'a n s w e r s S s I n o a i r sS everyonewas friendlyand helpful,whichis why l'd defin.: AnswerKey return. 2 Youwon't be able to resistthe wonderfulsmellcomrng 52 . R e a do u t t h e s e n t e n c eosn e a t a t i m e a n d h e l pS . from the bakerysectionwherethey bakeall therrown interpretthem bread,cakesandbiscuits.
h o w t h e l i n k e r sa r e u s e d D o t h e e x a m p l e 48 E x p l a i n overhead musiccanbeannoying andit mayseemrmperso': . sc o m o l e t teh e t a s k ,C h e c kS s 'a n s w e r s S s I n o a i r sS everyonewas friendlyand helpful,whichis why l'd defin.: AnswerKey return. 2 Youwon't be able to resistthe wonderfulsmellcomrng 52 . R e a do u t t h e s e n t e n c eosn e a t a t i m e a n d h e l pS . from the bakerysectionwherethey bakeall therrown interpretthem bread,cakesandbiscuits.
annaabi.ee 
