Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne) Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes) Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743.a selle Ratsionalism 18.saj II pool (valgustusajastus) Eesmärk on rahva harimine ja valgustamine Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (Baltikumis valitsevat pärisorjust) Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel (esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühikke õppetus" Talurahvaseadused 1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn ,,Iggaüks..." Talude kasutusõiguste pärandamine 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks.." uue
2.3.3.1.2. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja Baltikumi pärisorjust 2.3.3.1.3. Kirjutati raamatuid ja astuti samme talupoegade olukorra parandamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks (Johann Georg Eisen ja August Wilhelm Hupel) 2.3.3.2. Valgustusajastus kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda 2.3.3.2.1. Provintsiseisusesse seadis Eesti- ja Liivimaa õukonna ja ülikooli puudumine, seda süvendas põlisaadli ja linnaladviku konservatism 2.3.3.2.2. Baltisaksa kultuuri keskpunkt 18. sajandil Riia 2.3.3.2.2.1. Riia oli Vene riigi suurima sadamalinnana
luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Sellal kui Lääne-Euroopa romantismis ei sündinud ühtki rahvuseeposena käsitletavat teost ning kui USA-s ja Prantsusmaal varasümbolistid Poe ja Baudelaire kirjutasid maise maailma kõdunemisest ja "kurja lilledest", lõid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutzwald vastavalt "Kalevalas" ja "Kalevipojas" ülendavaid, kokkuvõttes tuleviku poole pööratud pilte oma rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti
Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3.patentsuse kriteeriumid Patent on oma olemuselt monopol. Aga patent ei tähenda automaatselt rikkust, seda tuleb samuti müüa nagu iga kaupa. IO lähtealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nüüd aga on põhiteema äri tegemine. Patent kaitseb leiutisi. Selleks, et leiutis oleks kaitstud, peavad olema täidetud teatud kriteeriumid: peab olema uudne, leiutustasemega ja tööstuslikult kasutatav. Kaitstus seondub registreerimisega. Patentsuse kriteeriumid kitsalt: PatS § 8 lg 1 1. Uudsus 2. Leiutustase; 3. Tööstuslik kasutatavus Patentsuse kriteeriumid laiendatult: 1
4) Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Rohkem sõnnikut rohkem vilja rohkem viina rokem praaka rohkem härgi rohkem sõnnikut. 5) Roseni Deklaratsiooniga võrdsustati Eesti talupoeg rääkiva tööriistaga. 6) Linnad olid varemeis ja söötis. Linnaõigused olid vaid kolmel linnal. Linnakodanikud pidid tegema teotööd. Linnad säilitasid provintsilinnade ilme. 7) Võimletulekauga algas valgustusajastus. Surus maha vene aristkraatia.Laiendas impeeriumi. Reformis põhjalikult riiki. 8) Loodi uusi maakondi ja linnasid. Piirati järsult rüütelkondade ja linneliidi privileege. Eesti ja Liivimaa ühendati. 9) Talupojad põgenesid metsa, et vajadusel liituda Rootsi vägedega. Valgustusajastu ja vaimuelu Katariina II(1763-1796) tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valgustatud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 1
*Eestlaste hulgas levisid Saksa pärased nimed *1930. Hakati nimesid eestindama Kordamisküsimused. * Põhjasõja järel oli kogu maa laastatud, rahvaarv väljasuremise äärel ja linnad häbinenud. Linnakodanikud ja aadlikud said suured privileegid. Kehtima hakkasid endised seadused. * Umbes 500 000 Elanikku * Nekturid- algaja sõdur Aadlimatrikke- Tõestati ära oma seisus Hääber- kallis elamu Valgustusajastus- Hariduse tähtsus suurenes, Räägiti palju orjusevastastest ideedest, Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks, Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga, Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis Pearahamaks- Riigimaks Pietism- Oli saksa protesttantsimi vabadusliikumine 17-19 saj. Priinimed- perekonnanimede panek 4. * Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile, Suured tellimused Peterburi ja vene armee
annaabi.ee 
