Erik Esnar, Martin Steinert AA-15 Kalender…!..Mis see on? •Kalender on kindel ajaarvamisspsteem. •Kalender võib olla ka ese, mis kalendrisüsteemi illustreerib nt:lauakalender. •Kalendrist saame me vaadata mis päev oli, on ja mis on ees. •Kalendris on 12 kuud ja igas kuus on 28-31 päeva oleneb kuust. Uue kalendri kehtestas 1582 aastal paavst Gregorius XIII, mis on täpsustatud ajaarvamissüsteemis. On olemas väga palju kalendreid nt: Eesti rahvakalender Kehtestati 1918 aastal Eestis Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu On veel ka mitmesuguseid teisi kalendreid, mida inimesed kasutavad:
mõjutada. Mõjutas Saksamaa, kust tulid haritlased siia. Luteri kirik oli, kuigi mitmed kirikud olid hävinenud. Uued õpetajad Saksamaalt ja elavnes usulise kirjanduse välja andmine. 1739. a ilmus I eestikeelne piibel, tõlkija Anton-Thor Helle. Levis 18. saj keskpaik. Võrdsus ja ühtekuuluvustunne. Keelati ära maised lõbustused. V Valgustus Baltikumis ja poliitilised olud 18. saj lõpul 18. saj II p jõudis siia Valgustus kirikuõpetajad harisid talupoegi. Jagati kalendreid. Kuulsamad valgustajad: Hupel, Herder ja Merkel. 1783. a uus halduskorraldus et muuta Baltimaid Venemaa sarnaseks.
Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid, Metoodilised materjalid, Koolitused, Publikuprogrammid ja Näitusetegevus Kunstikoolis on: Laste kunstistuudio, Keraamika, Eesti kunsti loengusari, Keraamika eksklusiivprogramm, Koopiamaalimise kursus ja Multimeedia kursus Muuseumi pood Kust võib leida: Kingiideid, Raamatuid, Postkaarte, Kalendreid, Plakateid, Särke, Suveniirtrükiseid, Kirjatarbeid, Meeneid ja palju muud Muuseumis veel Kohvik :Asub 1. korrusel, kus on 40 istekohta Restoran: Asub 2. korrusel, kus on 40 istekohta ja lisaks veel rõdu 15 istujale KUMU ASUB Tallinnas Kadriorus Weizenbergi 34 / Valge 1
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht
raamatukogus leiduvad haruldused 8. Saaga - on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. 9. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu digitaalraamatukogu - sisaldab haruldasi trükiseid raamatukogu fondidest. Grafo abil on võimalik lehitseda vanemaid eestikeelseid raamatuid ja haruldasi kalendreid, lisaks on siin kättesaadavad ka mõned 30-ndate aastate teatmeteosed, lasteraamatud ja väliseesti trükised.
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja
Andresepäev - 30. november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka meil
seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks Üks astroloogiline hüpotees, et jooned sihtisid kohti horisondil, kus tõusis ja loojus päike ning muud taevakehad (astronoomilised kalendreid) Usutakse et muistsed inkas kasutasid jooni religioossetel eesmärkidel - mööda neid liiguti, või siis olid need ohverduspaigad Arvatakse ka et need jooned olid kasutuses niisutuskanalite Veel on inimesi kes arvavad, et geoglüüfid on loodud maaväliste olendite poolt või siis nende auks Kasutati õhupalli, millelt juhendati, kuidas mingit joonistust teha Astronaut Lill Astronaut Lill Säilimine
isiknäitus ,,Puu taga" Estonia Kontserdisaali jalutusruumis. Nerva on teinud mitmeid koostöid teiste kunstnikega nagu Eugen Sterpu, Viive Sterpu ja Avo Paistikuga. Alates 2007. Aastast on Nerval tihe koostöö Tauno Kangroga. Lisaks enda maalidele on teinud Nerva ka trükistekujundusi ja andnud välja oma heliplaadi ,,Harmony", mille muusika autor ja esitaja on ta ise. Samuti on välja andnud kaks kunstiraamatut, kalendreid ja postkaarte. Nerva on teinud ka kunstiprojekte nagu ,,KunsTIGUu" ja ,,Värske värv". Mõlemal korral oli koostöö ka muusikutega. Nerva pilte on võimalik näha kunstniku kodulehel Nerva.ee, kus on esindatud üle 200 teose. Kasutatud kirjandus: http://nerva.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Nerva_%28kunstnik%29 ,,Kirjaku sõprus", akrüülmaal, 1999 "Aga kõhtu ei näita", giclée-graafika, 2002 ,,Pilvekoguja" giclée-graafika, 2006 "Padja lõhn", giclée-graafika, 2008
Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene J. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 – 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksmplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas.
savisõdurit ja lasi nad hauakambrisse paigutada. Usk ja kultuur Hiinlased uskusid loodusjumalatesse ja vaimudesse. Näiteks jumalad Konfutsius rõhutas kohusetunnet aga Laozi lihtsust. Nad uskusid ka Taevast ja et kõik on looduses tasakaalus.Keiser esindas Taeva tahet inimeste seas ja kandis hoolt, et Taeva tahtmist täidetaks. Hiinlased austasid oma esivanemaid ja tegid neile annetusi. Hiinas oli haridust omandada raske, kuid see tasus ära. Hiinlased koostasid täpseid kalendreid ja kaarte. Nad leiutasid kompassi ja paberi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv ja Milvi Maruina Piir ajalooõpik 6.klassile leheküljed 102- 117.
5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6
A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. osast: 1. Tartu rikkus ja õnneaeg 2. Patuelu 3. Linna hävitamine ja küüditamine 4. Manitsus. 13) Estofiilid olid valgustajad, nad kirjutasid maarahva harimiseks kalendreid, ajalehti ning raamatuid. 14) Saaremaa kirjamehed olid Luce ja Willmann. Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge"
meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine. Keelehääling on ühtlasi allikpublikatsioon, millel on keele ajalugu dokumenteeriv väärtus. Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll. Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000
Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. 2 Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene j. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksemplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas.
suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte
Umbes 550 aastat eKr elas Hiinas mõttetark Laozi kelle õpetus rääkis asjade loomulikust kulgemisest. Konfutsius ja tema õpetus Umbes 500 a eKr elas Hiinas õpetlane Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius. Konfutsius õpetas ,,Ära tee teisele seda mida sa ei taha , et sulle tehakse". Konfutsius käis mööda Hiinat ringi ja otsis valitsejat kes suudaks riigi korra korrastada. Teadus Hiina õpetlased tegid hoolega tähevaatlusi. Nad teadsid taevakehade liikumist ja tegid kalendreid. Aasta koosnes neil 12. kuust, igaühes 30 päeva. Meremehed tegid ka merekaarte ja et paremini orienteeruda leiutasid hiinlased kompassi. Ka arstiteadus oli neil kõrgel tasemel.
ja kuidas seda on tehtud. Stonehenge otstarve Otstarbe kohta on veel vähem faktilist infot kui kõige muu kohta. Püstitatud on palju hüpoteese, mida on pea võimatu tõestada. Stonehenge-l pidi olema väga tähtis otstarve, sest muidu poleks nii paljud inimesed selle ehitamisega nii palju suurt vaeva näinud. Usutakse, et Stonehenge on, kas tempel, mis on püstitatud kaheteistkümnele jumalale või siis hoopis tolleaegne astronoomiline nurgakivi, mille järgi määrati kalendreid ja vaadeldi taevakehi. See võis ka olla matusetalitus ja ohverduspaik, sest sealt on leitud palju luustikke ja märke ohverdamisest . Aubrey augud peaksid sel juhul olema pääsud allilma. Stonehenge tänapäeval Tänapäevaks alles jäänud Stonehenge on naeruväärne võrreldes sellega, milline see oma hiigelajal oli. Me saame ainult välja uuritud andmete põhjal ette kujutada, milline see võis kunagi olla ning olla uhked selle üle, et inimkond on millegi sarnasega hakkama saanud
Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu
Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G. Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9. Miks oleks kool äärepealt lõpetanud tegevuse peale põhjasõda? Hoones asus vene sõjavägi, taheti avada vene aadlipoiste koolina. 10. Põhjasõda katkestas koolis õppetöö, uuesti alustati õppetööd 1710. a. Mitme õpilasega alustati? - 3 õpilasega 11. 1725.a tuli õppekavasse uus õppeaine. Mis õppeaine? - vene keel 12. Millist nime kannab 1734.a pühitsetud vana kloostrikiriku asemele ehitatud uus
18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ?
18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ?
Peale seda kreiskoolis 1817-1818 ja Tallinna kreiskoolis 1819-1820. Ta sooritas 1823 aastal Tallinnas koduõpetaja eksamid ja tõõtas koduõpetajana 1825-nda aastani Tallinnas ja Peterburis. Kreutzwald kirjutas tavaliselt jutte eesti rahvale. Tema lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust. Ta esindas esindas saksa rahvaraamatutes ja teistes Euroopa rahvaste traditsioonis levinuid jutte. Kreutzwald toimetas piki aega töödeldes välja kalendreid, mis muutusid rahva osas väga populaarseks.Tema tuntumad teosed olid "Reinuvader Rebane" ja "Mihkel Põllupapp", mis ilmusid välja järjejuttutena. Fr.R.Kreutzwaldi portree. 1864. Autor Johann Köler. 1 1853. aasta sügisel esindas Kreutzwald ÕESile 12 loost
.." väljaandmisel. Ning talurahva tõusva kirjaoskuse tõttu sai areneda ka eesti kirjandus. 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus ja juturaamatud 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi algusest hakkas eestikeelse kirjavara hulk aegamööda suurenema. See oli seotud valgustus- ja romantismiideede jõudmisega siinsesse kultuu- riruumi. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadus-ühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses
Bernhardti suurejoonelise ja uhke kujuna, mis mõjus Pariisis seintel üllatavana. Teos meeldis näitlejale niivõrd, et ta tegi Muchaga kuueaastase koostöölepingu. Selle aja jooksul tegi kunstnik Bernhardtile veel kuus suurt plakatid, aga ka muljetavaldavaid teatridekoratsioone, ehteid ja kostüüme. Olles kuulsust kogunud, sai ta nüüd mitmeid uusi tööpakkumisi. Näiteks tegi ta postereid reklaamifirmadele nagu Job ja Moët et Chandon. Ta disainis ka hulgaliselt marke, vinjette, kalendreid, illustratsioone ja "illustratiivseid paneele" (Mucha välja arendatud litograafia tüüp). Nagu tema kaasaegsedki, soovis Mucha teha kunsti populaarseks ja aktsepteerituks kõigi poolt. Seetõttu asutas ta koos Eugène-Samuel Grasset, René Lalique`i, Gallé`i ja Horta`ga Société Internationale de l'Art Populaire`i ning 1898. aastal koos James McNeill Whistler`iga Carmeni Akadeemia. Mucha viljakaim periood oli aastatel 1895-1900. Esikohal olid tema plakatid,
Uus kirjaviis on Eduard Ahrensi soovitatud ja XIX saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Valgustuskirjandus Eestis Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830. aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus
vormid lihtsateks. Dünaamikat andis Chéret edasi puhtalt aktiivse lineaarse kujundi abil. Chéret lõbusate elavate tantsutüdrukute kujutisi imetlesid paljud kunstnikud, kes kasutasid neid uusi ideid juugendi arendamiseks. Eugene Grasset Eugene Grasset omandas kunstihariduse Zürichis. Tegutses esialgu skuptori, maalijana. 1871 alates asus Pariisi, kus töötas mitmel alal, disainis mööblit, vaipu, keraamikat, ehteid. Postkaarte, kalendreid ja plakateid hakkas tegema alates 1877. Tema plakatid leidsid tunnustust Ameerikas ja enamus tema loodud plakateist ilmusidki seal. Grasset graafikale omased lamedad pinnad ja rõhuasetus piirjoontele tulid Jaapanist, keerulise mustriga ääred pärinesid kelti raamatumaalidelt ja nikerdustelt. Grasset` plakati- ja raamatukunstis oli olulisel kohal pealkirjatähtede kasutamine üldises kujunduses. Seda oli
arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusim aeg. Vanasti märgiti arve (päevi, kuid, aastaid) näiteks nööri sisse tehtud sõlmede või kepi sisse lõigatud sälkudega. Tänapäeval kastatakse selleks kalendreid. Tänapäeval kasutab enamik maailma kristlikku ajaarvamist, mis algab Jeesus Kristuse sünniga. Mõnikord lisatakse aastaarvule tähed pKr ehk peale Kristust, mõnikord aga tähed eKr ehk enne Kristust, aga see on juba väga väga vana aeg, millest eriti keegi midagi ei mäleta. Mõisted: eKr aeg enne Kristuse sündi pKr aeg pärast Kristuse sündi sajand aeg, mille kestus on sada aastat aastatuhat aeg, mille kestus on tuhat aastat e.m.a enne meie ajaarvamist m.a
sellegi poolest ülikoolihariduse ja arstikutseni, lisaks sellele omandas rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuse. Pärast ülikooli lõpetamist pühendas end eesti keele arendamisele ning võitles uue kirjaviisi elluviimise eest. Töötas 44 aastat Võrus linnaarstina. 1840 kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" Kirjutas ka teisi õpetlikke lugusid, mille avaldamiseks kasutas kalendreid. 1846 hakkas toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa. 1848-1849 andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Püüdis rahvaalgatuslike töödega avardada lugejate silmaringi ning levitada teadmisi. Suure tunnustuse sai rahvaluule ,,Kalevipoeg" töötluse ning ,,Eesti rahwa ennemuistsed jutud" eest Tema saksa eeskujul loodud värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester. Pontifex – preester. Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi. Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid. Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender.
Ülikooli esimene tööperiood jäi paraku lühikeseks, lõppedes Vene-Rootsi sõjaga ning Tartu kapituleerimisega 1656. aastal. Rootsi võimu ajal sai Eesti Tartusse ka oma esimese trükikoja 1631. aastal. Seal valmis kokku umbes 1100 raamatut ja brosüüri, lisaks väiksemaid trükiseid. Tallinn sai trükikoja 1634. aastal. Eestikeelse ajakirjanduseni sel perioodil veel ei jõutud, kuid üldise kultuuriloolise olukorra kirjeldamisel on tähtis ka muukeelne. Kalendreid veel eesti keeles 17. sajandil ei ilmunud. Siisku tunti eesti keele vastu suurt huvi ning ilmus isegi Eesti keele grammatikaid (Stahl ,,Anführung zu der Estnischen Sprach", 1637). 1686. aastal ilmus lõunaeestikeelsena Uus Testament. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rootsi aeg oli Eesti kultuuriajaloo jaoks väga oluline ajajärk eelkõige just trükisõna ja lugemisoskuse kiire leviku tõttu. Kahjuks katkes Karl XI varase surma
Kihistumine: valitseja, sõjamehed, kaupmehed, lihtrahvas, orjad Tegevusalad: kauplemine, põlluharimine, loomakasvatus Kõige suuremad ohverdajad Piltkiri Tempelpüramiidid, kanalisatsioon, planeeritud linnad, kasutasid sideainet Hispaanlased vallutasid 16 saj Maiad 300-800 pKr Kesk-Ameerika, Guatemala Kuningad Kihistumine: kuningad, preestrid, ametnikud, talupojad, orjad Tegevusalad: Koostasid kalendreid, pallimängud, põlluharimine, metalli valmistamine Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0) Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3)
2000). Piiblit ei jaksanud või ei pidanud oluliseks osta iga eestlane. Võttis aega, enne kui see jõudis igasse peresse. Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. Peale Peale kalendaariumi sisaldasid need veel nn. kalendrisaba, mis esialgu koosnesid Piibli katkenditest, hiljem aga venisid pikemaks ja hakkasid sisaldama mitmesuguseid, enamasti õpetliku sisuga kirjatükke. Esimesena hakkas kalendreid välja andma Tallinnas trükkal Jakob Köler. 5 Tema alustatud kalendrisari jäi ainsaks eestikeelseks peaaegu terve 18. sajandi jooksul (Vahtre 2000). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737 Urvaste pastor. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre 2000). Talurahvaharidus 18
haritlased, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuri arendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850.aastad), näiteks: - F.R.Faehlmann (farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826- 1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe"
Narva-Jõesuus toimub aastaringselt rohkelt erinevaid kultuuri ja meelelahutusüritusi. Linna visiitkaardiks on kujunenud augustikuu alguses mitmepäevase üritusteseeriaga tähistatav linna sünnipäev ning septembrikuu teisel poolel peetav Silmufestival (Narva-Jõesuu linn...2012). Autorite arvates on väga positiivne see, et linna koduleheküljelt leiab kultuurisündmuste kalendri ja eraldi veel väljatooduna sügis-talv sündmuste kalendri. Vaadates nimetatud kalendreid leiavad autorid, et sündmusi toimub Narva-Jõesuus iga kuu, mis näitab, et tegevust jagub aastaringselt, see on positiivne. Samuti asub Narva-Jõesuus etnograafia muuseum, kus saab näha pildimaterjali kaudu kuurortlinna ajalugu ja kultuuri. · Rekreatsioon ja pargid - Narva-Jõesuus asub Eesti pikim männimetsaga ääristatud peene liivaga mereäärne supelrand (7,5 km). Ilusad ja kohati metsikud pargid on samuti linna lahutamatuks osaks. Autorid ei leidnud palju
1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina,
arendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850.aastad), näiteks: - F.R.Faehlmann (farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826-1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti
. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik Balthasar Russow( kirjutas sündmustest 12 saj- 1578) Ta suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid. Päevikute ja mälestiste eripära- Kirjutatakse tavaliselt siis, kui aktiivset tegevust enam ei toimu, on enamasti ühe inimese arvamus asjast. Puudub vahel kp ja koht. Kronoloogia definitsioon ja põhimõisted- ajaloo abiteadus, mis uurib ajaarvestussüsteeme ja kalendreid ja aitab kindlaks määrata dokumentide ja teiste ajalooallikate tekkimise aega., samuti ka sündmuste toimumisaega. Ajaarvamine- Aastate järjestamine. Nt Jeesus Kristuse sünnist alates. Kalender- Ajaarvamise korraldamise viis, mille aluseks on ööpäev ja mis lähtub astronoomilistest nähtustest. Sirvi kalender- puukalender , milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval oli oma märk. Lugunädal- Loendati rahvakalendri tähtpäevade vahelisi nädalaid. Nt
Arengusuunaks on elektrooniline andmebaas. Vanemad eestikeelsed tekstid periodiseeruvad nii: · 16.-17. saj tekstid Georg Mülleri (Russowi ametijärglane) tekstid, Heinrich Stahl esimesed eesti keele reeglid; Urvaste ja Kullamaa pastori vastne testament. · 18.sajand Anton Thor Helle 1739. aastal põhjaeesti murrakus välja antud piibel. · 19.sajandi I pool J.H. Rosenplänter; trükiti lisaks usutekstidele aabitsaid, lugemikke, kalendreid, õigustekste, mis üheskoos arendasid eesti keelt. Üks keele parandajatest oli Rosenplänter, Pärnu pastor keelt tuleb õppida rahva suust, tuleb uurida murdeid, kui sõnu väheks jääb, peab neid laenama soome keelest. Ta pidas päevaraamatut, tegi eestikeelseid sissekandeid, seal oli ka reisikiri, lähtus osaliselt saksa keele kirjakeelest. O.W. Masing leiutas õ-tähe ning leidis, et põhjaeesti purre peab jääma kirjakeele aluseks.
Rahulolematute talupoegade püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda. Talupojad muutusid jõukamaks ja nad ostsid oma talud välja. Talupoegadest said peremehed. Majandusliku ja õigusliku olukorra paranemisega tõusis ka eestlaste eneseteadvus. Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal
Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused). Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam. Vot. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid. Loeti kalendreid (levisid suurte tiraazhidega), rahvaraamatuid ja ka plakateid. Ja ajalehti. Loomulikult säilis ka suuline pärand, aga trükisõna kasvatas infovajadust. Hiljem muutus ajaleht silmaringilaiendajast avaliku arvamuse kujundajaks. Mõjutajad: Kirjaoskuse tõus (lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks). Ajakirjandus muutus kah sajandi keskel kahepoolseks (tagasisidemega st). Mõjutas muidugi ka see, et üha rohkem oli eesti soost haritlasi,
- trükiseid vähe + neist, mis oli, teame ka vähe - üritati piiblit tõlkida – ebaõnnestus 17.saj - arenesid tartu- ja tallinnamurdeline kirjakeel, mõlemad olid loodud sakslaste poolt 1637 – Stahl’i esimene grammatikaõpik, 1686 – Virginius „Wastne Testament“ (evangeelium) 18.saj - jätkus raamatute väljaandmine - talulapsed õppisid kodus lugema - suur kirjakeele levik tänu Rootsi aja kõrgele haridustasemele - hakati ilmutama maarahva kalendreid, mis sisaldasid ilmaennustusi, nõuandeid, laadateateid, jutte 1766 -1768 – esimene eestikeelne ajakiri ’lühhike õppetus’ 1739Anton Thor Helle – esimene eestikeelne piibel 10. Rootsi aeg (1629-1699) Millal, kuidas kehtestati? 1561 – Harju, Viru ja Järva rüütelkonna alistumine Rootsile (Liivi sõja ajal) Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel.
*kirjutas ka luuletusi("Järwa-ma wanna mehhe õppetused" - sõitleb inimeste laiskust, pahesid *F-I jutu-ja luulelooming moodustavad XIX saj I poole eesti kirjanduse kunstiväärtuslikuma osa Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) *Huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingutel Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. *Kirjutas karskusteemalise jutu "Wina-katk" *Õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas peamiselt kalendreid. 1846.hakkas toimetama "Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa (ilmus 30 aastat) *Andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"; "Ma ja Merre piltid", "Sippelgas" (kutsus talupoegi virkusele); "Lühhikenne õppetus terwise hoidmissest" ; Kodu tohter" 16 *Rahvaalgatuslike töödega püüdis avardada lugejate silmavaadet ja levitada teadmisi
On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik- kirjeldav metaandmed. 5. Kronoloogia def ja põhimõisted Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Tegeleb ajamõõtmisega. Õpetus ajaarvestamissüsteemidest. Õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo. Ajalooline kronoloogia- ajaloo abiteadus, mis uurib rahvaste ja riikide ajarvestussüsteeme ja kalendreid ning aitab kindlaks määrata dokumentide ja ajalooallikate tekkeaega ja ajaloosündmuste toimumisaega. Ajaarvamine - aastate järjestamine ja ajaloosündmuste dateerimine mingit kindlast (tegelikust või legendaarsest) sündmusest lähtudes. Egiptuses arvestati aastaid vaaraode valitsusaja järgi, Ateenas arhontide järgi, Roomas konsulite järgi (kui see või teine oli konsul). Pikkade ajaperioodide puhul võib tekkida segadusi. Kristlik ajaarvamine - Jeesus Kristuse sünnist
* Millised ülesanded olid vennastekogudustele? 1. Eesti ja Läti keeles, Peter Ernst Wilde oli väljaandja 2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest 3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta, 5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile 6. Kalendreid, hiljem ka lühhike õppetus 7. Vene riik ei hoolinud kõrgharidusest. 8. August Von Kotzebue * Koole, luteri kirkut, eluviisi * Lugemisele, kirjutamisele, tõlkimisele, kirjutusoskuse levitamisele.´, ehitasid palvemaju. Pärisorjuse kaotamine Eestis *18 saj. Lõpus hakkasid mõisates tekkima kriisinähud *Mõisate väljaminekud ületasid sissetulekuid *mõisates elati saksamaal toimivate elustandardite järgi *Raha kulutati:
eest hoolitsemine" (Game ja pringle 1984: 127) Mööbli valimine oli kuni 19 sajandi keskeni meeste töö, kuid pelae seda alates keskklassist ja siis töölisklassist naiste oma. Kodu kaunistamine on massiline. Kodu interjöör peaks väljendama isikupära - erinev töökohast. Teisest otsast naiste tarbimist igapidi soodustati. Esimene kaubamaj Bon Marche Pariisis pakkus naistele transporti ja kalendreid ja muud abivahendeid. Naiste tarbimine olli tühine, irratsionaalne. Kaubamajad olid ,,tarbimispaleed" - tulge siia ja lõdvestuge. 1920ndatel naisi koheldi hoolitsusega, kuid samas näiteks esialgu hoiti neil silm peal ostude kontrollijad (floor walkers), uuringud kleptomaania ja seksuaalsuse seostest. Teataval määral nähti tarbimises naise jaoks (pseudo)vabanemise tee: majanduslik iseseisvus, oma aeg, omad asjad
Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: „Liisk on langenud“- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi – Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva
Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: ,,Liisk on langenud"- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva
12. SAJANDIVAHETUSE LUULE (19.SAJAND 20.SAJAND) 1880. a alguses vajus luule madalseisu (võrreldes ärkamisajaga) Aeg muutus tunduvalt proosalisemaks. Aleksander III võimuletulekuga algas venestamine ja olukord/eluolu muutus märgatavalt. Ärkamisaja tähtsad luuletajad surevad, peale kasvab uus põlvkond. Ajakirjade ja ajalehtede arv kasvas meeletult. Luule avaldajateks olid Sakala, Valgus, Virulane, Postimees. Ilmus ka palju kalendreid, luulekogumikke. 1895. ,,Eesti luuletajate album", 1901. ,,Eesti luuletajate lillekimp". Massiliselt hakati koidulat matkima (epigoonlik suund!) Võeti Koidula vaimus endale kirjanikunimesid (La-lõpulised nimed olid väga popid, nr. Tundela) LÜROEEPIKA- tõsisema sisuga, tugineti tihti vanadele müütidele. Eeldas võimekust värsse luua. Seda kirjutasid parema haridusega mehed, nt. J.Tamm, Jakob Liiv.
annaabi.ee 
