.................................................................. 14 4.1. Normaaljaotus....................................................................................................................14 4.2. Keskväärtuse (keskmise) usaldusvahemik.........................................................................16 4.3. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine...............................................................................16 4.3.1. Hüpoteesid ühe üldkogumi keskväärtusele.....................................................................17 4.3.2. Hüpoteesid ühe üldkogumi binaarse tunnuse väärtuse osakaalule ................................ 18 4.3.3. Hüpoteesid kahes sõltumatus üldkogumis keskväärtuste võrdlemiseks.........................18 4.3.4. Hüpoteesid kahes sõltuvas üldkogumis keskväärtuste võrdlemiseks.............................19 4.3.5
. jne ·Alumine ja ülemine usalduspiir - = keskmine -+ usalduspiir ·T-test näited: kas autot omavate ja mitteomavate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? Kas hinge kinni pidamise võime on meestel ja naistel erinev? Kas spordiga tegelevate ja mitte tegelevate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? ·T- test läbi viimine: lisa vt PRAKS 4 ·Kõige pealt kopeeri vajalikud grupid eraldi ja kõrvuti, seejärel sorteeri, et sarnased oleks järjest. Seejärel pane paika hüpoteesid: H0: ...... on sarnased; H1: .....on erinevad. Seejärel teha F-testi hüpoteesipaar, kui on tegemist sõltumatute gruppidega.H0: ...varieeruvus on sarnane; H1: varieeruvus on erinev. Kui F-testi tulemus on suurem kui 0,05=H0 ja tuleb teha võrdsete dispersioonide t-test T-test(aray1;array2;2;2). Kui ebavõrdsete dispersioonide test, siis viimase numbri asemel 3 ja p on väiksem kui 0,05. T-testi abil saabki teada, kas kehtima jääb H0 või H1. Järeldus: Spordiga tegelevate ja
Iseseisev töö nr. 2. Hüpoteeside testimine. Iseseisva töö eesmärgiks on tutvuda programmiga “Stats” selle Help faili abil ning kontrollida praktikumitunnis püstitatud hüpoteese. Ülesanne 1: Valguskaugusmõõturit kalibreeriti baasjoonel pikkusega 100,020 m. Kalibreerimisel mõõdeti baasjoont 10 korda. a) Püstitage hüpoteesid? Nullhüpotees: mõõtmisel saadud joonepikkus võrdub etaloni pikkusega. Alternatiivne hüpotees: mõõtmistel saadud joonepikkus ja etaloni pikkus erinevad. Hüpoteeside kontrollimiseks selle ülesande puhul kasutame t-teststatistikut. See kontrollib valimi keskmisel põhinevat hüpoteesi kasutades selleks algandmetena valimi keskmist, standardhälvet, mõõtmiste arvu, usaldusnivood ja üldkogumi keskmist (hetkel kalibraatori pikkus). Usaldusnivoo tuleb võtta 0
et siit siis tõlge ja point ja sellised asjad uurida vaja: Uuritav probleem, uuringu eesmärgid ja hüpoteesid kasutatud metoodika ja hüpoteeside testimine uuringu tulemused ja autorite järeldused enda arvamus artikklist Uuritav probleem on e-tarbijate käitumine. Eesmärgid Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kontseptsioone e-tarbija käitumist, sealhulgas saadud traditsiooniliste tarbijate käitumist. Välja selgitada elektroonilise kaubanduse loomus ja sellega seonduv e-tarbija käitumine. Kuidas erinevad valdkonnad käituvad, näiteks erinevast soost ja vanusest inimesed
Valimstandardhälve: STDEV 2. Usaldusvahemike praktiline leidmine üldkogumi keskmisele kahel juhul: a) kui valim suur (n30, standardse Tõenäosusteooria Page 1 2. Usaldusvahemike praktiline leidmine üldkogumi keskmisele kahel juhul: a) kui valim suur (n30, standardse normaaljaotuse tabeli kasutamine), b) kui valim väike (n<30, t-jaotuse tabeli kasutamine). n30 n<30 3. Hüpoteeside kontroll. Ühe- ja kahepoolsed hüpoteesid üldkogumi keskmise kohta: hüpoteeside püstitamine, teststatistiku leidmine, nullhüpoteesi tagasilükkamise kriteerium iga hüpoteeside paari puhul. Hüpoteeside praktiline kontrollimine antud andmete korral. 4.Hüpoteeside kontroll.Ühe- ja kahepoolsed hüpoteesid osakaalu (tõenäosuse) kohta, suur valim: hüpoteeside püstitamine, teststatistiku leidmine, nullhüpoteesi tagasilükkamise kriteerium. Hüpoteeside praktiline kontrollimine antud andmete korral.
· Kuidas loodan saada teadmisi (epistemioloogiline küsimus) Meetodite valimine · Missugused meetodid annavad kõige parema lahenduse püstitatud probleemile · Missugused on alternatiivsed võimalused · Kuidas põhjendan oma valikut · Missuguseid andmeid on oluline koguda Teoreetiline käsitlus · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga · Missugune on uurimuse suhe teooriaga · Mis on uurimuse võtmemõisted · Kuidas määratlen mõisted · Kas uurimuses tulevad arvesse hüpoteesid · Kuidas püstitan võimalikud hüpoteesid Probleemiseade ja teadusfilosoofiliste arutluste järel on olulised järgmised toimingud: · Uuritav nähtus tuleb asetada mingisse teoreetilisse suunda · Tuleb määratleda kesksed mõisted · Tuleb püstitada hüpoteesid, kui see on arukas Teadusliku uurimise põhieesmärk on teooria loomine. Teooria · Pakub otsetee kommunikatsioonile · Korrastab ideesid ja võib samas paljastada varjatud oletusi · Loob uusi ideesid
Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment). Saadud tasandusaruannete abil teostame F-testi. Koostame hüpoteesid: S 21 =1 või S 21 = S 22 H0: S 22 S 21 ≠1 või S 21 ≠ S 22 HA: S2 2 suurem dispersioon F- statistiku leiame F= väiksem dispersioon kaudu. Kuna tasandusaruannetes olevad dispersioonid on vaba tasanduse puhul 0,0841 ja seotud tasanduse puhul 0,09. F- statistiku väärtuseks saame 1,07. Statistilisest kalkulaatorist saame vastavalt vabadusastmete arvudele (v=380 ja v=377) Fkriitiline = 1,18
tulemuste kontrollitavus selektiivsus täpsus õpilastöö maht 11. Uurimistulemuste tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele: Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Kas uurimisküsimused ja hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte? Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega? Milles seisneb saadud tulemuste uudsus? Millised on töö peamised järeldused? 12. Kasutatud allikate osas kirjeldatakse ja põhjendatakse uurimuses kasutatud materjali kogumise ja analüüsimise meetodeid. 13. Hea uurimistöö eesmärk on suunatud tulemusele (nt leida, avastada, välja selgitada,
Uurimisküsimuse püstitamine. Uurimisküsimust (eesmärki) saab püstitada kahel viisil: 1. Hüpoteesina- oletus selle kohta, milliseid tulemusi uuring annab. 2. Kirjeldava uurimisküsimusena- millised on mingi X asja omadused või eripärad? Kui sageli X esineb? (Nt milliste tööga seotud teguritega ollakse rahul ja millega mitte; kui suur on nende inimeste osakaal, kes tunnevad rahulolematust jne). Hüpoteeside tüübid: · Võrdlevad hüpoteesid: X erineb Y-st või X on suurem/väiksem kui Y. · Korrelatsiooni puudutavad hüpoteesid: X ja Y on omavahel positiivselt/negatiivselt seotud. · Põhjuslikkust puudutavad hüpoteesid: X mõjutab Y avaldumist. NB! Hüpotees peaks olema spetsiifiline, et välistada selle puhtjuhuslik paikapidavus. Uurimistöö meetodid- konspekt Psühholoogiline mõõtmine
TOITUMISKAVA KASULIKKUS Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Merit Süving Teema valik • Tegelen tervisliku toitumisega • Huvi toitumise valdkonnast teadmisi juurde saada • Teada saada, kui palju ma suudan kaalust alla võtta kolme nädalaga Eesmärgid • Omandada uusi teadmisi • Võtta toitumiskuuri ajal kaalust alla, mitte juurde • Teada saada, kas tervislik toitumine mõjutab vereproovi tulemusi • Välja selgitada tervisekuuri mõju organismile Hüpoteesid 1. Toitumiskava järgi oma söömisharjumusi muutes on selle tulemuseks positiivne mõju ja kaalukaotus 2. Süsivesikute piiramine mõjub positiivselt kaalu langusele Minu toitumiskava • Sõin tervislikult kolm nädalat ja märkisin kõik üles Tulemused • Võtsin kaalust alla 3 kilo • Leukotsüütide arv oli normaalnäitajast väiksem • Keha välimus muutus peenemaks ja kenamaks TÄNAN KUULAMAST!
Interneti kasutamine Keila kooli 5ndate klasside hulgas Autor:Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Töö eesmärgid Töö eesmärgiks on uurida 5ndate klasside õpilaste interneti kasutamist: mis nad seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Hüpoteesid: 1. Keskmiselt kasutavad 5ndate klasside õpilased internetti 2 tundi päevas. 2. Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Metoodika Uurimuse läbiviimiseks koostasin 10 küsimusest koosneva suletud süsteemiga küsimustiku. Küsitluses osales 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast vanuses 11-13. Tulemused 1. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. 2.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. (42,5%) 2. hüpoteesi kinnitab ka järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja suhtl...
Mediaaniks on 8 ja kuna testi eest saadud punktidest oli 15 kõige suurem, siis ei ole ei punktid 1-7 kui punktid 9-15 ülekaalus. Standardhälve on 3,1, mis iseloomustab elementide paiknevust keskväärtuse suhtes (vt. Tabel 15). Tunnuse test jaotus ei lähene normaaljaotusele, aga palju puudu ei ole (vt. Tabel 17). 7 Seoste analüüs 1) Esmalt uurime, kas matemaatika riigieksami tulemus sõltub matemaatika keskkooli hindest. Püstitame hüpoteesid: H0: Matemaatika riigieksami tulemus ei sõltu keskkooli hindest H1: Matemaatika riigieksami tulemus sõltub keskkooli hindest Selleks, et jõuda järeldusteni, leidsime kõigepealt eksamitulemuste aritmeetilise keskmise ja koostasime IF funktsiooni, kus märkisime ära, et kui tulemus on alla keskmise, on see madal ja kui üle keskmise, siis kõrge. Koostasime PivotTable, mida kopeerides saime empiirilise jaotuse, kust jätsime välja tühjad lahtrid. Teoreetilise
Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või universumi teatud aspekti toimise seletamist. Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St. seda, et hüpoteesi saab testida ning on loogiliselt võimalik, et eksisteerib üks või enam vaatlusotsustus, mis on hüpoteesiga vastuolus ja kui selline vaatlusotsustus tõeseks osutub, siis falsifitseeriks see hüpoteesi. Otsustus, mis pole falsifitseeritav ei ütle meile maailma kohta mitte midagi - maailmal võib olla ükskõik mis omadus ja ükskõik mis otsustus ei lähe algse otsustusega mitte kunagi vastuolusse.
Milliseid terviseriske põhjustab? § Kindlasti põhjustab, aga internetis pole välja toodud. Fosforhape Mida teame? § Teame ainult niipalju, kui oleme keemias õppinud. Otstarve joogis? § Annab joogile nn torkiva tunde. Milliseid terviseriske põhjustab ? § Suurtes kogustes hakkab fosforhape nahka ja lihaseid kahjustama ning võib pikemaajalisel tarbimisel ka südamele ja neerudele halvasti mõjuda. Hüpoteesid § Coca-cola abil saab puhastada vaske sisaldavaid metallrahasid. § Kui panna roostes nael Coca-cola sisse ligunema 5 päevaks, siis see laguneb. Hüpoteeside paika pidavus. § Hoidsime 5 sendist eurot 20 minutit Coca-Cola sees ja tagajärg oli see, et Coca-cola seest välja võttes oli ta puhtam ja läikis. Hüpotees vastas tõele. § Roostes naela hoidsime Coca-Cola sees 5 päeva ja tagajärg oli see, et nael polnud lagunenud, hüpotees ei pidanud paika
Retsensioon Ahto Altoja referaadile ,,Päike" Ahto uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest suuremast peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda. Päikese omadustest oleks võinud pikemalt ja lihtsamini kirjutada. Teises peatükis on teksti piisavalt ja on üheselt arusaadav.
uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt: · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasne¬vad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega; · hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema või-malikult lihtne. Probleemid on: · selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist) · intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised
Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida?
nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned tähtsamad avastused tegemata, kuna normaalteaduse puhul teadlased ei tegele sellega, mis on väljaspool põhi-hüpoteesi. Paradigma puutub sellesse, kuna see tähendab eeskuju ja just sellele ka ehitatakse uued hüpoteesid ja arvamused. Iga normaalteadus põhineb mingisugusel paradigmal. 2. Mis on ja millist rolli mängivad anomaaliad mingis teaduses kriisi tekitamises Kuhni järgi? Anomaaliad on mingid nähtused, mis ei mahu paradigma raamistikku. See tähendab, et anomaaliad on midagi, mis ei puutu kokku paradigmaga ja võib puudutada hoopis teist valdkonda. Nende olemasolu teaduses on väga tähtis, kuna see paneb teadlaseid mõtlema/uurima ka kastist väljaspool
kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks. Heterokokkoliidid ja holokokkoliidid Teine klass - Pavlovophyceae, selles selts Pavlovales. Pildil Pavlovales, näha viburid Teisi planktilisi haptofüüte: Chrysochromulina ja Prymnesium. Moodustavad perioodiliselt mürgiseid veeõitsenguid
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi
Vt. küs leht 10 Vali üks: a. Uurija kogub teooriat, et saada ülevaade valdkonna tähtsamatest teoreetilistest käsitlustest, uuringu tulemused täiendavad olemasolevat teooriat. b. Uurija kogub teooriat eesmärgil luua uurimusele raamistik, teooria on uurimuse aluseks, uuring kontrollib teooria paikapidavust praktikas. 35. Loetle diskursusanalüüsi sammud. Diskursusanalüüsi sammud: 1 Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid! 2 Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3 Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4 Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5 Küsi: “Mida tekst teeb?” 6 “Kuidas ta seda teeb?” - mis vahendid on kasutusel? 7 Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik;
ARVUTITUNNI TÖÖLEHT Leia aadressilt http://mudelid.5dvision.ee/ mudelid: ,,Looduslik tasakaal" ja ,,Keskkonna saastatus" Tutvu nendega 5 minuti jooksul ja vali välja üks, mille põhjal viid läbi väikese uurimistöö. Kasutades tunni materjale pead sa läbi viima väikse teaduslikul uurimismeetodil põhineva uurimistöö. Püüa läbida järgmised etapid: 1. Püstita võimalik uurimisküsimus. Kui endal head mõtete ei tule, siis kasuta allolevaid a. Kuidas mõjutab tehas erinevate samblikeliikide kasvu b. Kuidas mõjutab röövkalade arvukus lepiskalade arvukust veekogus. 2. Pane kuni viie lausega kirja vajalik taustainfo (leiad selle mudeli juurest), mida oleks vaja küsimusele vastamiseks 3. Nüüd püstita üks asjalik hüpotees, mida saad valitud mudeliga katsetada 4. Tee läbi kuni viis katset / vaatlust, millega kontrollid oma hüpoteesi (Kaardiga mudeli puhul lisa katse juurde ka kaardi pilt, kus o...
Lisaks sellele, et ta oli maalikunstnik, oli ta veel ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja ja palju muudki. Renessansiaja humanism ei näinud kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ning Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast. Ta eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ning hüpoteesid olid sageli seotud kunsti, eriti maalimisega. Tema terviklik lähenemisviis teeb temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija. Leonardo on austatud oma tehnoloogilise innovatiivsuse poolest. Mitmed Leonardo da Vinci kavandatud leiutised ei saanud tema elu ajal teoks, kuid on olulised tänapäeval, näiteks helikopter, tank ja kalkulaator. Lisaks parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast.
Retsensioon Õpilase... Uurimistöö „Reklaamid ajakirjas National Geographic“ kohta. See teema on aktuaalne kuna praegusel ajastul loetakse palju ajakirju, ajalehti jne. Kõigis nendes kohtades esineb reklaame, kuigi need inimesi väga ei huvita. Retsensendi arvates on see teema väga asjakohane ja huvitav. Seda lugedes saad teada 50 aasta vältel esinenud reklaamidest ajakirjas National Geographic. Töö sissejuhatuses ja kokkuvõttes on eesmärgid selgelt välja toodud. Probleemi püstitus on otstarbekas, sest uurimistöö autorit huvitab teada saada aastate vältel ajakirjas esinenud reklaamide muutmine. Töös püstitatud eesmärgid on läbi käsitletud ning töös puuduvad hüpoteesid. Töö oli korralikult ja arusaadavalt selgeks tehtud, midagi ei jäänud arusaamatuks. Teoreetilises osas on ülevaade ajakirjas olnud reklaamidest aja vältel. Samuti on välja toodud erinevaid järjest tähtsamaks muutuvaid reklaame. Selgelt on aru saada mis ajastu mingi aeg o...
- instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis
tüüpi seosed. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja. – Nt. Mida kõrgem on kodaniku haridustase, seda suurema tõenäosusega ta osaleb valimistel. – Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Töö kirjandusega Sobiva uurimisdisaini paikapanemine Uurimisküsimuste/ hüpoteeside formuleerimine Andmete analüüs Andmete kogumine Uurimistöö etapid I: uurimisdisain Uurimisidee Uurimisprobleem Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid Töö kirjandusega Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem
(ka hapnikku) läbi. Katse lõpus selgus, pärm koos õlikihiga soojas temperatuuril söötme kõrgus kasvas kõige paremini võrreldes külmas anaeroobse keskkonnaga. KOKKUVÕTE Külmas pärm ei paisunud ning söötme paksusega midagi ei muutunud. Soojas temperatuuril nii aeroobses ja anaeroobses keskkonnas pärm paisus kõige paremini, kuid katses tuli välja, et kõige intensiivsem ja parem oli soe anaeroobne keskkond. Töö alguse püstitatud hüpoteesid: 1. Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasvanud 2. Pärm paisus soojas temperatuuril kõige paremini leidsid kinnitust. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/? MIKROORGANISMID:SEENED:P%E4rmseened (4.11.15) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened (4.11.15) Lisa 1 Klaasid katse alguses Lisa 2 Klaasid katse lõpus
Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Ka on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada. Tänan tähelepanu eest!
üldkogumi jaotuse kohta tervikuna või jaotuse mõne parameetri (näiteks keskmise) kohta, kusjuures seda oletust kontrollitakse valimi põhjal. · Antud juhul võiks kontrollida oletust, et meeste ja naiste abiellumisvanused on erinevad ka üldkogumil (mitte ainult valimil, mida nägime eelnevalt) ehk kas meeste ja naiste abiellumisvanuste erinevus ei ole 0. Hüpoteesid püstitatakse paaridena nullhüpoteesist ja alternatiivhüpoteesist. · Alternatiivhüpoteesi nimetatakse ka sisukaks hüpoteesiks. · Alternatiivhüpoteesis sõnastatakse tavaliselt see, mida tahetakse tõestada. · Nullhüpoteesiga väidetakse teatavas mõttes vastupidist alternatiivhüpoteesile. · Hüpoteesid sõnastatakse nii, et üks neist peab alati kehtima. 11) T-test keskmiste võrdlemiseks. 12) Risttabel, protsendid risttabelis.
.....................................................5 9. Vaatluste arvu leidmine kui on teada katsetäpsus......................................................... 6 11. Proovitükkide diameetrite dispersioonid ja nende erinevus........................................6 13. Elektronklupp ja tavalise klupi mõõtmistulemuste võrdlemine.................................. 7 14. Katselapid feromonpüünisega..................................................................................... 7 15. Hüpoteesid...................................................................................................................7 16. Esimest liiki viga......................................................................................................... 7 17. Olulisuse nivoo............................................................................................................7 18. Olulisuse tõenäosus....................................................................................................
Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõh...
Teada anda inimestele, kuidas kassi eest õigesti hoolitseda. Mida teha kassiga kui pere läheb reisile. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 2 Probleemid Kuidas kasside eest peaks tegelikult hoolitsema. Kasside tervise eest hoolitsemine. Mida teha kassiga kui pere läheb reisile. Kasside ajalugu läbi aegade. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 3 Töö hüpoteesid Kasside eest ei hoolitseta nii nagu tegelikult seda tegema peaks. Paljud inimesed ei tea, mida kassi jaoks üldse teha tuleb. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 4 Natuke kassidest Kasse on kodustatud alates 3000 aa. Ekr. Esivanem Aafrika metskass. Kasse on vanas ajas seostuatud ka halvaga. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 5 Veel kassidest
tekkinud juhuslikkusest (enamasti meil on tegemist valimiuuringutega, kus võib tekkida juhuslik viga)? Olulisuse nivoo: maksimaalne endale lubav viga Kui meie poolt leitud hii-ruut-statistiku väärtus on suurem tabelis näidanud hii-ruut.statistiku väärtuses, siis - järelikult ei ole erinevus tulnud lihtsalt juhuslikkusest - võime väita, et meie tunnus ei ole vastava jaotusega - saame võtta alternatiivhüpoteesi (H1) Hüpoteesid hii-ruut-statistiku puhul - H0: tegemist on samasuguse jaotusega - H1: on (statistuiliselt oluline) erinevus võrdlusalusest jaotusest (valitud olulisuse nivool) Hii-ruut.test Sammud hii-ruut-testil 1. pane paika olukord nullhüpoteesi puhul (mudel) 2. arvuta välja oodatavad ja tegelikud sagedused 3. arvuta välja hii-ruut-statistik 4. vaata, kui suur on hii-ruut-statistiku kriteerium v olulisuse tõenäosus 5
Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000)
Kirjandite analüüs Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid,
DNA- Päriliku info kandja. Genoom- Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome. Kromosoom-Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi. Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse. Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused. FUNDAMENTAAL JA RAKENDUSTEADUSED. Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia, geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas. Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine. ERINEVATE ORGANISMIDE BIOTEHNOLOOGILISI RAKENDUSI. Piimhappebakterid Toiduainete hapendamine (kurk, kapsas, piim jt) Hallitusseened Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt Pärmseened Pagaritooted, alkohol jt BIOTEHNOLOOGIA JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Liigne antibiootikumide kasutamine. Bakterid evolutsioneeruvad antibiootikumide suhtes resistentseteks.
sõnu “vahest, mõnikord, jne”. 3. Autor kirjutab, et sünniaeg siiski korreleerub osaliselt teatud isiksuseomadustega. Kuidas erinevad autori käsitletud püüded seda asjaolu seletada sellest, kuidas on püütud seda nähtust seletada horoskoopide kaudu? Põhiline erinevus seisneb selles, millel põhinevad need väited. Autori kirjutatu põhineb siiski uuringutel ning sellel on ka teaduslik taust, horoskoopidest seda arvata ei saa. Samuti põhjendab autori käsitletud hüpoteesid eelkõige inimese arengut ning välistegurite mõju loote arengule (kui tal pole veel isiksustki, seega horoskoopidest rääkida ei saagi). Horoskoopide puhul on aga tegemist puhtalt psühholoogilise mõjutatavusega, mida on kokku pannud üsna ükskõik kes. Kuna horoskoopidel puudub reaalne teaduslik taust, ei saa seda ka mitte milelgagi seostada. Autor ise on kuulnud ka ühte juttu, kuid ei saa väita
Julgeid hüpoteese eelistatakse selletõttu, et nende abil saab tostada mõningaid nähtusi/fakte, mis tunduvad ebatõenäolised olevat või millest pole keegi kunagi kuulnud. Need on uudsed ning neid peetakse falsifitseeritud teooriate parandajateks. Need annavad ennustusi mõningate uute teooriate välja töötamiseks ning tihtipeale ei sõltu varasemalt kindlaks tehtud teooriatest. Hüpoteeside julgus sõltub ajast, mil neid esitatakse kuna nad peavad koos käima ajaga. Julged hüpoteesid peaksid olema kas tundmatud või selgesõnaliselt seletamatud, et neid saaks pidada julgeteks, muul juhul on tegemist ettevaatliku teooria kinnitamisega.
Koolis töötab sotsiaalpedagoog ning eripedagoog, kes lisaks on põhitööle tegelevad ka ennetus ja teavitustööga, samuti viivad klassides läbi erinevaid tervise ja käitumisega seotud loenguid ning praktikaid. Koolis on samuti „Ei kiusamisele“ programm, mille raames lapsed õpivad üksteistega arvestama ning et tutvuvad erinevate häiretega, mis tõttu võivad kaaslased vahest veidi teistmoodi käituda ( Kehtna põhikool, 2015). 2. Hüpoteesid * Mardil on madalam intelligentsus võrreldes teiste omaealistega, seega ei ole ta suuteline ülesandeid lahendama sama kiiresti, kui teised. Veel enam, kuna ülesanded on tema jaoks keerulisemad, siis on tal raskem järge pidada ning tähelepanu olulisel hoida. Kuna aga Mart on suhteliselt vaike ning tagasihoidlik poiss, siis ei paista tema madal intelligentsus eriti välja (Wilhurst, 2012); * Mart on 4 – lapselise pere vanim laps, mis tõttu on tal sageli vaja oma vanemaid kodustes
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
(23%) kui oli LääneEuroopa riikides keskmiselt 1992. aastal (27%; uuemad võrdlusandmed puuduvad). Suhtumist karistamisse ja kurjategijatesse on uuritud ühe lisana ka mahukas uurimuses `Kuritegevus Eestis 19912001, mis läbi viidud TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi ja EV Justiitsministeeriumi tellimusel 2002 aastal ja mille viisid läbi Jüri Saar, Anna Markina, Andri Ahven, Aet Annist ja jaan Ginter. HÜPOTEESID Meie uuringu hüpoteesid on taandatud sellele, et uurida karistamist rakursist, kus uuringusse on kaasatud inimesed, kelle igapäevane töö on seotud karistamise või selle määramisega selle sõna otseses mõttes. Nimelt on peamine uurimisgrupp Justiitsministeeriumi haldusalas töötavad inimesed ja sellega lähedalt seotud ametites olijad liiklus ja kriminaalpolitseinikud, kohtutäiturid( küll reaalselt paar kohtutäiturit, parkimiskontrolöri, kohtunikku, advokaati ja juristi). Antud uuringu
mahajäetuna. Õige vastus! b. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb. c. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et Vali üks: a. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga need, mille suhtes antud inimene on ükskõikne. Õige vastus! b. elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on progressiivsed), surnud hüpoteesid on aga tagurlikud. c. elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst
Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, teine aga kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Sellised hüpoteesid on ilmselgelt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada. Kasutatud kirjandus: http://www.tahistaeva.pri.ee/?tpl=mustauk.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk http://en.wikipedia.org/wiki/Black_hole ,,Planeedid" David McNab, James Younger Varrak 2000 ,,Astronoomia ja kosmos" Lisa Miles, Alastair Smith Koolibri 2000
vaatlustulemused Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus, millele teadus veel vastata ei oska, tugineb teaduslikele faktidele). 2. Taustinfo kogumine ( püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest) 3. Hüpoteesi sõnastamine (oletused ei ole hüpoteesid!) 4. Hüpoteesi kontrollimine ( katsete ja vaatlustega, ainuke erinevus on muutujas ) 5. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis võime järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
demokratiseerumist Näide kausaalmudelist varajane Michigani hääletuskäitumise mudel Näide teoreetilisest mudelist sotsiaalne liikumine kui organisatsioon Hüpotees Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed. Enamasti on hüpotees formuleeritud: Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem / madalam / suurem / väiksem... on teine muutuja. Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Uurimistöö etapid: uurimisdisain 1) Uurimisidee 2) Uurimisprobleem
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
- põhiseisukohad : a) liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. b) evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust c) esitas oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooria darvinismi. - positiivsed küljed : a) lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 3. Evolutsiooni tõendid. ( tööleht ) 4. Elu päritolu. - elutekke hüpoteesid : a) kõik elus pärineb elusast. b) elu on loodud. c) elu on Maale transporditud. d) elu on tekkinud elutust ,,isetärkamise" teel. e) elu on arenenud elutust ainest, arengu tulemusena umbes 4mld-t.a.-t- tagasi. - füüsikalise evolutsiooni sündmused : a) füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste
Fundamentaalteadus Ehk põhiteadus - uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse - füüsika, keemia, bioloogia jt - tuuma, tema sisu: faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus. loodusnähtuste praktilisel otstarbel kasutamine. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. Biotehnoloogia. rakendusbioloogilosed meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide
Probleem : 1. Miks ma seda tööd teen? 2. Miks/Kellele vajalik? Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ...", vaid "Kuidas valgus mõjutab .." Selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist). Intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised. Mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi). Olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb a...
Nimelt takistab viimane hapniku kättesaadavust muutes keskkonna anaeroobseks. Soojemas keskkonnas oli pärmi kasv kiirendatud, mis kinnitas teeorias loetud. Hapniku vaeses keskkonnas oli pärmi kasv aeglustatud, mis oli kooskõlas teooriaga. 7 KOKKUVÕTE Katsetulemustest selgus, et: 1. soojemas temperatuuris kasvab pärmiseen tunduvalt kiiremini kui külmas 2. aeroobses keskkonnas on pärmi kasv kiirem Töö alguses püstitatud hüpoteesid: 1. soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu 2. hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu Esimene hüpotees leidis kinnitust, et pärmid kasvasid ainult soojas keskkonnas. Teine hüpotees leidis kinnitust, et pärmseened kasvasid aeroobses keskkonnas tõhusamalt. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened (13.09.2018) 2. https://mikrobioloogia.weebly.com/paumlrmseened.html (13.09.2018) 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
