1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt.
1934. a toimunud ÜK(b)P XVII kongressil teinud paljud delegaadid Kirovile ettepaneku hakata Stalini asemel parteijuhiks. Olid valmis tema poolt hääletama. Partei juhtorganite valimistel anti Stalini poolt väga vähe hääli. Kõige rohkem hääli saigi Kirov. Stalin käskis hääletustulemusi võltsida (üksikud ellujäänud hääletuskomisjoni liikmed on seda hiljem tunnistanud). Kirov aga tegi ränga vea ja rääkis talle tehtud ettepanekust Stalinile. 1. dets 1934. a Kirov mõrvati. Kirovi mõrv sai ajendiks suurtele repressioonidele. Stalin süüdistas oma konkurente Kirovi mõrvas. Leningradi parteiorganisatsioonis tehti põhjalik puhastus. Partei XVII kongressi delegaatidele maksis Stalin rängalt kätte selle eest, et nad olid julgenud tema vastu hääletada. 1966-st kongressi delegaadist hävitati 1108 inimest, 139-st kongressil valitud ÜK(b)P Keskkomitee liikmest ja liikmekandidaadist hävitati 98 inimest. Algaski suure terrori aeg.
ning hiljem oma lastegagi käisin poeg Vanaisa AUGUST Raadil hauaplaat Kärknas raudteevaht Pere elas Kärkna raudteeputkas nr MOSIN (emapoolne) 418/9 ühes toas viiekesi Viidi Siberisse ja suri Kirovi vanglas Vanaema (isapoolne) Vanaisa (isapoolne) Kui soovid, kasuta ettevalmistamisel või esinemisel niisugust tabelit. Aega 6-7 minutit.
Aleksander Tõnisson 1)Aleksander Tõnisson sündis 17. aprillil 1875. aastal Tartumaal Härjanurme vallas Peedu talus. 2)1899. aastal lõpetas ta vilniuse sõjaväelise akadeemia. 3) 1918. põgenes ta saksa okupatsioonist soome, naases sügisel ja tuli esimese divisjoni komandöriks Eestis. 4) Ida-Virumaaga seovad teda Vabadussõja lahingud Viru rindel, mille juhtimise eest sai ta I järgu Vabadusristi. 5) Oli kolmes valitsuses kaitseminister, sõjanõukogu liige, samuti riigikogu liige. 6) 1920- aastal oli ta sõjaminister. 7) 1932-1933 oli ta kaitseminister. 8)1934-1939. tartu sõjaväe major ja 1939-1940 aastal tallinna ülemlinnapea. 9) 1937. aasta sügisel asetas Aleksander Tõnisson nurgakivi uuele teatrihoonele. 10) Aleksander Tõnisson sai enda surmaotsuse teada 28. juunil kell pool kaksteist öösel. 12) hukati 2. oktoobril 1942 Kirovi oblastis.? 13)tema haua asukoht on teadmata.
MARI KEEL Kairo Kuuse XA Mari keel Kõneldakse Venemaal maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel Piirkonas Marimaa. Kõnelejaid kokku umbes 550 000 Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega Marid Maride rahvariided on olemuselt talupoja rõivad. maride rõivad on nii igapäevaseks kandmiseks kui pidulike sündmuste jaoks. Riiete õmblemiseks kasutatakse kodukootud kanepist, linast või villast kangast. Mari keele murded 4 suuremat murret. 1. mäemari (Volgst lõunas) 2. loodemari (Kirovi oblastis) 3. niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) 4. Idamurre Kirjakeel 2 kirjakeelt. 1. mäemari 2. niidumari Mõlemad kirjakekeeled on Marimaal ametikeelteks. Kiri Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed , ja . Mäemari tähestikus on , , ja . Numbritest on...
Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks.Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes eselonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.Enamik A-vagunitesse paigutatud arreteeritutest suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud
koreograaf ja balletisolist Abdurahman Kumõsnikov. Lisaks erialale said noored põhjalikke teadmisi ka teoreetilistest ainetest: teatri- ja belletiajaloost, muusikast ja kunstist. Lisaks olid ka prantsuse keele ja klaveri tunnid. Väino õpingud läksid väga hästi. Tal olid head tantsija omadused: hea rütmitunne, musikaalsus, suurepärane kasv ja väga hea välimus. Õppejõud vihjas isegi võimalusele, et ta võiks jääda peale õpingute lõpetamist tööle Leningradi, Kirovi või Malõi teatrisse. Õpingutele tõmbas kriipsu peale aga kutse Nõukogude armee ajateenistusse. Sellest ei päästnud ka juhtkonna poolt kiri Väino vabastamise või ajapikenduse andmisest. Ühes oma intervjuus mainib Aren: ``Tol korral tehti isegi Moskva Suur Teater ja Leningradi Kirovi- nimeline teater meesnäitlejatest tühjaks sõjavägi vajas neid nii hirmsasti, et ükski bronn ei aidanud!´´ S
Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks.
Permikomid Anna-Liisa 10c Enesenimetused: komi-otir komi-mort permjak Permikomid elavad ASUALA Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja
1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon 7 330 200 327 484 324 908 Krasnoje Selo 8 304 300 302 890 301 739 Kroonlinna rajoon 9 43 100 42 992 42 815 Kasutatud kirjandus · www
AS Liimpuit toodanguks on liimpuidust talad postid sarikad fermid poolkaared aknaaluslauad massiivsed lauaplaadid trepidetailid mänguväljakute detailid Peetri Puit OÜ, Põlvamaa Alustas 2002. aastal Põlvamaal põhitoodanguks on sõrmjätkatud konstruktsioonpuit, liimpuitkonstruktsioonid ning DUO liimpuit 85% eksport valmistamiseks kasut. peamiselt kuusepuitu tarnitakse suuremas osas Venemaalt Komi ja Kirovi oblast. OÜ Liimpuittooted eesti kapitalil tegutsev, liimpuidust toodete müügile spetsialiseerunud tegutseb aastast 2004 Liimpuitkonstruktsioone saab tellida ka koos projekteerimise ja paigaldusega võimalik tellida kliendi poolt antud mõõtudele Gm Panels männi liimpuitkilpi peamiselt mööblitööstuse tarbeks Ettevõttes töötab ca 150 inimest, toodavad ca 2400 m2 lpk/p 70% eksporditakse Euroopasse, enamus Lätti
ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda Mida tähendavad mõisted Industraliseerimine - raske tööstuse eelisarendamine. ,,industraliseerimine" ja Kollektiviseerimine - talupoegade sunniviisiline ,,kollektiviseerimine"? ühendamine kolhoosidesse. Miks algas suur terror 1934.aastast Stalin organiseeris Kirovi tapmise. alates? Mis oli Bulaar? Kes kirjutas sellest Sunnitöölaagrite süsteem. süsteemist raamatu? Aleksandr Solzenitsõn.
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga
kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baškiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Ajalugu 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20
Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee. Mai kuuks oli Eesti vabastatud · Johan Laidoner oli tähtsamaid isikuid Eesti riigi loomises ja iseseisvuse hoidmisel. · 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. · 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat · Ta suri 13. märts 1953 Vladimiri vanglas, Venemaal. · Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva
Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971 võitis Järvi I preemia Roomas Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil. Aastal 1980 emigreerus Järvide pere USA-sse
MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3 Mari ke...
MARI KEEL Opilane: Pavel Zubarev Opetaja: Maria Tserkova 16.10.13 9A 1 Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3 ...
Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Suurem osa neist peagi hukkus või hukati Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Piirkond Jaam Vaguneid Küüditatavaid Tallinn Kopli kaubajaam 13 135 Harjumaa Ülemiste 3 27 Valgamaa Vaga 2 15 Võrumaa Põlva 2 23 Tartumaa Tartu, Jõgeva, 6 69 Elva Virumaa Rakvere 3 26 Viljandimaa Viljandi 2 20 Järvamaa Türi 2 21
Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid A- ja B- vagunid ühes eselonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.Enamik A-vagunitesse paigutatud arreteeritutest suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. B-
Retsensioon Teisipäeval, 09. detsembril, käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas näitust nimega ,, Sõrmede vahelt pudenenud hetked", mille autoriks on Endla Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu.
1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk- Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002
keelatud. Tööstuskaupa aga sai toota ja müüa ainult riik, mistõttu kujunes välja must turg. Mustal turul lõikasid hiigelkasumit need, kellel oli võimalus osta ,,riigihinnaga", müüa aga musta turu hinnaga. Sellegipoolest ei saanud rikkust rakendada priiskavas elustiilis, sest see oleks endale kohe SORVVO (omaaegne majanduspolitsei) tähelepanu tõmmanud. Kolhoosikord ei olnud enam uus. Mõned suurmajandid oskasid oma ettevõtlike ja häid ,,tutvusi" omavate juhtide eestvõttel ja Kirovi nimelise kalurikolhoosi eeskujul asutada mitmesuguseid abitootmisi (suveniirid, vein jms) ja kolhoosnikele viisakat palka maksta. Paraku olid sellised majandid vähemuses. 26.jaanuar 1973 avatakse 1972.aastal valminud Pärnu maanteel asuv Tallinna Ajakirjandusmaja. Ajakirjandus maja sai enda nime selle järgi, et seal töötasid paljude ajalehtede ja ajakirjade toimetused. 28.juuni 1973 stardib esimese eestlasena kosmoselennuks Jaak Laasmaa, kes koos kahe
Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus täisealistest meestest kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Edasi kulges nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500 laagritesse paigutatud mehest elus veel vaid paarsada. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks pea pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49% küüditatutest. 1949. aasta märtsis viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi järjekordne suurküüditamine. Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse eriasumisele saata 22 326 inimest. Kokku kuulus Balti riikidest väljasaatmisele üle 100 000 süütu inimese. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi"
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vab...
Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv Maride üldarv on 604 000 inimest.Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest.Suhteliselt stabiilsena on püsinud Marimaal elavate maride protsent (59,9% 1926, 55,4% 1959, 48,3% 1989) ning maride osakaal Marimaa rahvastikus (51,5% 1926, 43,1% 1959, 43,3% 1989).Maride rahvaarvu muutumist näitab järgmine tabel.
Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta
kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Klas ise väitis: "Mul kadus pilt eest ära verevarustushäirete tõttu." Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 7. juunil 1937 ja on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 19761980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent. Neeme Järvit tunti väljaspool Eestit hästi juba 1960ndatel, mil ta esines pidevalt Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja teiste vene orkestritega kõikjal endises Nõukogude Liidus
peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni arv tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest. 9. Suure terrori põhjused. Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934. Aastal, ilmselt Stalini käsul. Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(? ) kohtuprotsessid: a) hävitada kõikvõimalikud Stalini mõtlejad ja teisitimõtlejad. B) õigustada Stalini loodud õpetust, et sotsialismi tugevnedes süveneb klassivõitlus. C) süvendada rahvas hirmu ja sellega alistumist süsteemile. 1937. aastal hukati kõrgemad sõjaväelased ja 1938
Algul sõitsid mõlemad vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi.
3 1941.aastal Siberisse. Erika Männik, otsustades jagada mehe saatust, sõitis talle koheselt Siberisse järele. Siberis mõisteti ta süüdi nõukogude vastase propaganda eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures. ANNA TÕRVAND TELLMANN (1880 Ülenurme 1953 Kirovi oblast) oli 1924.aastal loodud "Lindade kompanii" esimene esinaine ja asutajaliige ning NKK Tallinna ringkonna esimene esinaine aastail 1928 - 1934. Lõpetas Riias pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega ja Viini ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna. Oli aastast 1916 Tallinna I Tütarlastegümnaasiumi juhataja kuni 1925.aastani. Asutas 1932.aastal Inglise Erakolledzi, mis oli esimene inglise keele süvaõppega kool Eestis, ja oli kuni 1940.aastani selle juhataja. Kaitsevägede
2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V. looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta sütib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel.
võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata. 1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus ta õppis kuni 1964 aastani prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja
marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. Keel Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari
ülemjuhatajale kaalukas sõna. Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm Tehtud valiku eest pidi Laidoner maksma ühena esimestest. Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Talle esitatud
A. Tõnisson läks erru 1934. aasta Isiklikku informatsiooni 1917 sügisel sattus teravasse vastuollu kohaliku enamliku vooluga, vangistati ja saadeti Petrogradi, kus mõisteti surma. Pääses aga õnneliku juhuse läbi. 1918 kevadel naasis kodumaale. Sama aasta suvel varjas ta end Saksa okupatsioonivõimude eest Soomes. 1940 arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha. Abikaasa ja noorem poeg Leo küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse, vanemale pojale Aleksandrile (Leksile) määrati karistuseks 25+5 aastat. Aleksander Tõnisson oli abielus Selma Tõnissoniga, kes suri 22. detsembril 1981 Tallinnas. Tõnisson kuulus korp sakalasse Mälestus jäädvustused A.Tõnissost Jõhvi keskväljaku haljasalal on Aleksander Tõnissoni monument. 14. augustil 2002 avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi. 2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus Magasini tänav 12a mälestustahvel.
Seega on udmurtide arvukus võrreldes maridega viimase kahekümne aastaga rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk)
....................................................................... 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi kraad. Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. 1938
1. Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkesti- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetad õpingud 1960. aastal professor Nikolai Ravinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris* Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 1960-1963 aastatel oli Järvi ERSO* dirigent ja 1963- 1979 selle peadirigent, kuid samas oli ta ka 1963-1975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi ka väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971. aastal võitis Järvi esimese preemia Roomas, Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil.
otsuse langetamisel kuulus ülemjuhatajale kaalukas sõna. Tehtud valiku eest pidi Laidoner maksma ühena esimestest. Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25- aastane vanglakaristus[9]. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri
kollektiviseerimine nälg 1932-33 1928 Briand-Kellogg võimuvõitlus Stalin-Trotski 1929 Stalini 50. juubel 1930-1939 1934 Kirovi tapmine 1932 algab kunsti ümberorienteerumine 1932 -1934 desarmeerimiskonverents algab suur terror - GULAG klassikalise esteetika alusele nn. NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni
1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar. Jaani vanemad olid mõlemad segaverelised ning seetõttu ta perekonnas päris- eestlased puuduvad, mis võib seletada tema käitumises esinevaid ebaeestilikke jooni. 23.juunil 1941 Kaplinski isa arreteeriti, et vältida võimalikku vaenulikku tegevust. Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust oleks ta pidanud vabanema, kui Poola kodanik, kuid millegi pärast ei vabastatud ning ta suri mõndade andmete järgi aastal 1943 laagris, teiste järgi 1945 vabastatuna teel Poolasse. Jaani lapsepõlv mööduski ilma isata. Tema esimesed lapsepõlvemäelstused on seotud kõige enam vanaisa kodu Kallastega. Seal koliti aga kesklinna, kust on mõned mäletuskillud: käigud botaanikaaeda, onu Leo sõjaväe mundris, kukk Jaani kiriku otsas, mis paistis aknast
Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud temast suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates. Vladimiri vanglasse lähetati ta 30. aprillil 1952, kus ta veidi vähem kui aasta pärast suri. 1953.aastal 14. märtsi öösel kell 3:20 maeti. Kahjuks ei selgu ühestki dokumendist täpne matmise koht.
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (s...
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tal...
Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning ehitusinsener. Ehitusinseneri diplomi sai ta 1897. aastal Riia Polütehnilisest instituudist. Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M.Lutheri uue mööblivabriku keldrikorrusele. Hoone arhitekt oli N.Vassiljev. Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39. Tänapäeval asub selle asemel korterelamu. Selle kõrval asub ka OÜ Pagaripoisid.
inimese ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. 12 660 3. Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks? Baaside leping 4. Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.? Läänemaal ja Paldiski ümbruses, Saared, Narvas 5. Nimeta venemaa piirkondi, kuhu küüditati 1941. a inimesi! Kirovi oblast (1830 inimest); Tomski oblast (3397 inimest); Komi ANSV (3 inimest) 6. Kuidas nim sakslaste kolme suurt väegruppi, mille abil loodeti vallutada NL? Nord, Süd, Mitte 7. Milline neist väegruppidest suundus baltikumi poole? Nord 8. Millistes eesti piirkondades tegutsesid metsavennad aktiivsemalt? Kirde- ja ida Eestis, L-E ka 9. Nimeta väegrupi Nord ülemjuhataja asukohalinn Eestis 1941 a. Augustis?
1941 14.juuni öösel, kella 1 paiku hakkasid tööle üheaegselt küüditajate salgad üle Eesti. Hakati arreteerima täiskasvanud mehi ning nad lahutati nende perekondadest. Kõik arreteeritud koguti kokku rongivagunite juurde, kus nad paigutati eraldi vagunitesse. Tähega A märgistatud vagunisse pandi kõik mehed. B vagunisse naised ja lapsed. Sellel hetkel nägid enamus pered üksteist viimast korda. Mehed saadeti Siberisse vangilaagritesse, kus enamus ka hukkusid. Naised ja lapsed saadeti Kirovi ja Novosibirski oblastitesse, kus nendest pääses eluga vaid pooled. Arreteeritute otsimine jätkus veel 16.juunil. Kokku küüditati inimesi juuniküüditamise ajal 10 000. Juuliküüditamine. 30.juuni-3.juuli.1941 Juuliküüditamine toimus peamiselt Saaremaal, kust saadeti vangilaagritesse peaaegu 700 inimest. Umbes 400 naist ja last pääsesid tagasi koju peale viite nädalat vangis olemist, juhul kui neil oli sugulasi või tuttavaid Läänemaal. Kõik
a. jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral Larkaga). 14. juunil 1941. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942. Nikolai Reek 1923-1925 õppis ta kõrgemas Click to edit Master text styles sõjakoolis Prantsusmaal. Second level 19251926 ja 19341939 oli N. Third level Reek Eesti Rahvaväe ja kaitseväe Fourth level kindralstaabi ülem. 1939. aastal kuulus Jüri Uluotsa
rasketehnika arendamisse. See oli vale, sest NSVL jäi puudu tarbekaupadest nagu WC paber jne, lihtsatest asjadest. Sõjakommunismi ja NEP asja ma väga ei mäleta, see on õpikus kusagil kirjas, aga mäletan seda, et NEP oli parem, sest seal oli lubatud põllumajandusülejääke turustada talupoegadel. See andis innustust rahvale ja seega tõusis ka majanduslik tase. Stalini aegset sisepoliitikat iseloomustab nn. Troikade kohtusüsteemi loomine, sai poliitilisi vaenlasi kõrvaldada (nt. Kirovi tapmine). Lisaks loodi GULAGI süsteem ehk sünnitöö vangilaagrid. Välispoliitikas taheti teha kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning mingi aja jooksul oleksid kommunistid Euroopat rünnanud, aga Hitleri Saksamaa jõudis ette. 5. Rahvasteliit loodi vist 1919, et see oli selline organisatsioon, mis pidi maailmas rahu hoidma, aga see ei suutnud oma ül. täita kuna neil puudus sõjavägi ja USA ei liitunud sellega. See on ÜRO eelkäija. Selle mõtte algataja oli Wilson. Naljakas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
