Lühikonspekt - sotsioloogia meetodid (1)

Sissejuhatus sotsioloogiasse
NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2.

Sotsioloogia meetodid

Teaduslike uurimuste liigid:

• empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega;
  
• teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid;
  
• ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta- analysis ) – ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varasemate empiiriliste uurimuste statistiline analüüs.
  

Kuna teoreetiline ja ülevaateuurimus on vähem standardiseeritud ja raskemini etappidesse jaotatavad, siis käib järgnev jutt eelkõige empiirilise uurimise kohta.
Empiirilise uurimise etapid
Võib välja tuua järgmised etapid – probleemi püstitamine, hüpoteesi püstitamine, andmete kogumine, andmete analüüs ja järelduste tegemine. Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses.

Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida tasub uurida, mida pole siiamaani piisavalt uuritud, mida teised uurijad on halvasti uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks.
Muutujad (variables) – nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus , sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon ) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta.
Muutujate tüübid:

sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud;

sõltuv muutuja ( dependent variable) – muutuja mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta.
SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA

Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine – selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte.

Andmete kogumine.
Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. ( Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.)
Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid:

Küsitlus ( survey )

ankeetküsitlus – samade küsimuste ( ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju;

intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem.
Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil:

• populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik );
  
• valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta;
  
• valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim – selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) – inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on.
  

Vaatlus

Osalusvaatlus ( participant observation) – uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia , mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinavatest aspektidest;

Mitte-osalusvaatlus – uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval).

Eksperiment – hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata.

Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla:

• kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo- kroonikad , ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad);
  
• pildilised (maalid, fotod)
  
• materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi).
  

Andmete tüübid
Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta):

Läbilõikelised ( cross -sectional) andmed – iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra; fikseeritakse milline on inimene ühel ajahetkel.

Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed – iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt.
4. Andmete analüüs.
Kui andmed on kogutud, tuleb neid analüüsida.
Andmeanalüüsi meetodid:

Kvantitatiivne analüüs – andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused esitatakse arvude keeles.
Mõned statistilise analüüsi meetodid:

• Korrelatsioonanalüüs. Korrelatsioonikoefitsent e. lihtsalt korrelatsioon näitab kahe muutuja (näiteks inimese hariduse ja sissetuleku) vahelise seose tugevust. Korrelatsioonikoefitsendi suurus võib olla vahemikus –1 kuni +1. Positiivne (nullist suurem) korrelatsioon tähendab, et ühe muutuja väärtuste kasvades kasvavad ka teise muutuja väärtused (näiteks, neil kellel on parem haridus on ka kõrgem sissetulek). Negatiivne korrelatsioon tähendab, et ühe muutuja väärtuse kasvades teise muutuja väärtused langevad (neil kellel on parem haridus on väiksem sissetulek). Kui korrelatsioon kahe muutuja vahel on null, siis ühe muutuja väärtuste muutudes teise muutuja väärtused ei muutu, st. muutujate vahel puudub seos (haridustase ei ole seotud sissetulekuga).
  
• Regressioonanalüüs. See meetod analüüsib, nagu korrelatsioongi, muutujate vahelisi seoseid , aga tihti uuritakse regressiooniga rohkem kui kahe muutuja seoseid. Täpsemalt, mitme sõltumatu muutuja mõju ühele sõltuvale muutujale.
  
• Kontentanalüüs. Tekstianalüüsi meetod, mille raames loetakse kokku tekstides esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid , lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab.
  

Kvalitatiivne analüüs – andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte-matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast.
Mõned kvalitatiivsed meetodid:

• Diskursuseanalüüs. Meetod teksti ( diskursuse ) peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, nö. ridade vahelt lugemiseks.
  
• Semiootiline analüüs. Tekstide, piltide jms. tõlgendamine.
  

5. Järelduste tegemine. Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima .
3