Whitaker ja L. Baxter, kes kasutasidkubernerivalimistel kliendi vastaskandidaadi halvustamist. Majanduskriisi ajal sai tavaks organisatsioonisiseste PR-osakondade loomine, PR-nõustajad hakkasid osalema klientide turunduspliitika väljatöötamises. Bernays sõnastas 1935. Aastal ilmunud artiklis ,,avaliku arvamuse kujundamine" PR- tegevuse neljaastmelise valemi: 1. Eesmärgi püstitamine 2. Avalikkuse suhtumise uurimine 3. Poliitika kujundamine ja 4. Poliitika elluviimine meedi kaudu. Sõjajärgne periood 1945-1965 Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksele. Avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. Asutatakse Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur 1953-1999, mille eesmärgiks on vahendada relevantset teavat USAst. Ameeriak Hääl. Sõjajärgne buum Suhtekorralduse ja selel standardite rahvusvahelistumine. Suhtekorraldusalaste väljaannete kasv. Globaalse ühiskonna periood- alates1965
Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1
Kriisialdimad valdkonnad: finantssektor, autode ja õhusõidukite tootmine, tarkvara ettevõtted, meediakirjastused, sport, lennundus, telekommunikatsiooni ettevõtted, juriidilised teenused, tervishoid Sisekriisi ennetamine 11.6 · org sisekliimast pidevad ülevaateid (auditeid) 8 org infoliikumise kontroll org SKi üldpõhimõtete sõnastus ideaalne sümmeetriline kahesuunaline komm siseinfo liikumise planeerimine kõikvõimalike siseinfo kanalite kasutamine, nende efektiivsuse kontroll näost näkku suhtlemine töötajatega info avalikustamine esmalt töötajatele aus ja avameelne info negatiivsetest asjadest Sisekriisi lahendamise meetodid · Kriisi lokaliseerimine - personaalne lähenemine ja tühjaksrääkimine/koosolek lahenduste leidmiseks
välja tulemine), Kriisijuhtimine •Enne: Kriisiplaan, issues management, risikommunikatsioon •Kriis •Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek Kriisijuhtimise eesmärgid 1.Lõpeta kriis kiiresti 2.Piira tekkivat kahju 3.Taasta usaldus Kriisikommunikatsiooni reeglid •Valmista end ette •Mis on teemad? •Kontaktilist •Koolita oma meeskonda ja kõneisikuid •Ole kättesaadav •Ole usutav Esmatähtsad grupid •Ohus olevad inimesed, ohvrid •Lähedased •Sisemised rühmad, avalikkus •Rahvusvaheline meedia Kriisikommunikatsioon: pea meeles •Määratle rollid kriisikommunikatsiooni grupis •Mis on kriisikommunikatsiooni eesmärk sel hetkel? •Koostöö teiste organisatsioonidega, kes on kriisiga seotud •Ütle seda, mida tead, ja ainult seda •Süüdlase otsimine pole esmatähtis •Korda oma sõnumit •Värskenda infot sageli ja regulaarselt •Käsitle meediakanaleid võrdselt •Kirjuta üles, kellega ajakirjanikest suhelnud olete ja mida olete lubanud ja mis
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika te
sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale.
olukorra säilitamisele, on võimalik identifitseerida grupid, kellest organisatsiooni edu või ebaedu kõige enam sõltub. Üldjuhul on sihtgruppe palju. Suhtekorralduslike eesmärkide seadmisel on esmatähtis prioriteetide paikapanek, st missuguste sihtgruppidega suhtlemisest tuleb alustada, kellele enam tähelepanu pöörata. Üldtunnustatud põhimõte on järgmine: mida konkreetsemalt ja täpsemalt on sihtgrupp määratletud, seda lihtsam on temani jõuda, sest iga rühma puhul on tavaliselt võimalik leida konkreetne sõnum ja kanal, mille kaudu talle n-ö kõige lähemale pääseb. Organisatsioonid teevad tihti vea, saates välja lugematuid pressiteateid, korraldades sponsorprogramme ja koostades brosüüre, mõtlemata, kellele need tegelikult suunatud on ning kuidas tahetakse adressaadi suhtumist mõjutada või mida temalt oodatakse
muud õnnetused tootmises tööõnnetused büroos töövälised õnnetused töötajatega · Kriisijuhend Eesmärk Tootekriisi defineerimine (nt avalik tootekriis) Vastutusalad kriisi vastutav isik, tööjaotus (nt turundusjuht, tehase juht, tootearenduse juht, ekspordijuht) Teavitamine sisemine, veterinaarinspketsioon, tarbijakaitse Kliendid, koostööpartnerid Välisriigid Avalikkus Kriisi järelteavitus ja kokkuvõtted · Meediatreening 7.7 Eesmärgid: · teoreetiline ja praktiline ettevalmistus eri kanalitega suhtlemiseks aitab organisatsiooni esindajatel orienteeruda meediamaastikul, saada aru meedia käitumisnormidest ja sõnumi formuleerimisest aitab vähendada ebatäpsusi, mida teeb info edastaja Kliendi soovide kaardistamine: · Mida ootab kõige enam
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et
Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
Tingimuslik tunnust: tunnust kui ting on täidetud; nt inimõiguste või vähemuste kaitse. Kollektiivne tunnust: tunnust on rv-ne otsus, mis on vastu võetud rv-se org poolt. Tunnust tagasivõtm: võimalik de facto puhul. Mittetunnust e Stimsoni doktriin: õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situats-st, st sündida rv õ-se vastaselt. Valitsuse tunnust: tingimused nagu efektiivne haldusaparaadi juhtim (efektiivse kontr doktr), kestvus, elanike suure osa toetus. Estrada doktr: valitsust ei tunnustata, kuna muutus on siseriiklik asi ega puutu rv-sse õ-sse. Legitiimsuse doktr: mittekonstitus-lt või vägivaldsel teel võimule tulnud valitsusi ei või tunnust seniajani, kuni valitsuse muutus on rahva poolt heaks kiidetud. Tunnust õiguslikud tj-d: Rv-sed tj-d: riigi poliitiline eksist on sõltumatu tema tunnust-st teiste riikide poolt.
konsultant,strateegianõunik, teabetenistuse juht, kommunikatsiooni agentuuri juht, sekretär pressiesindaja,infotöötaja,teabespetsia list. 11. Nimeta kriiside liigid! 1)Äkkkriisid. Lennuõnnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. 2)Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. 3)Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. 12.Avalike suhete alal töötaja on suhtekorraldaja? JAH 13. Kes on avalikkus? Sihtgruppid, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. 14. Millal kasutatakse väliseid avalikesuhete korraldajaid? 1
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Süüdistuskok
kujundada head mainet muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi motiveerida töötajaid 6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8. AVALIKKUS sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised. 1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad 2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud Kordamisküsimused 1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ideede, informatsiooni ja hoiakute edastamine ühelt inimeselt
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda s
9. Müra protsessi ajal toimuvad plaanivälised moonutused, mille tulemusel saatja võtab vastu teistsuguse sõnumi, kui saatja soovis saata. Nt teiste ülikoolide reklaamid · Tõhusa turunduskommunikatsiooni etapid 1. Sihtgrupi määramine 2. Turunduskommunikatsiooni eesmärkide piiritlemine · Ostuvalmiduse staadiumid · Tunnetusstaadium o Teadlikkus toote olemasolu teadvustamine. Lihtne sõnum, et toode on olemas. o Teadmine sihtgrupp võib olla teadlik, et ettevõte või toode on olemas, aga ta ei tea selle olemusest midagi. Tuleb välja selgitada kui palju sihtgrupist midagi teab ja vastavalt sellele neid olemusest informeerima. · Mõjutamisstaadium o Meeldimine - sihtgrupp on ettevõttest ja tootest teadlik kuid ei teata kuidas suhtutakse. Tuleb tekitada positiivset sõnumit o Eelistus toode võib küll meeldida, kuid ei eelsitata teistele. Suurendada
Strateegia on pikaajaline · Eesmärgid ja sihtgrupid 5.3 Suhtekorralduslikud eesmärgid on laiema missiooni (tootmine, müük, teenus) toetajad. Alaeesmärgid konkreetsed ja ajaperioodi arvestavad Hinnata ressursse: inimressursid, eelarve, aeg Eesmärkide püstitamisel arvestada: · olulist ja ebaolulist realistlikkust suunatust kvaliteedile Valida prioriteetne sihtgrupp: · Sisemised sihtgrupid klienditeenindaja, turvatöötaja, turundusosakond, tippjuhtkond Välised sihtgrupid · 1 · · Tegevuskava 5.3.3/I Tegevuskava on taktikaline plaan tegevused, teostajad, tähtajad Taktikalise tegevuskava ülesanne on reastada strateegiast lähtuvalt suhtekorraldustegevused, mida on eesmärkide saavutamiseks olemasolevate ressursside juures võimalik ellu viia.
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste
1958): ‘negatiivne’ (kes võib mind piirata?) ja ‘positiivne’ (millistes piirides olen vaba? ) vabadus. - Mõistus – side valgustusega, religiooni eitus. Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk, - Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud vabadust o Liberalism ja demokraatia: - demokraatia loomult elitaarne (antiikkultuurist), demokraatia piirab vabadusi juba
Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisi
tuleb olemasoleva kavatsuse baasil seda ellu viia. sagedus, viisid kuidas see on toimunud, mineviku käitumise teadmine on oluline sest mineviku käitumine on seotud tuleviku käitumisega 3. Hoiakud ja tajutud normid – kui saada teada hoiakud ja normid saab regressioonanalüüsi põhjal juba ennustada. Piloottest aitab mõista kuidas sõnastada väited uuringus, kuidas andmeid koguda jne. Käitumise muutmine peab saama ka kogukonna toe, seda kelle käitumist muutma hakatakse. Avalikkus peab olema sinu poolel! Kokkupuude peab olema keskkonna endaga ja sotsiaalne toetus garanteeritud. Sekkumise kujundamine. Teine faas - Tajutavad ja tegelikud probleemid – vähihaigete testimine maakohas – puudub transport – on probleem. Kui oleks igal kolmapäeval korraldatud transport kas siis inimesed läheksid - Välised vs sisemised muutujad o Sisemised – oskused või võimed o Välised – takistused nt bürokraatia, sotsiaalne tugi vm
mis käsitleb nii avalikku huvi kui avalikke huvisid. AvTS käsitleb: Avalikud institutsioonid Avalikke ülesandeid täitvad eraettevõtted Erandlik: eraettevõtted monopoolse äri või riigi raha kasutamise osas. Kõik muu ei ole käsitletav avaliku teabena. Piir on seatud avalike ülesannete kaudu: Kõik selliselt kogutud info on avalik. Rakenduvad kõik eelnevad piirangute tüübid. Avalikkus (üldsus) tähendab kolme asja : Avatus publikule, mittevarjamine Kindlaksmääramata arv isikuid Orienteeritus ühiskonna eesmärkide saavutamisele (riigi ja eraisikute eesmärkide eristamine) Legaaldefinitsioon puudub – liiga abstraktne, muutuv ja sõltub kontekstist On määratlemata õigusmõiste Midagi, mis on konkreetse ühiskonna, kui terviku, huvides ja nii enamuse kehtestatud
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide-
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokku
pärandväärtused; • Loodusvarade küllus ja kvaliteet KMH ARUANNE: Keskkonnamõjude hinnangu aruanne ehk Environmental Impact Assessment report ehk Environmental Assessment report EA report ehk Environmental Effects Statement - EES) ehk Keskkonnaraport ehk Environmental Impact Statement – EIS ehk Keskkonnamemorandum, keskkonnateatis ehk Environmental Statement – ES. • Taotleja, kes planeerib ja projekteerib; • Vastutav asutus, kes otsustab; • Avalikkus, kes asjast aru saab. KMH Aruande kvaliteet: o Terviklik – võimalik teha teadlikku-informeeritud otsuse? o Kohane – arvestatud õiget ja piisavat informatsiooni? o Arusaadav, kergesti mõistetav - otsustajale? o Usaldusväärne – arvestab kehtestatud kvaliteedi ja professionaalseid standarte? o Õigustatav – riskid ja mõjud on määratletud otseselt taotluse ebakindluste ja küsitavustega?
Juhtimine TMO0010 I loengu kordamisküsimused 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. (,,Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (,,Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE N
- BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne - korrelatsioonis ekstravertsusega - impulsiivsus seotud otsmiku osaga - amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? Marvin Zuckermann- sensation seeking scale, elamustejanu. OKSÜTOTSIIN - sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad - ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osa
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
· instrumentaalsed e abistavad väärtused- edasipüüdlikkus ja kõva töö, julgus ja vaprus, ausus ja siirus, abivalmidus, andestamine, viisakus ja head kombed, enesekontroll, pädevus ja tõhusus, korralikkus ja puhtus. Organ.-i väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt missioonis, eesmärkide püstitamises, oluliste otsuste vastuvõtmises, käitumismallides. Hoiakud- neid on kergem mõjut. kui väärtusi. Hoiak on üldine ja suhtleiselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiak koosneb 3st komponendist: · kognitiivne e tunnetuslik komp- sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi ja infot nähtuste kohta (teadmised, faktid) · emotsionaalne komp- tunded, suhtumine ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud (meeldivus)
edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on s
tehingu tegemine tasu lubav tahe tahteavalduse teatavakstegemine üldsusele 2. teo tegemine Näide: Avalik tasulubadus on selline: Isikule, kes mu kassi tagasi toob, jään ma tänuvõlglaseks. Siin ilmselt tuleks eitada tasu lubava tahte olemasolu. Näide: Isa lubab perelauas: Mul on load kadunud. Kes üles leiab, saab sada krooni. probleem tahte teatavakstegemisega avalikkusele.. perering ilmselt ei ole avalikkus. Tegu peab olema tehtud pärast tasu avalikku lubamist, aga enne tahteavalduse tagasivõtmist või muutmist. Teo tegija ei pea teo tegemise ajal teadma tasu avalikust lubamisest (selleks et hiljem tasu saada). 7. Mis on TAL tehingus sisalduva tahteavalduse tegemise erisused võrreldes muude tehingutega? TAL on ühepoolne tehing. Kehtivuse saavutamiseks on see vaja teatavaks teha üldsusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
