tahad oma tulemusi üldistada – Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik) • Ratsionaalne valik: – Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad? – Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer?, Sootla?) Praktiline pool – paradigmad II • Institutsionalism: – Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud – Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes. • Konstruktivism:
mittesekkumine VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE • Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine • Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang • Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1
6. Uuringustrateegia/disain etnograafia jne. Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud;
L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? Merton-normide konflikt-olukord kus ühiskonna pooolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutataud üldtunnustatud vahenditega. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja?
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu,
Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest. 21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga? Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema 22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega? Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte. 23. Millised on ankeetküsitluse puudused? Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada kas vastaja on kõnealuse teemaga kursis või selles kogenud. Vastamata jäänud
,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis.
(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine;
Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
tulemus. Viimaseks, on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet. 3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
2. teadmist ühiskonnast, mis on väärtustevaba ja neutraalne * 3. teadmist ühiskonnast, mis rajaneb positiivsetele väärtustele 4. teadmist ühiskonnast, mis ei ole negatiivne Millised kolm uurimistöö tüüpi on olemas ning millistele küsimustele nad vastavad? Kvalitatiivne (-Humanistlik, holistlik,-Nähtuste kirjeld.,mõist.,tõlgendamine,- Dialektiline, induktiivne,-Arendab teooriat,-Strukt.-ud intervjuu,sisuanalüüs, vaatlus,- Andmebaas sõnaline) ja kvantitatiivne (Loogiline positivism,-Nähtuste kirjeld., selet.,testimine, ennustamine,-Loogiline, deduktiivne,-Testib teooriat,-Strukt.-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
küsimustikud; Mida meelest pidada? Meetodi täpne kirjeldamine; kategoriseerimine; arvudega ei tohi eksida- kokku 100%; vajadusel graafikute/tabelite koostamine; kirjelduste ja järelduste tegemine Kvalitatiivne uurimisviis Andmed, nende töötlemine ja järeldused ei ole seotud otseselt arvudega (ei tehta statistikat). Toimub ühe objekti süvaanalüüs; Miks ja kuidas?; kirjeldamine/analüüsimine; jälgimine; vaatlus, intervjuu, sõnaline suhtlus; 12.02.2016 Uurimuse tüübid (kvalitatiivne) Juhtumiuuring- konkreetse juhtumi süvaanalüüs (nt pedagoogika); Fenomenoloogiline uuring- inimese kogemuse uurimine, põhiline uurimisviis on intervjuu; Etnograafiline uuring- mingi kultuurirühma/paiga pikema ajaperioodi uurimine; Tegevusuuring- sekkumine mingisse protsessi, nt õppematerjali koostamine ja selle katsetamine;
Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse eelised: Suhteliselt kergelt on võimalik hankida suuri andmehulki. Tulemused on suhteliselt kergesti analüüsitavad. Võimaldab teha uuritava grupi kohta üldistusi. Võimaldab siduda inimeste arvamusi ja hoiakuid teiste näitajatega. Võimaldab uurida nähtusi, mida on raske teiste meetoditega uurida (nt vaatluse teel). Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse probleemid: Valimi moodustamine valim peab olema esinduslik. Te soovite uurida kõigi HTG õpilaste arvamust mingis küsimuses. Moodustage valim! Tulemus võib sõltuda küsimuse püstitamisest. Tihti on sotsiaalse soovitavuse roll vastustes väga suur. Vastamisest on võimalik mööda hiilida. Hüpoteeside kontrollimise meetodid test ja intervjuu Test on küsitlus, kus vastusevariandid on ette antud ja kus võrreldakse kahte või enamat inimest mingi tunnuse suhtes.
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob
Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks (või enam) asja vastastikku seotud on. Korrelatiivne seos võiks olla kahe või rohkema tunnuste vahel. Kirjeldav korrelatiivne meetod meetodi eesmärk on uurida seosed, mis on juba situatsioonis olemas. Meetodi näide: on uuritud noorukite teadmised ja hoiakud seksuaalsusest ning sugulisel teel levivate haiguste kohta. Antud uuringus on rakendatud kirjeldav korrelatiivne meetod. Ennustatav meetod kui ühe muutuja väärtuste alusel saab ette ennustada teise muutuja väärtusi. Meetodi näide: uuriti ladina-ja afroameeriklaste naiste kavatsust teha PAP-testi. Antud uuringus on rakendatud ennustatav korrelatiivne meetod. Mudeli testimise meetod hüpoteetilise mudeli täpsuse testimine. Antud meetod nõuab, et kõik kuuluvad mudelile muutujad oleksid mõõdetud. Muutujad on klassifitseeritud kolmeks: eksogeensed, endogeensed ja ülejäänud. Eksogeensed muutujad muutujad, mis on teoreetilise
” Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õpetajate kogemused ja kokkupuuted lastega, kes on kaotanud lähedase pereliikme. Selgitada välja koolis töötavate õpetajate valmisolek ja võimalused lähedase pereliikme kaotanud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Uurida infovajadust lähedase kaotanud lapse toetamiseks haridusasutustes. Kuna tegemist on üsna isikliku ja hella teemaga, siis on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma intervjuu, kus saan vahetult tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada küsimusi kui selleks on vajadus ja saan otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod. Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist. Kvalitatiivsete uuringute all mõistetakse tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit Kvalitatiivsed
Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring. Emiirikast teooriasse ehk üksikult üldisele. Ankeedi tugevad küljed: · Uurija ja inimene ei sõltu üksteisest · Ametlik, formaalne · Vahendatud · Kontrollitav ja mõõdetav tulemus Eksperiment eeldab: · Tasakaalustatud tingimusi · Objektiivseid kriteeriume algtaseme määramiseks · Tegevus tuleb korraldada mõlemas grupis · Mõõda ja fikseeri lõpptase Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang jne. Nendes osaleb uurija ise, toimub üks protsess, on raskesti kontrollitav. Eluloo-uuring on... Kvantitatiivne meetod sobib siis, kui saab esitada küsimused mida ja kui palju. Siis kui piisab valikvastustest, kui jah/ei küsimused on sobivad. Või kui on vaja faktiandmeid või koostada pingerida. Etnograafiline uurimismeetod on universaalne, sobib igas valdkonnas, suhteliselt odav, kuid
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Mida tähendab metodoloogiline ja kontekstuaalne normatiivsus?sisene ja väline Mida tähendab kirjeldav, seletav ja põhjendav uurimistüüp? Milles seisneb induktiivse*objektiivne,täpne,valim,avalikkustamine ja deduktiivse *väärtused,rahastamine,pettus,valelikkus,eetika uuringu erinevus? Milliseid "komistuskive" on uurimistöös*liiga palju küsimusi,millele vastata,eelnevalt äratehtud töö tegemine jne? Mida tähendab vastastikune seos? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim*selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel ? Milliseid valimi tüüpe tunnete*juhuslik,ettemääratud,suurus ja usaldusväärsus? Mida tähendab hüpotees*seni tõestamata väide? Tooge välja kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodi erinevusi*kval- uurija ja uuritava objekti