Kool
HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHTÄriplaan
Juhendaja :
Linn
SISUKORD1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 3
2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE 3
3. JUHTKOND JA PERSONAL 4
4.VÄLISKESKKOND 6
4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile 6
4.2.Eesti majanduse hetkeseisund 6
5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA 7
5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded 7
5.2.Poliitika 7
6.PROJEKTI ISELOOMUSTUS 8
7.
TURG 10
7.1.Tarbijaskonna iseloomustus 10
7.2.Turgude arenguvõimalused 11
8.TOOTED (TEENUSED) 11
9.TURUSTAMINE 13
10.TURU,
MAJANDUSHARU , KONKURENTSI ANALÜÜS 14
10.1.Konkurentsi analüüs 14
10.2.
Turundusstrateegia 15
11.
SWOT -ANALÜÜS 16
12.KULUDE ARVESTUS 19
12.1.
Rendikulud 19
12.2.Energia- ja
sidekulud 20
12.3.Valvekulud 20
12.4.Materjali kulu 21
12.5.
Amortisatsioon 21
12.6.Palgakulude arvestus 21
12.7.Raha vajadus ettevõtte töö alustamiseks 22
13.PROJEKTI
FINANTSEERIMINE 25
13.1. Ettevõtte käivitamise kulud 25
13.2.Finantsallikad 25
14.
RISKIFAKTORID 27
15.
FINANTSPROGNOOSID KAHEKS AASTAKS 28
1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE
Tegevus:
Nimi:
Osaühing "Chinakas"
Kaubamärk:
ChinaDown
Asutamisaeg:
01.aprill 2008 a.
Juriidiline staatus:
Osaühing
Pakutavate teenuste kirjeldus:
Ideeks on võtta rendile pakutav
rendipind Pärnu kesklinnas Aia tn
uuel pikendusel ning pakkuda kesklinnas head hiina toitu ning meeldivat äraolemist sobilikus õhkkonnas 24 tundi avatud
restoran - kiirtoitlustus asutuses.
2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE
Pärnus
asuva äri- ja büroohoone esimesele korrusele on projekteeritud 30
istekohaga kiirtoitlustus hiina restoran, mille
ruumideks on
söögisaal, köök,
laoruum , abiruum, personali garderoob ja
tualettruum . Hangitud on suur osa sisseseadest, koheselt on võimalik
leida ka töötajad.
Omandivormiks on
eraomand .
Äriühingu tüüp on osaühing, osakapitali suurusega 40 000.- EEK.
Firma asutajaks on ettevõtte juhataja st. autor. Edaspidi on
võimalik osakapitali suurendamisega kaasata ka teisi osanikke,
näiteks ka oma firma töötajaid. Esialgu on plaanis, et juhataja
säilitab kontrollpaki, isegi kui peaks osutuma võimalikuks
osakapitali suurendada.
Pärnus, Aia tn 1, büroohoone
(Lääne- Eesti Regiooni Politsei prefektuuri kõrval). Koht on
soodne, kuna Pikk tänav kõrval on väga elava liiklusega ja
oskuslik välireklaam võib ligi tõmmata ka juhuslikke möödujaid.
3. JUHTKOND JA PERSONAL
Tabel
1.
Ettevõtte funktsionaalne struktuur
TöötajaFunktsioonidTegevusedJuhataja Juhtimine
Firma tegevuse
planeerimine Korralduste andmine töötajatel
Ettevõtte-sisene kontroll
Varustustegevus
Reklaamitöö
Raamatupidamise korraldamine
Kokad Tootmine
Toiduvalmistamine Roogade andmine kohvikusse
Laoseisude kontroll
Ettepanekute tegemine
juhatajale Kohviku perenaine Teenindus
Klientide teenindamine
Sularaha vastuvõtmine
Kassadokumentide vormistamine
KöögitöölineAbitööd
Koristamine Nõudepesemine
Transporditööd
Tegevuseks
vajalik tööjõud:Ettevõttel on
kolm juhtivtöötajat:
- OÜ "Chinakas" juhataja (kes on samas ka juhatuse esimees)
-kõrgharidus, eelnev juhtimiskogemus, vastutab kogu ettevõtte
tegevuse eest, juhindub oma tegevuses vahetult juhatuse otsustest.
-rakenduslik kõrgharidus, vähemalt kaheaastane töökogemus kokana,
allub otseselt ettevõtte
direktorile ning temale alluvad kogu
köögipersonal ning vanemkelner/
ettekandja .
- vanemkelner/ ettekandja- perenaine vms.
-erialane
haridus , vähemalt 4-aastane töökogemus kelnerina, allub
peakokale, temale alluvad kõik kelnerid ja ettekandjad.
Ettevõttel on 21,5 töökohta:
-erialane
haridus, soovitavalt vähemalt aastane töökogemus, allub peakokale.
- köögi abitööline (5 töökohta)
-erialane haridus ja töökogemus pole ilmtingimata vajalikud, allub
peakokale.
- kelner /ettekandja (5 töökohta)
-soovitavalt erialane haridus ja eelnev töökogemus, allub
vanemkelnerile.
-soovitavalt eelnev töökogemus, allub peakokale.
- Juhataja (1 töökoht)
- Baariteenindaja- (5 töökohta)
- eelnev töökogemus, allub vanemkelnerile
Koos juhatajaga on arvestatud Hiina kiirtoitlustus restorani tööle
võtta 22 töötajat 21,5 ametikohale.
Juhatuse
tasustamine:
Juhatajale
on määratud täpne kuupalk.
Töötajate arv ning personalihõive plaanid:
Ettevõttes töötab kokku 21, 5 töötajat, kellest on plaanis
värvata konkursi korras kokad, köögiabitöölised, ettekandjad,
baariteenindajad ja koristaja.
Professionaalne abi:
Püsivalt ostetakse sisse raamatupidamisteenust. Vajadusel
kasutatakse ka
juriidilist abi.
Töötajate arvu ühes vahetuses planeeritakse järgmiselt:
- köögis vähemalt üks sooja - külma toidu kokk ning köögiabiline (eelvalmistab toite, peseb nõud);
- restorani söögisaalis üks teenindaja ;
- Baaris üks teenindaja.
Vahetuste arv sõltub tööseadusest, kuna üks vahetus ei tohi
töötada rohkem kui 40 tundi nädalas. Tööaega arvestades tuleb
arvesse võtta, et kokad ja teenindav personal ei saabu koos esimeste
külastajatega ega lahku koos viimastega- restoran on avatud 24 tundi
ööpäevas,
seitse päeva nädalas.
Tavaliselt on nii
restoranid , pubid kui
kohvikud on enamasti avatud
12 tundi seitse päeva nädalas, mis tähendab töötamist vähemalt
kahes vahetuses. Need restoranid, kus pakutakse ka hommikusööki, on
avatud 16 tundi ja vajavad seetõttu kolme vahetust töötajaid.
Restoranid ja pubid avavad uksed keskpäeval ja sulgevad kell 23 või
24. Hommikusööki pakkuvad restoranid alustavad aga juba kell 8 või
kell 9. Kohvikud avavad uksed tavaliselt kella 7 ja 10 vahel ja
sulgevad kella 19 ja 24 vahel.
Ettevõttes hakkab olema vähemalt 3 vahetust töölisi.
Palgatase on ära toodud
kulude arvestuse peatükis.
VÄLISKESKKOND
Väliskeskkonna mõjud ärile
Esmane väliskeskkonna mõju
on see, et inimene, kes teeb 8 tundi tööd (kuid tänapäeval teevad
paljud inimesed tunduvalt pikemaid tööpäevi), siis tahab ta ka vahepeal süüa. Vähestel on Pärnu linnas seda võimalust, et käia
lõuna ajal kodus, samuti ei ole enam kombeks võtta kodunt võileibu
kaasa. Ärimeestele on tüüpiline, et tööd jätkatakse lõunasöögi
ajal, kus võidakse teha olulisi otsuseid. Nii mõnigi uus idee aga
tekib eine ja kohvitassi taga.
24 h avatud restorani Pärnu
linnas pole ja inimesed tahavad ka öösiti süüa.
Eesti majanduse hetkeseisund
Eesti majandus on hetkel
tõusuteel, aina kasvab tarbimine ning laenude võtmine. Inimeste
elatustase kasvab. Rahva elatustase, mis on praegu keskmine, tõuseb
kiiresti, seega kasvab potentsiaalsete tarbijate hulk.
TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA
Tegevuse eesmärk ja ülesanded
Leida ja kinnistada firmale kindel turuosa ning püsiklientuur, aja jooksul laiendada seda. Toota
ainult kvaliteetseid tooteid ja pidevalt mõelda juurde ja juurutada
uusi. Püüda pidevalt suurendada müüki. Koolitada ennast ja teisi
ettevõtte töötajaid. Luua töötajatel normaalsed töötingimused.
Poliitika
Kaadripoliitika, rahapoliitika , teeninduspoliitika
Hoida töötajate arv
võimalikult väike ja motiveerida kõiki efektiivselt töötama.
Organiseerida töö nii, et see pakuks kõigile rahuldust.
Stimuleerida head tööd ja karistada eksimuste (tahtlike eksimuste)
eest.
Hoida kulud võimalikud
väikesed- rahapoliitika alus. Kontrollida kulutamist (eriti kokkade
tööd). Õpetada kõiki raha lugema ning säästlikumalt kulutama.
Märksõnadeks
on
kiirus, paindlikkus , viisakus. Tarbijale pakkuda alati parimat, mida vähegi
suudetaks.
Marketingi- ja reklaamipoliitika
Hoida pidevalt kursis
turu-situatsiooniga. Jälgida, millega tegelevad konkurendid. Vältida
nende vigu, kuid nende tehtud häid asju teha ise veel paremini.
Reklaami osas vältida suuri
kulutusi, kuid kindlustada, et valituid reklaami-trikid oleksid
pidevad.
PROJEKTI ISELOOMUSTUS
Selleks, et pakkuda kvaliteetset toitlustusteenust peab vähemalt
olema vajaliku tehnikaga varustatud köök ja ruum (söögisaal), kus
toitu pakkuda. Samuti peab olema head (see tähendab väljaõppinud)
kokad. Olema peab ka teenindajad , kes kokka varustavad kõige
vajalikuga ja kes koka poolt valmistatud tarbijale serveerivad.
Samuti tuleb hoolt kanda, et kõik ruumid, eriti köök oleksid alati
puhtad.
Tootmise
iseloomustus:
Toitlustusettevõttel on tootmise planeerimisel ning kvaliteedi
hindamisel teatav eelis. Nimelt toimub toodangu turustamine
praktiliselt samal hetkel, kui toodang valmib. Seega puudub vajadus
toodangut ladustada ning transportida. Samuti saab toorainet varuda
ning toitu toota täpselt konkreetse päeva külastajate
prognoositava arvu järgi. Külastajate arvu on aga pärast ettevõtte
mõningast tegutsemisaega võimalik küllalt täpselt hinnata. Ka
tagasiside klientidelt on vahetu ning otsekohene , mis võimaldab
pidevalt jälgida ning parandada toodangu kvaliteeti.
Kinnisvara, seadmed , investeeringute plaan:
Ettevõtte tegutsemiseks vajalikud ruumid on plaanis rendile võtta
ning teha neis ettevõtte käivitamise etapis 100 000.- maksev remont (ümberehitus). Ettevõtte loomise hetkel on plaanis soetada uued
seadmeid nende asemele, seda 200 000.- väärtuses.
Kulud
ruumide ettevalmistamisele:
Ruumide ettevalmistamisel on kõige tähtsam lähtuda tervisekaitse
nõuetest. Ettevõtte juht võtab juba enne remondi alustamist
ühendust selle piirkonna Tervisekaitseinspektsiooni spetsialistiga,
et projekt temaga kooskõlastada.
Kui rentida ruum, kus varem tunnustatud toitlustusettevõte
tegutsenud ei ole, tuleb suurimate kuludena arvestada kulusid ventilatsioonile ja köögi nõuetekohasele ümberehitamisele. Kui
muud remondikulud sõltuvad ruumide seisukorrast, siis ventilatsiooni
hankimisele ja paigaldamisele kulub vähemalt 100 000 krooni.
Ettevõtte juht juhindub „Toiduhügieeni
üldeeskiri” I Käitlemisettevõtte territooriumile, hoonetele,
rajatistele ja ruumidele esitatavatest nõuetest.
Köök:
Eestis on olemas suurköökide sisustamisele spetsialiseerunud
firmad, kellelt tuleks võtta hinnapakkumine . Arvestada tuleks
vähemalt 300 000 krooniga .
Ettevõtte juht juhindub „Toiduhügieeni üldeeskiri” II. Sellise
käitlemisruumi kohta esitatavad nõuded, kus toitu ette
valmistatakse, töödeldakse või valmistatakse.
Saal :
Ühe istekoha maksumuseks tuleb arvestada vähemalt 1000 kuni 2000
krooni. Meeles tuleks pidada, et kliendid ei lähe toitlustuskohta
mitte ainult sööma, vaid ka teatavat elamust otsima . Seda peab
talle pakkuma sobiv sisekujundus, võimalus olla eraldatud või
vastupidi, melu keskel. Meeleolu aitab luua ka sobiv muusika .
Muusika esitamiseks avalikus kohas tuleb sõlmida
leping Eesti Autorite Ühinguga ja selle eest tuleb tasuda
autoritasu. Autoritasu määr sõltub sellest, kas muusikateoseid
esitatakse elavas ettekandes või tehniliste vahendite abil, samuti
sellest palju istekohti antud ettevõttes on ja kas seal ka
tantsitakse. Näiteks kui baaris on 20 istekohta, kus mängib ainult
raadio või kasseti/ CD-mängija, on autoritasu suurus alates 1. jaanuarist 2003.a. 153.- krooni kuus. Elava muusika eest tuleb tasuda
125.- krooni päevas. (www.eauthors.ee)
Planeerida tuleb koht ka külastajate üleriietele. Selleks võib
olla valvatav garderoob või väiksema koha korral nagi. See aga peab
paiknema selliselt , et külastajal oleks võimalik pidevalt oma
üleriietel silma peal hoida.
Abiruumid :
Abiruumideks on nõudepesuruum, ladu, jäätmete hoidmise ruum
(ettevõtte juht juhindub „Toiduhügieeni üldeeskiri” VI
Toidujäätmete hoidmise kohta esitavad nõuded.), riietusruum
personalile, WC eraldi personalile ja külastajatele, kontoriruum .
Kõik ruumid planeeritakse olema valmis paar nädalat enne avamist ,
et Tervisekaitseinspektsiooni jõuaks anda tunnustuse . Enne avamist
tuleb oma tegevus registreerida ka kohalikus omavalitsuses.
Varustamine:
Tooraine püsib üsna stabiilse hinna juures
ning on hõlpsalt kättesaadav. Tooraine tellimine ning kohale
toomine toimub iga päev või ülepäeviti, lepingute alusel.
Varustajatega (s.o. hulgimüügi firmadega) sõlmitakse
tarnelepingud, kellega arveldamine toimuks kuu lõpus.
TURG
Olulisem näitaja turu valikul on asukoht. Restorani “Chinakas” puhul on see Pärnu kesklinn ,
kuhu teatavasti on koondunud kõige enam kapitali ja see protsess
jätkub. Seega on vaja tarkust, kuidas sellel turul tegutseda ja
areneda. Selles on ettevõtte juht kindel, et olemas on
maksuvõimelisi kliente, keda tuleb hoida ja juurde võita. Turul
tuleb arvestada ka konkurentidega. Neid on ja ilmselt tuleb juurde.
Oluline on millegagi konkurentidest erineda, pakkuda kiiremat ja
väheke odavamat teenust, samas mitte tehes allahindlust kvaliteedi
osas. Suureks boonuseks on avamisaeg: avatud kogu aeg.
Tarbijaskonna iseloomustus
Meie firma klientideks on
põhiliselt samas majas ja ümbruskonna firmades töötavad inimesed,
alates töölistest kuni tippjuhtideni. Kellele tuleb lõunasel (kell
11.00 – 16.00) ajal pakkuda sooja sööki.
Teiseks grupiks on aga mistahes kliendid, kes õhtusel ajal või
puhkepäeviti soovivad toitlustusteenust kasutada (sünnipäevad,
pulmad, peied jne).
Kolmas grupp on klubidest ja peokohtadest lahkuvad inimesed, kes
peale teiste kohtade sulgemist soovivad keha kinnitada.
Kui ettevõtte sihtgrupiks on turistid, tuleb arvestada erinevate
võõrkeelte oskuse vajadusega. Ka menüü peab olema mitmekeelne.
Turismigruppi võib kuuluda väga erinevaid inimesi ja arvestada
tuleb, et kõigi nende erivajadused tuleb rahuldada. Vastasel korral
turiste teie juurde ei suunata.
Kohalikule kliendile mõeldud toitlustusasutuses võib menüü olla
vaid kohalikus keeles. Menüüs peaks olema erineva hinnaklassiga
tooteid, kindlasti ka eripakkumisi lastele. Sellises söögikohas
käiakse sageli koos perega nädalavahetustel. Nädala sees tuleks
panna põhirõhk lõunatajatele ja arvestada tuleb teeninduse
kiirusega. Lisasissetulek tuleb pidude, sünnipäevad jt ürituste
jaoks laudade pakkumisest. Seetõttu tuleks juba sisustades arvestada
ka mõne suurema laua võimalusega muust saalist eraldatud kohas.
Olgu klient kodu- või välismaine, igal
juhul on tal toitlustusasutusse minnes teatud ootused. Nendeks on
rikkalik valik, taskukohased hinnad, sõbralik, viisakas ja kiire
teenindus, hügieeninõuete äärmiselt täpne järgimine ning
meeldiv interjöör. Samuti tasuks kaaluda toidu kaasaostmise
võimaluse pakkumist.
Turgude arenguvõimalused
Igal juhul tuleb enda turuosa
juurde võita ja põhiliseks võimaluseks on siin hinnapoliitika ja
agressiivsem reklaamipoliitika (mis konkurentidel hetkel puudub).
TOOTED (TEENUSED)
Toodete
iseloomustus, hinnatase :
Söögikoha müüs
pakutakse järgmiseid tootegruppe:
Päevapraad 70.-
Päevasupp 40.-
Hommikueined 50 .-
Päevapakkumine on igal päeval erinev.
Kevadrullid kanaga 65.-
Kevadrullid juurviljadega 65.-
Papadon- praetud kikerherne chipsid 30.-
Satay kai – Krillitud kanalõigud maapähkli kastmega 90.-
Stai kaeh – krillitud lambalihalõigud hinna kastmega 100.-
Tod man goong –traditsioonilised krevetikoogikesed 105
Pikk Kai – Terad sidrunimaitselised kanatiivad 60
Tomato shorba king prawns – tomatisupp hiidgrevettidega 90.-
Tomato shorba chicken – tomatisupp kanaga 60.-
Bangokna Soup – selge supp lamba-,sea- või kanalihaga 55.-
Tom yam – Terav kanasupp sidrunilehtede ja sidrunirohuga 70.-
Tom yam goong – kookospiimasupp kuningkrevettide ja ingveriga 95.-
Yam pla meuk – kalmaarisalat terava kastmega 90.-
Yum pala meuk - Salat värskete köögiviljadega 45.-
Kaeh Phad Kratiem - Lambaliha küüslaugu-pipra kastmes 90.-
Lamb bhuna – vürtiskas tomati-sibula kastmes küpsetaud lambaliha
95.-
Priew Waan Moo – sealiha magushapu kastmes 80.-
Khing Kaeh – lambaliha paprika ja ananassiga 90.-
Preview Wan In See – kalavalik magushapu kastmes 100.-
Chu Shee Pla Inn See – Forell kremias kookospiimakastmes 110.-
Kaeng kiew Wann Pla – Lõhe rohelise karri kastmes juurviljadega
100.-
Goong Kratiem – hiidgrevetid küüslaugukastmes 120.-
Plamuk Pad Ped – Küpsetatud kalaarid ingveri ,küüslaugu ja tomatiga 90.-
Krõbedad klaasnuudlid meega 40.-
Jäätis mangoga 35.-
Jäätis papaiaga 35.-
Fritüüritud banaanid jäätise ja meega 45.-
Eksootilised puuviljad 50.-
Kohupiimakook 35.-
Grillitud kanalõigud magushapus kastmes riisi ja salatiga 60.-
Nuudlid valikuliste lisanditega 40.-
Riis valikuliste lisanditega 40.-
Mahlad 15.- / 25.-
Coca Cola joogid 12.- / 20.-
Lisanduvad
teenused:
Toitlustuskoht pakub võimalust ruumides korraldada sünnipäevasid
ja pidustusi. Selleks on ruumis võimalus paigutada lauad ühte
suuremasse gruppi.
TURUSTAMINE
Reklaam :
Hea ja läbimõeldud reklaam on firma edukuse üheks aluseks. Reklaam
loob eelised konkurentide ees, tõstab ettevõtte käivet, loob
ettevõttele hea maine.
Samal ajal ei ole mõtet teha
reklaami peale liigseid kulutusi ja see pole ka võimalik, kuna
algaval ettevõttel pole lihtsal ressursse. Täiesti asjatu on
näiteks nn. reklaam posti teel, sest inimesed on tüdinenud sellest
pahnast, mida neile postkasti topitakse ja keegi seda ei loe. Samuti
ei tule kõne alla (vähemalt esialgu) raadio- ja telereklaam, kuna
see on kallis.
Ettevõtte reklaamimiseks
kasutatakse järgmisi vahendeid:
- välireklaam, see on reklaamtahvel, millel on vajalik info;
- kohvikusisene reklaam, millel on lisaks ruumikujunduse funktsioon;
- ettevõtte reklaam telefonikataloogis “Info+”, igas ettevõttes on telefoniraamat;
- ümberkaudsetes firmades reklaam, näiteks teadete tahvel .
Kui ettevõtte käive
suureneb, plaanitakse astuda Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks ka teha
ettevõttele reklaami läbi selle.
TURU, MAJANDUSHARU, KONKURENTSI ANALÜÜS
Konkurentsi analüüs
Kuna ettevõte on määratlenud oma tegevusala toitlustuse ja meelelahutusega, siis ettevõtte konkurendid
tegutsevad samal ärimaastikul. Pärnu linna iseloomustab suhteliselt
tihe toitlustusettevõtete võrk, kus kõik omas nišis püüavad
endale meelitada linna nappi klientuuri. Tegutsevate ettevõtete
kõrval peab ettevõte arvestama ka peagi turule tulevate samasugust
teenust pakkuvate ettevõtetega. Tihedas konkurentsis on eelis neil
ettevõtetel, kes suudavad teenuste kõrval müüa ka koha omapärast
keskkonda, kujundust ja imagot ehk lisandväärtust,
mis eristab konkurentidest. Peamiseks konkurendiks peab ettevõte
päevasel ajal kõik kohvikud ning hiina restorani Rüütli tänaval.
Õhtusel ajal tuleb konkurentidena silmas pidada samuti hiina
restorani, kuna ta pakub teenust samalaadses tegevusvaldkonnas ning
on orienteeritud samale sihtgrupile, kui ta ei ole avatud öösiti ja
toidud valmivad pikema ajaga.
Uustulnukatena on meil esialgu raske turule siseneda, kuna peame
võitma kliente. Samas Pärnu (üli)õpilaskond on samuti valmis
külastama ja proovima uut kohta ja teenust “Chinakas” näol.
Turistide marsruutidele jäävad toitlustuskohad konkureerivad
asukohaga. On reegliks, et näljane turist astub sisse esimesse
kohta, kus teda ukselt lahkelt sisse kutsutakse. Kui turist väga
näljane ei ole, jalutab ta tavaliselt tänava lõpuni ja langetab
siis otsuse. Tema valikut võib mõjutada ka hotelli infostendil olev
või mõnes turistidele mõeldud brošüüris toodud reklaam.
Kokkuleppele võib jõuda ka giididega, kes ühte või teist
restorani turismigrupile soovitavad.
Kohalikule elanikkonnale suunatud toitlustuskoht konkureerib reeglina
sama piirkonna teiste toitlustusasutustega. Ettevõtte eeliseks on
piirkond, kus lisaks elanikele on ka ettevõtteid ja vastupidi.
Selleks, et tihedas konkurentsis oma klientuur leida, tuleb pakkuda
midagi enamat kui toitu. Inimesed otsivad välja sööma minnes
lisaks toidule ka elamust – olgu selleks siis omapärane menüü,
muusika või interjöör.
Turundusstrateegia
Ettevõte näeb oma püsiklientuurina eelkõige linnas töötavaid
inimesi, (üli)õpilasi, õhtuelamust otsivaid kliente ja öösel
leiduvaid näljatundega inimesi, turiste. Kuna kirjeldatud sihtrühma
maksujõulisus on keskmine, aga tarbimiseelistused
toitlustusettevõtetele mitte kõige paremad (tahavad palju ja odavat
süüa, mille omahind on küll ettevõttele väike, kuid saadav tulu
samuti kasin), siis pakub ettevõte ka toitlustusteenust kiirema teenindusega .
Klientide poolehoiu võitmiseks seame eesmärgiks ka arvestatava
valikuga taimetoidumenüü. Eeldatavalt annab see konkurentsieelise teiste linna toitlustusasutuste ees. Teatud osa potentsiaalsest
klientuurist püüab ettevõte enda poole meelitada nõnda, et
pakutakse menüüs toite, mida on kliendil võimalik kaasa võtta.
Selleks kavatseb ettevõte hankida ka firma sümboolikaga paberist
(keskkonnasäästlik) karbid. Loodame, et see lahendab osaliselt
“Chinaca” ruuminappuse. Teiseks tuleb eristada püsiklientuuri
selle alusel, kas nad tarbivad “Chinakas” toitlustamisteenust või
pigem eelistavad lõõgastuda alkohoolse joogiklaasi taga.
Ettevõtte edukamaks turulesisenemiseks plaanib alustada tegevust
aprilli alguses, et jääks aega kohanemiseks, enne kui saabub linna
plaanitav põhiklientuur. Järgneva kahe nädala jooksul proovitakse
paindlikult lähenedes lahendada jooksvad probleemid, et mai esimesel
nädalal oleks võimeline korraldama tutvustamisnädala, kus oleks
rohkesti hinnasoodustusi. Sellel ajal tahab ettevõte jagada ka
soodushinnaga kliendikaarte. Reklaamikanalitena näeme eelkõige
noortepäraseid vahendeid- lendlehed, võrguväravate bannerid,
õppehoonete teadetetahvlid, edaspidi ka kohalikud ajalehed nt. Pärnu
Börs ja Linnaleht ja raadiojaamad nagu raadio Pärnu.
Potentsiaalseteks klientideks oleksid päevasel ajal lähedal
asuvates tööpaikades töötajad, koolide õpilased ja linnast
läbisõitjad. Kuna pakkujaid on päevasel ajal mitmeid, tuleb
arvestada, et saal ei ole koguaeg täis, kuid arvestades, et tegemist
on kiirtoitlustusega, võidab ettevõte selle arvelt endale teiste
toitlustusettevõtete kliente. Öisel ajal on potentsiaalseteks
klientideks öösel tööd lõpetanud inimesed, samuti ööklubide
või kasiinode külastajad. Öisel ajal saab oma konkurendiks pidada
ka Statoil bensiinijaama, mis pakub kiirtoitu.
“Chinakas” plaanib oma turuosa kasvatada 20%ni. Tema eelisteks on
kiirus, paindlikkus, mugavus.
SWOT-ANALÜÜS
S (Strengths) – tugevus on mingi ressurss, oskus või
muu tegevus, mis annab eelise konkurentide ees või on klientidele
oluline.
W ( Weaknesses ) –
nõrkus on
ressursside, oskuste või muu teguri puudus, mis konkurentidel on.
O (Opportunities)
– võimalused
on ettevõttele soodsad elemendid.
T (Threats) –
ohud on
ärikeskkonna arengud , mis on ettevõttele ebasoodsad ja mis võivad
aeglustada või takistada organisatsiooni arengut soovitud suunas.
Tabel 12. SWOT-
analüüs
SISEKESKKOND
Tugevused
Nõrkused
- Finantsprobleemid
- Kogemuste nappus ettevõtte juhil restorani juhtimisel
- Puudused seadusandluses
- Kohaliku ressursi olemasolu
- Kliendile soodne lõpphind
- Hea hinna ja kvaliteedi suhe
- Toote/teenuse eksklusiivsus
- Soodne geograafiline ja logistiline asukoht
- Tugevad isikud ettevõtte juhtkonnas ja oskustööliste hulgas
- Tähtaegadest ja lepingu tingimustest kinnipidamine hankijatele
- Lisateenuste pakkumine (ürituste korraldamine, söök kaasa, elav muusika)
VÄLISKESKKOND
Võimalused
Ohud
- Eestlase loomupärane töökus- tööjõu olemasolu
- Tootmissisendite kallinemine (energia, tooraine, tööjõud jne)
- Maksupoliitika senisest ebasoodsamaks muutumine
- Koostöö tugistruktuuridega (EAS, PEAK )
- Majandusarengu heitlikkus (energiakandjad ja raha hinna muutuste kadu)
- Töötajate hankimine pärast kutsehariduskooli lõpetamist
- Sõltuvus hankijatest tegijatest
- Elanikkonna ostujõu muutus
- Ebasoodsad muutused seadusandluses
- Sihipärane turundus ja turustuskanalite kasutus
Ettevõte on endale selgeks teinud ettevõtet mõjutava
väliskeskkonna ja sisekeskkonna mõjurid. Selleks, ettevõtja saaks
nõrkusi likvideerida ja ohte ennetada, on ettevõtja teinud
erinevate strateegiate analüüsi:
Esimesena saab vaadata SO strateegiat ehk kuidas sisemiste tugevuste
abil saab ära kasutada väliseid võimalusi. Tänu toodete/teenuse
kõrgele kvaliteedile, mõistlikule hinnale ja heale mainele
tarbijate silmis, on võimalik kohalikul turul kasvada. Kindel
positsioon teenusepakkumise suhtes annab võimaluse laiendada oma
tegevust ka püsikliendi suunas. Tänu tulevasele edukale
tegutsemisajale, on võimalik laenu saada ning selle arvelt muretseda
vajaminevat tehnoloogiat, et olla kaasaegsem ning paindlikum toitlustusettevõte.
Järgmine strateegia on WO strateegia, mis kujutab endas seda kuidas
väliseid võimalusi kasutades saab üle sisemistest nõrkustest. Intresside languse, soodsate makse- ja laenutingimuste tõttu oleks
võimalik soetada juurde vajalikke seadmeid ning teha laiendus . Tehes
koostööd PEAKi ja EASiga, on võimalik arendada teadmisi turunduse
ja finantseerimise osas ning saada informatsiooni, kuidas koostada
arengustrateegiaid või maandada tururiski. Tuleks aktiivselt
tegeleda ka turunduse ja turustusega- see aitaks ära hoida
võimalikku tööseisakut.
Kolmandaks strateegiaks on ST strateegia, mille käigus sisemiste
tugevuste abil püütakse vältida välimisi ohte. Aja ja
tehnoloogiaga kaasaskäimine ja korraliku töötasu maksmine aitab
luua pika töösuhte ettevõtte ja töötajate vahel. See vähendab
võimalust, et töötajad hakkavad otsima paremat tööd mujal.
Tähtaegadest ja lepingutingimustest kinnipidamine aitab säilitada
häid suhteid toorainete tarnijatega.
Neljas strateegia on WT, mis vaatab seda, kuidas vähendada sisemisi
nõrkusi ja vältida välimisi ohte. Ettevõte peaks üle vaatama oma
igapäevased tegevused, et täpsemalt jälgida kulutusi. Hakates
pakkuma uusi teenuseid/ tooteid, saab suurendada ettevõte
likviidsust. Töötajate motivatsiooni tõstmisega ja organisatsiooni
kultuuri loomisega hakkavad kujunema püsivad töösuhted ja nii saab
vähendada tööjõu voolavust. Majanduse ebastabiilsus võib
pidurdada uute konkurentide teenuse pakkumist.
Kui ettevõte teadvustab endale ülalolevat analüüsi ja
strateegiaid, on võimalik vastu astuda mitmetele probleemidele, mis
ohustavad nii ettevõtte seest kui ka väljast. Kindlasti peaks
ettevõte antud olukorda pidevalt ümber hindama ja täiendusi või
parandusi tegema, sest väikeettevõtte olukord on väga muutlik ja
jäädes kindlaks ühele strateegiaviisile, võib ajast maha jääda
või konkurentsist üldse välja jääda.
KULUDE ARVESTUS
Nõuded
Kuna
tegevusalaks on toitlustusteenuste pakkumine, tuleb selgeks teha,
millised nõuded peab olema täidetud, et antaks luba asutus avada.
Siinkohal
peab erilist tähelepanu pöörama esmajärjekorras:
1)
ehituslikele
nõuetele - minimaalsed teeninduspindade suurused, toidu
valmistamiseks vajalike pindade vajadus. Nõuded valgustusele,
ventilatsioonile (erinõuded köökidele ja ruumidele, kus klientidel
on lubatud suitsetada) jms. Siinkohal räägitakse esmalt läbi ja
konsulteeritakse piirkonna/omavalitsuse ettevõtluse valdkonnaga,
missugune tegeleb kauplemislubade väljastamisega ja nõuete täitmise
kontrollimisega.
2)
Nõuetele
seadmetele - saab välja selgitada, milliseid seadmeid ja inventari
vajatakse. Eriseadmed kergestiriknevate toiduainete hoidmiseks ja
säilitamiseks (nii toormaterjal kui ka valmistoodang müügilettidel
(võileivad, pirukad, salatid jms) - külmkapid, külmutusletid jms).
Rendikulud
Ettevõte kasutab klientide teenindamiseks saali pinnaga 75 m² ja kööki ning abiruume pinnaga
65 m². Kogu ruumi rendimaksumuseks kuus on 100.-EEK/m².
Tabel
2.
Rendikulude arvutus:
Ruumi nimetus
Ruumi suurus m²
Ühikuhind, EEK
Summa, EEK
Saal
75
100.-
7500 .-
Köök, abiruumid
65
100.-
6500.-
Seega
on rendikulud kokku 7500.-+6500.- = 14
000.- EEKi kuus.
Energia- ja sidekulud
Elektrikulu on arvestatud
seadmete installeeritud võimsuse järgi (ca 20 kW) ning arvesse on
võetud, et need töötavad 6 tundi päevas. Seega elektri keskmine
tarbimine kuus 3600 kWh. Elektri hind kehtiva tariifi järgi on 1,25
senti kWh eest.
Edaspidi tuleb arvestada, et
elektri hind tõuseb.
Vee- ja kanalisatsioonikuluks
on arvestatud 2m³ päevas, igapäevaselt. Hind kehtiva tariifi järgi
33,50 EEK/m³.
Küttekulude eest makstakse
rendiandjale 10.- EEK kuus iga m² eest.
Telefonid
Ettevõttel on üks telefon ja
juhatajal on mobiiltelefon . Lauatelefoni võib kasutada kassapidaja
ja kokad, nendega on kokku lepitud, et nad võivad telefoni kasutada
ainult tööasjades ja ettevõtte juht arvestab , et see summa ei
ületa 300.- EEKi eest kuus. Kõnede tasule lisandub abonenttasu
100.-EEK/kuus.
Tabel
3. Energia- ja sidekulude arvestus
Tarbimine
Ühiku hind, EEK
Summa, EEK
Elekter
3600 kWh
1,25
4500 .-
Vesi, kanalisatsioon
60 m²
33,50
2010.-
Küte
140 m²
10.-
1400 .-
Side
500.-
Seega
on energia- ja sidekulud kuus 4500 + 2010 + 1400 + 500 = 8410.-
EEK kuus
Valvekulud
Hoonet
valvab turvafirma Falck, rendiandja on nõus lülitama firma valve
alla 1000.-EEKi
eest kuus. Liitumine 2000.-
(ühekordne kulu)
Vargused
Teenindajate kätest käib
läbi kogu firma sularaha, köögis on kokkade käsutuses toiduained,
baaris valitseb teenindaja alkoholi koguste üle. Söögikohta on
töötajaid jälgima pandud kaamerad.
Materjali kulu
Materjalid, mida kasutatakse
on: salvrätikud, tualettpaber, kätekuivatuspaber,
nõudepesuvahendid, muud puhastusvahendid , prügikotid jpm.
Materjalikuluks
arvestatakse keskmiselt 1500.-EEK/kuus.
Amortisatsioon
Ettevõte soetab põhivahendeid
maksumusega 300 000.-EEK, amortisatsiooninormiks otsustab osanik kehtestada 25% aastas. Seega amortisatsioonikulu 1. aastal on 75
000.- EEK ehk keskmiselt 6250.-EEK/kuus.
Palgakulude arvestus
Tabel
4. Palgakulude arvestus
Töötasu
Töötus- kindlustus-makse
Sotsiaal- maks
Palgakulu ettevõttele
Juhataja
10 609,17
31,83
3 501,03
14 142,03
Peakokk
10 609,17
31,83
3 501,03
14 142,03
Kokk
7 318,49
21,96
2 415,10
9 755,54
Kokk
7 318,49
21,96
2 415,10
9 755,54
Kokk
7 318,49
21,96
2 415,10
9 755,54
Kokk
7 318,49
21,96
2 415,10
9 755,54
Kokaabi - köögitööline
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Kokaabi- köögitööline
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Kokaabi- köögitööline
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Kokaabi- köögitööline
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Kokaabi- köögitööline
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Toitlustusrestorani perenaine
7 318,49
21,96
2 415,10
9 755,54
Saali teenindaja
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Saali teenindaja
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Saali teenindaja
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Saali teenindaja
5 344,07
16,03
1 763,54
7 123,65
Koristaja
3 369,66
10,11
1 111,99
4 491,76
Koristaja
3 369,66
10,11
1 111,99
4 491,76
Baariteenindaja
6 002,21
18,01
1 980,73
8 000,95
Baariteenindaja
6 002,21
18,01
1 980,73
8 000,95
Baariteenindaja
6 002,21
18,01
1 980,73
8 000,95
Baariteenindaja
6 002,21
18,01
1 980,73
8 000,95
Baariteenindaja
6 002,21
18,01
1 980,73
8 000,95
Kokku
190 162,88
Madal
teenindustase
Kui teenindajad oma halva tuju saali kaasa viivad, ei soovi klient
samasse kohta tagasi minna. Teenindajad peavad olema motiveeritud
hästi teenindama . Seega tuleb nende palk siduda läbimüügiga.
Teenindaja ei suuda aga midagi teha, kui toit ei vasta kliendi
ootustele. Seetõttu tuleb läbimüügiga siduda ka kokkade palgad.
Raha vajadus ettevõtte töö alustamiseks
Ettevõtja koostas tabeli, arvestamaks kõiki kulusid töö
alustamise puhuks:
Tabel 5. Raha vajadus ettevõtte töö alustamiseks
Põhivarade nimekiri
Põhivara maksumus (EEK)
Baari ja kohviku sisustus
100 000.-
Köögisisustus (lauad, ventilatsioon , plaatimine )
300 000.-
Köögiseadmed (nimekiri toodu tabeli all)
150 000.-
Köögi väikevahendid (nimekiri tabeli all)
15 000.-
Serveerimisvahendid (nimekiri tabeli all)
20 000.-
Kassa -aparaat
3000.-
Telefon
500.-
Faksiaparaat
1500.-
Arvuti
6000.-
Muu sisseseade (valvesüsteemid, helitehnika)
20 000.-
KOKKU
616 000.-
Köögiseadmed: elektripliit, auru- konvektsioonahi või küpsetusahi,
plaatgrill või salamander , vahustaja,
juurviljatükeldaja(köögiviljakombain), hakklihamasin, käsimikser,
sausegur, kaalud (elektron vm), külmkapp, sügavkülmkapp, töölauad, mikrolaineahi , nõudepesukohad( masinad ), kraanikausid.
Väikevahendid: kastrulid 1l, 2l, 3l, auru-keedukastrul, pannid :
(wok- pann , malmpann, teflonpann, portsjonpann), kausid 0,5l, 1l, 2l,
3l, vormid: keeksivormid, portsjonvormid, küüslaugupress, tsitruse mahlapress , nugade komplekt, erinevad juustunoad, lõikelauad,
visplid, sõelad, kulbid, vahukulbid, tõstelabidad, lihavasar, riivid , taignarullid, kondiitrikotid koos tüllidega, mõõtenõud.
Serveerimisvahendid: lõunaserviis, puljongitassid, kohvi ja
teetassid, magustoidupokaalid, joogiklaasid (veinide, vee),
söögiriistad, kandikud, abilauad(pinnad), lauapesu , kandikud,
maitseainete komplektid, lillevaasid, teenindajate riietus (sh kokad,
köögiabilised).
Firma töö alustamiseks võtab omanik firmale pikaajalist laenu
summas 1 000 000.- EEKi, tähtajaga kuni 6 aastat, laenuintressiga
6%, sissemakse 10% puhul.
Tabel 6. Laenugraafik
Kuupäev
Tasumata
osamaksed
Osamakse
Intress
Lepingutasu
Käibemaks
Kokku
11.03.2007
847 457.63
84 745.76
0.00
8 474.58
152 542.37
245 762.71
15.04.2007
762 711.86
8 826.78
3 813.56
0.00
0.00
12 640.34
15.05.2007
753 885.09
8 870.91
3 769.43
0.00
0.00
12 640.34
15.06.2007
745 014.17
8 915.27
3 725.07
0.00
0.00
12 640.34
15.07.2007
736 098.91
8 959.84
3 680.49
0.00
0.00
12 640.34
15.08.2007
727 139.06
9 004.64
3 635.70
0.00
0.00
12 640.34
15.09.2007
718 134.42
9 049.67
3 590.67
0.00
0.00
12 640.34
15.10.2007
709 084.75
9 094.91
3 545.42
0.00
0.00
12 640.34
15.11.2007
699 989.84
9 140.39
3 499.95
0.00
0.00
12 640.34
15.12.2007
690 849.45
9 186.09
3 454.25
0.00
0.00
12 640.34
15.01.2008
681 663.36
9 232.02
3 408.32
0.00
0.00
12 640.34
15.02.2008
672 431.34
9 278.18
3 362.16
0.00
0.00
12 640.34
15.03.2008
663 153.16
9 324.57
3 315.77
0.00
0.00
12 640.34
15.04.2008
653 828.58
9 371.20
3 269.14
0.00
0.00
12 640.34
15.05.2008
644 457.39
9 418.05
3 222.29
0.00
0.00
12 640.34
15.06.2008
635 039.34
9 465.14
3 175.20
0.00
0.00
12 640.34
15.07.2008
625 574.19
9 512.47
3 127.87
0.00
0.00
12 640.34
15.08.2008
616 061.73
9 560.03
3 080.31
0.00
0.00
12 640.34
15.09.2008
606 501.70
9 607.83
3 032.51
0.00
0.00
12 640.34
15.10.2008
596 893.87
9 655.87
2 984.47
0.00
0.00
12 640.34
15.11.2008
587 238.00
9 704.15
2 936.19
0.00
0.00
12 640.34
15.12.2008
577 533.85
9 752.67
2 887.67
0.00
0.00
12 640.34
15.01.2009
567 781.18
9 801.43
2 838.91
0.00
0.00
12 640.34
15.02.2009
557 979.75
9 850.44
2 789.90
0.00
0.00
12 640.34
15.03.2009
548 129.31
9 899.69
2 740.65
0.00
0.00
12 640.34
15.04.2009
538 229.62
9 949.19
2 691.15
0.00
0.00
12 640.34
15.05.2009
528 280.43
9 998.94
2 641.40
0.00
0.00
12 640.34
15.06.2009
518 281.49
10 048.93
2 591.41
0.00
0.00
12 640.34
15.07.2009
508 232.56
10 099.18
2 541.16
0.00
0.00
12 640.34
15.08.2009
498 133.39
10 149.67
2 490.67
0.00
0.00
12 640.34
15.09.2009
487 983.71
10 200.42
2 439.92
0.00
0.00
12 640.34
15.10.2009
477 783.30
10 251.42
2 388.92
0.00
0.00
12 640.34
15.11.2009
467 531.87
10 302.68
2 337.66
0.00
0.00
12 640.34
15.12.2009
457 229.19
10 354.19
2 286.15
0.00
0.00
12 640.34
15.01.2010
446 875.00
10 405.96
2 234.38
0.00
0.00
12 640.34
15.02.2010
436 469.04
10 457.99
2 182.35
0.00
0.00
12 640.34
15.03.2010
426 011.05
10 510.28
2 130.06
0.00
0.00
12 640.34
15.04.2010
415 500.76
10 562.83
2 077.50
0.00
0.00
12 640.34
15.05.2010
404 937.93
10 615.65
2 024.69
0.00
0.00
12 640.34
15.06.2010
394 322.28
10 668.73
1 971.61
0.00
0.00
12 640.34
15.07.2010
383 653.55
10 722.07
1 918.27
0.00
0.00
12 640.34
15.08.2010
372 931.48
10 775.68
1 864.66
0.00
0.00
12 640.34
15.09.2010
362 155.80
10 829.56
1 810.78
0.00
0.00
12 640.34
15.10.2010
351 326.24
10 883.71
1 756.63
0.00
0.00
12 640.34
15.11.2010
340 442.54
10 938.13
1 702.21
0.00
0.00
12 640.34
15.12.2010
329 504.41
10 992.82
1 647.52
0.00
0.00
12 640.34
15.01.2011
318 511.59
11 047.78
1 592.56
0.00
0.00
12 640.34
15.02.2011
307 463.81
11 103.02
1 537.32
0.00
0.00
12 640.34
15.03.2011
296 360.79
11 158.53
1 481.80
0.00
0.00
12 640.34
15.04.2011
285 202.26
11 214.33
1 426.01
0.00
0.00
12 640.34
15.05.2011
273 987.93
11 270.40
1 369.94
0.00
0.00
12 640.34
15.06.2011
262 717.53
11 326.75
1 313.59
0.00
0.00
12 640.34
15.07.2011
251 390.78
11 383.38
1 256.95
0.00
0.00
12 640.34
15.08.2011
240 007.40
11 440.30
1 200.04
0.00
0.00
12 640.34
15.09.2011
228 567.10
11 497.50
1 142.84
0.00
0.00
12 640.34
15.10.2011
217 069.60
11 554.99
1 085.35
0.00
0.00
12 640.34
15.11.2011
205 514.61
11 612.77
1 027.57
0.00
0.00
12 640.34
15.12.2011
193 901.84
11 670.83
969.51
0.00
0.00
12 640.34
15.01.2012
182 231.01
11 729.18
911.16
0.00
0.00
12 640.34
15.02.2012
170 501.83
11 787.83
852.51
0.00
0.00
12 640.34
15.03.2012
158 714.00
11 846.77
793.57
0.00
0.00
12 640.34
15.04.2012
146 867.23
11 906.00
734.34
0.00
0.00
12 640.34
15.05.2012
134 961.23
11 965.53
674.81
0.00
0.00
12 640.34
15.06.2012
122 995.70
12 025.36
614.98
0.00
0.00
12 640.34
15.07.2012
110 970.34
12 085.49
554.85
0.00
0.00
12 640.34
15.08.2012
98 884.85
12 145.91
494.42
0.00
0.00
12 640.34
15.09.2012
86 738.94
12 206.64
433.69
0.00
0.00
12 640.34
15.10.2012
74 532.29
12 267.68
372.66
0.00
0.00
12 640.34
15.11.2012
62 264.62
12 329.02
311.32
0.00
0.00
12 640.34
15.12.2012
49 935.60
12 390.66
249.68
0.00
0.00
12 640.34
15.01.2013
37 544.94
12 452.61
187.72
0.00
0.00
12 640.34
15.02.2013
25 092.33
12 514.88
125.46
0.00
0.00
12 640.34
15.03.2013
12 577.45
12 577.45
62.89
0.00
0.00
12 640.34
Kokku
---
847 457.63
147 392.49
8 474.58
152 542.37
1 155 867.06
PROJEKTI FINANTSEERIMINE
Ettevõtte käivitamise kulud
Siinkohal
vaadeldakse kahte aspekti. Investeeringuid põhivarasse ja
investeeringuid käibevarasse. Põhivara investeeringute suuruse
määramisel on oluline, et kas on olemas juba vajalikele nõuetele
vastavad ruumid või mitte.
Peale
ehitusliku poole peab arvestama sisustuse , seadmete ja masinate
vajadusega. Nimelt on vaja osta letid, külmikud, kassaaparaadid,
nõud ja muu vajalik inventar. Investeeringute suurusjärgu vajaduseks kujuneb ca 300 - 400 tuhat krooni. Siinkohal kasutatakse
liisingfinantseerimise kaasabi.
Teiselt poolt on vaja teostada ka investeeringud käibevahenditesse. Seda
just ennekõike vajadusel, et on vajalik kohviku letid täita
kaubaga, mille peab eelnevalt välja ostma. Äärmiselt oluline on
tähelepanu pöörata turundustegevusele. Rahalise vajaduse täpset
suurust on raske üheselt öelda, kuna sõltub teie poolt pakutava
kauba nomenklatuurist ja turunduskavast, kuid suurusjärguks võiks
arvestada ca 100 - 150 tuhat krooni.
Finantsallikad
Ettevõtte käivitamiseks ning püsima jäämiseks vajamineva raha
hulgaks on arvestatud 1 miljon Eesti krooni. See summa moodustub
osanike laenust.
Finantside jaotumine:
Investeeringud
jaotuvad ettevõttes järgnevalt:
Alustuskulud:
Köögi sisustus
200 000.-
Remont
100 000.-
Köögiseadmed
165 000.-
Mööbel
100 000.-
Serveerimisvahendid
20 000.-
Muu sisseseade (kassasüsteem, helitehnika)
31 000.-
KOKKU:
616 000.-
Jooksvad kulutused
ühes kuus:
Tooraine
120 000.-
Töötajate palgad
190 163.-
Kommunaalmaksed
8 410.-
Raamatupidamine *
3000.-
Turvasüsteem
1000.-
Kindlustus
1500.-
Muud ettenägematud jooksvad kulud
4500.-
KOKKU:
328 573.-
* Raamatupidamisteenus on plaanitud sisse osta.
Reservkapital
ettenägematute kulude jaoks, mis võivad käivitamisel ilmneda: 60
000.-
Kuu käive:
Ühe kuu käibeks oleme planeerinud 360 000 Eesti krooni. (st, 1
toitlustusasutuse koht teenib 12 000 EEK kuus, 30 kohta on)
Eesmärgiks on pakkuda kõikidele linnaelanikele ning sise-ja
välisturistidele taskukohast kehakinnitust, seitsmel päeval
nädalas, 24 tundi päevas. Asukohta, soodsust ning lahtiolekuaegu
silmas pidades on planeeritud teenindada u. 340 inimest ööpäevas,
kellelt igaühelt loodetakse minimaalselt 35 krooni suurust panust
päeva käibele. Need numbrid võivad ka varieeruda kliendi soovist
(kas juua ka midagi), või klientide arv. Planeeringu järgi külastab
ettevõtet päevas 340 klienti ehk 14 inimest tunnis, mis on saali
täituvusest 50%. Siinjuures tuleb tähele panna, et kõik kliendid
ei söö arvatavasti kohapeal, vaid ostetakse toitu kaasa. Ka
inimeste arv tunnis võib varieeruda, olles nädalavahetuseti ning
öösiti suurem, ja töönädala alguspäevadel väiksem.
Neist arvutustest lähtudes on saadud kuu käibeks 360 000.- Ühe kuu
väljaminekud on madalamad kui prognoositav käive, seega, isegi kui prognoosid on tehtud liialt optimistlikult, jääb sellegi poolest
lootus mitte kahjumisse jääda.
Keskmiselt annab restorani käibest ühe kolmandiku alkohol ja kaks
kolmandikku toidud. Müügikate on keskmiselt 66%.
RISKIFAKTORID
Ettevõtte juht on
teadvustanud endale äri riskid : projekti realiseerumist mõjutavad
tegurid - juhtimine ja omanikud, muutused turul, tootmisega seotud
probleemid, juriidilised probleemid jne.
Riskifaktorid:
- Lühike tegutsemisaeg . Äriplaan on tehtud 3 aasta peale, seega selgub tegutsemise käigus, kas äriplaan on kindel või mitte. Vajaduse korral on ettevõtte juht valmis tegema korrektuure. Ühe riskielemendina võib välja tuua olukorra, kus ruumide rentnik soovib lõpetada ettevõttega rendilepingu ennetähtaegselt. Selle olukorra vältimiseks, püütakse saavutada võimalikult head lepingutingimused ruumide rendilepingus.
- Piiratud ressursid . See riskifaktor kuulub ettevõtte ühtede arvestavamate riskide hulka.
- Piiratud juhtimiskogemus. Ettevõtte personalipoliitikas nähakse ette, et juhtimisse kaasatakse inimesed, kellel on teatav juhtimiskogemus ja täiendatakse end pidevalt.
- Turu ebakindlus . Igaaastasest kasumist eraldab ettevõte 10% kohustuslikku reservkapitali, mis tagab turu kõikumisel tagavarad.
- Tootmise/ teeninduse ebakindlus. Palgalist tööjõudu kasutatakse kolmes vahetuses, mis välistab võimaluse, et mõne töötaja puudumisel seiskuks teenindamine. Tootmise/ teenindamise ebakindluse vältimise aluseks on ka tooraine tarnijatega sõlmitud korralikud ning põhjalikud tarnelepingud.
- Seadusandluse muudatused. Kasutakse advokaadibüroo teenuseid vajadusel, muudel juhtudel raamatupidajaga nõustamine.
- Tahtlik või mittetahtlik hügieeninõuete eiramine - toob kindlasti kaasa suuri kahjusid kuni tervisekaitseinspektsiooni nõudeni koht sulgeda. Selle riski vähendamiseks tuleb töötajatelt rangelt nõuda enesekontrolli nõuete täitmist.
- Hooajalisusega mittearvestamine- hilissügis ning jaanuar ja veebruar on kõige madalamate käivetega perioodid. Samas säilivad kõik püsikulud. Sellega tuleb arvestada ning nende perioodide kulude katteks raha varuda.
- Töötajad- Teeninduse Kutsenõukogu on kehtestanud kutsestandardid kokkadele, kelneritele/ettekandjatele ja baarmenidele. Kõikidel töötajatel peab olema tervisetõend. Ilma selleta töötajat tööle lubada ei tohi. Kõik töötajad peavad olema läbinud toiduhügieeni koolituse. (Arvestada tuleb „Toiduhügieeni üldeeskiri” VIII Käitlemisettevõtte töötajatele esitatavad nõuded. XI Toiduhügieenikoolitus).
- Potentsiaalsed riskid - probleemid - stsenaariumid. Kerkinud riskide arutamiseks ja lahenduste leidmiseks kutsutakse kokku osaühingu koosolek, kes organiseerib ettevõtte käitumist.
Ettevõtte juht võtab nimetatud riskifaktorid arvesse ja püüab
ettevõtet nende ebakindluste-eest hoida.
FINANTSPROGNOOSID KAHEKS AASTAKS
Ettevõtte juht koostas kasumiaruande prognoosid (kvartalite lõikes,
vt lisa 2), rahavoo prognoosid (kvartalite lõikes, vt lisa 3) ja
bilansi prognoosid (kvartalite lõikes, vt lisa 4).
LISA
1
Laenugraafik
Põhivara arvestus
I - 2007
II - 2007
III - 2007
IV - 2007
I - 2008
II - 2008
III- 2008
IV- 2008
I- 2009
Soetusväärtus per. alguses
0
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
soetused perioodis
616 000
Võõrandamised perioodis
Soetusväärtus per.lõpus
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
616 000
Kulumi määr perioodis %
5%
5%
5%
5%
5%
5%
5%
5%
5%
Akumuleeritud kulum
15400
61 600
107 800
154 000
200 200
246 400
292 600
338 800
385 000
Kulum
15 400
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
Jääkväärtuse perioodi lõpus
600 600
554 400
508 200
462 000
415 800
369 600
323 400
277 200
231 000
Laenu arvestus
Seis periood alguses
0
1 000 000
1 010 000
995 000
980 000
965 000
950 000
935 000
920 000
Võtmised perioodis
1 000 000
Tagastamised perioodis
10 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
Põhiosajääk perioodi lõpus
1 000 000
1 010 000
995 000
980 000
965 000
950 000
935 000
920 000
905 000
Intressi määr perioodis &
6%
6%
6%
6%
6%
6%
6%
6%
3%
Intressimakse
30 000
90 300
90 450
89 100
87 750
86 400
85 050
83 700
41 175
Kogumakse
30 000
100 300
105 450
104 100
102 750
101 400
100 050
98 700
56 175
lühiajaline jääk per. Lõpus
0
10 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
Pikaajaline jääk per. Lõpus
1 000 000
1 000 000
980 000
965 000
950 000
935 000
920 000
905 000
890 000
LISA
2
Kasumiprognoos
KASUMIPROGNOOS
I - 2007
II - 2007
III - 2007
IV - 2007
I - 2008
II - 2008
III- 2008
IV- 2008
I- 2009
II- 2009
Realiseerimise netokäive
0
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
Realisatsiooni kulud
0
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
Brutokasum
0
429 398
429 398
429 398
429 398
429 398
429 398
429 398
429 398
429 398
Tööjõukulud
0
380 326
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
Püsikulud
0
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
Kulum
15 400
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
46 200
Muud kulud
15 000
15 000
15 000
15 000
20 000
20 000
20 000
20 000
20 000
20 000
EBIT (kasum maj. teg-st)
-30 400
-86 858
-277 021
-277 021
-282 021
-282 021
-282 021
-282 021
-282 021
-282 021
Finantskulud (-tulud)
30 000
90 300
90 450
89 100
87 750
86 400
85 050
83 700
41 175
40 500
EBT (kasum maj.& fin.tegevusest)
-60 400
-177 158
-367 471
-366 121
-369 771
-368 421
-367 071
-365 721
-323 196
-322 521
Tulumaks
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Perioodi puhaskasum
-60 400
-177 158
-367 471
-366 121
-369 771
-368 421
-367 071
-365 721
-323 196
-322 521
Akumuleeritud kasum
-60 400
-237 558
-605 030
-971 151
-1 340 923
-1 709 344
-2 076 415
-2 442 137
-2 765 333
-3 087 855
Kesmine laekumisperiood
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
RNK (laekub samas perioodis)
0
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
RNK (laekub järg. perioodis)
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
RK keskmine makseperiood
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
RK makstakse samas perioodis
0
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
RK makstakse järgmises perioodis
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
LISA
3
Rahavoo
prognoos
Rahavoo prognoos
I - 2007
II - 2007
III - 2007
IV - 2007
I - 2008
II - 2008
III- 2008
IV- 2008
I- 2009
Sissetulekud
Laekuv käive
0
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
Laenude võtmine
1 000 000
0
0
0
0
0
0
0
0
Muud (põhivara võõrandamine)
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Omakapitali sissemaksed
40000
Sissetulekud kokku
1 040 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
1 080 000
Väljaminekud
Realisatsiooni kulude tasumine
0
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
650 602
Tööjõukulude tasumine
0
380 326
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
570 489
Püsikulud
0
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
74 730
Varude moodustamine
0
0
0
0
0
0
0
0
Muude kulude tasumine
15 000
15 000
15 000
15 000
20 000
20 000
20 000
20 000
20 000
Põhivara soetused
616 000
0
0
0
0
0
0
0
Intresside tagastamine
30 000
90 300
90 450
89 100
87 750
86 400
85 050
83 700
41 175
Laenude tagastamine
0
10 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
Väljaminekud kokku
661 000
1 220 958
1 416 271
1 414 921
1 418 571
1 417 221
1 415 871
1 414 521
1 371 996
Jääk perioodi alguses
0
379 000
238 042
-98 230
-433 151
-771 723
-1 108 944
-1 444 815
-1 779 337
Muutus perioodis
379 000
-140 958
-336 271
-334 921
-338 571
-337 221
-335 871
-334 521
-291 996
Jääk perioodi lõpus
379 000
238 042
-98 230
-433 151
-771 723
-1 108 944
-1 444 815
-1 779 337
-2 071 333
LISA
4
Bilansi
prognoos
Bilansi prognoosid
31.03.2007
30.06.2007
30.09.2007
31.12.2007
31.03.2008
30.06.2008
30.09.2008
31.12.2008
I- 2009
Raha
379 000
238 042
-98 230
-433 151
-771 723
-1 108 944
-1 444 815
-1 779 337
-2 071 333
Laekumata arved
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Varud
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Käibevara kokku
379 000
238 042
-98 230
-433 151
-771 723
-1 108 944
-1 444 815
-1 779 337
-2 071 333
Põhivara kokku
600 600
554 400
508 200
462 000
415 800
369 600
323 400
277 200
231 000
Aktiva kokku
979 600
792 442
409 970
28 849
-355 923
-739 344
-1 121 415
-1 502 137
-1 840 333
Maksmata arved
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Laenu lühiajaline jääk
10 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
Lühiajalised kohustused
10 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
15 000
Pikaajalised kohustused
990 000
975 000
960 000
945 000
930 000
915 000
900 000
885 000
870 000
Osakapital
40 000
40 000
40 000
40 000
40 000
40 000
40 000
40 000
40 000
Akumuleeritud kasum
-60 400
-237 558
-605 030
-971 151
-1 340 923
-1 709 344
-2 076 415
-2 442 137
-2 765 333
Omakapital
-20 400
-197 558
-565 030
-931 151
-1 300 923
-1 669 344
-2 036 415
-2 402 137
-2 725 333
PASSIVA KOKKU:
979 600
792 442
409 970
28 849
-355 923
-739 344
-1 121 415
-1 502 137
-1 840 333
Aktiva- Passiva
0
0
0
0
0
0
0
0
0
28
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
806 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bufonofoobia
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid