arv lennukis, saavutatud koht võistlustel jne. Tunnuste mõõtmisskaalad (I) Nominaalskaala koosneb üksteisest sõltumatutest klassidest, mida ei saa loogiliselt järjestada (rahvus, eriala, mullatüüp, elektrilaengu polaarsus ("+" või "-") ...). Kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks. Statistilise töötlemise võimalused on küllalt piiratud. Nominaalskaala kasutamise korral nimetatakse mõõtmist tavaliselt klassifitseerimiseks. Ordinaalskaala koosneb erinevatest klassidest, mida on võimalik järjestada. Näiteks eksamitulemus "puudulik", "kasin", ..., "suurepärane"; küsitlustulemused "vastu", "pigem vastu kui poolt", ..., "poolt", Beauforti tuule tugevuse skaala. Ordinaalskaalat kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks. Intervallskaala määrab üksikute mõõtmistulemuste vahelise kauguse, kusjuures fikseeritud nullpunkti ei eksisteeri ning suhtarve ei saa moodustada (näiteks temperatuur Celsiuse või
........... 9 2 / 10 1 Põhimõisted. 1.1 Nimetage skaalatüübid. Nominaalskaala (nimetuste skaala) – andmete hindamisel on võimalikud vaid kõige lihtsamad operatsioonid nagu ekvivalentsus ja kuulumine hulka. Pole võimalik leida ei keskmist ega mediaani, sest nende andmetega pole võimalik teostada loogilisi operatsioone nagu „suurem kui“ või „väiksem kui“. N: mees/naine; eestlane/soomlane/hispaanlane Ordinaalskaala (järjestikskaala)– näitab andmete järjekorda, seejuures intervallid ei ole ühepikkused, vaid võivad olla suhtelised väärtused. N: koolihinded („väga hea“ ehk „5“ kuni „mitterahuldav“ ehk „1“); suurepärane/väga hea/hea jne Intervallskaala (vahemikskaala) – kõik vahemikus on ühepikkused ning nullpunkti asukoht on kokkuleppeline. N: Celsiuse temperatuuriskaala; vanusevahemikud 15-19 / 20-24/ 25-29 Suhteskaala – nullpunktil on sisuline tähendus.
Vastaja demograafilised andmedandmed in kohta,mis kirjeldavad tema positsiooni rahvastikus. Suhteskaala Skaalal kõik 4 skaala omadust: erinevus,suurus,võrdne intervall,nullpunkti olemasolu. Intervallskaala Intervallid väärtuste vahel on võrdsed läbi kogu skaala (nim ka vahemikskaala).Nt. -20 -10 0 +10 +20 10. Nominaalskaala tunnused ja näide? Mõõdab üksnes erinevuste omadust. Nt. 1 2 3 4 5 Vallaline Abielus Vabaabielus Lesk Lahutatud 11. Ordinaalskaala tunnused ja näide? Ehk järjestusskaala mõõdab erinevust suuruses. Nt. 1 2 3 4 5 Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus Teaduskraad 14. Too näide Guttman´i skaala kohta? Pikkuse kohta 1. olen pikem kui 160 cm 2. olen pikem kui 163 cm 3. olen pikem kui 170 cm 4. jne 15. Too näide Likert´i skaala kohta? Tõmba sobivale variandile ring ümber. Oled toodud tunnusega oma firmas nõus 5
Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Suletud (vastajale on ette antud vastuse variandid) Vastuste variandid: Selged ja täpsed, ei tohi kattuda, peavad sellegipoolest ära katma kõik vastuse variandid. 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. Nominaalskaala ehk nimeskaala ( Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena nt vastaja rahvus, lemmikvärv ja perekonnaseis) Ordinaalskaala ehk järjestusskaala (Esitab vastuse variandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada nt haridustase, rahuolu hinnangu, Likerti skaala) Arvskaala (Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena) 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: Mood- kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Mediaan-Punt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala
Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid 1. Aitavad kokku hoida aega 2. Lihtsam analüüsida 3. Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud 4. Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel 2. Nominaalskaala ehk nimeskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis 3. Ordinaalskaala ehk järjestusskaala 1. Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) 4. Arvskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. · Nominaaltunnus Enamasti sõnaline, kuigi harvadel juhtudel võib olla ka arvuline, mõni sümbol
hoiakutest. Küsimustik – vahend, mida kasutatakse keeleteaduses andmete kogumiseks. Eeliseks on, et nende abil on võimalik saada suur hulk andmeid, mida on lihtne töödelda. Intervjuust vähem paindlikum. Koostamiseks kulub kaua aega, loomulikku kõnet ei koguta. Nominaalskaala – variandid on korrapäratud, nt inimese sugu. Järjekord tõuseb või langeb mingil viisil, kuid intervalle ei saa absoluutarvudeks tõlgendada. ‘Have your heard people in Malta say XXX?’ A: 1=yes, 0=no Ordinaalskaala – variandid on kindlas järjekorras (tõusevad või langevad), nt koolihinded. Ordinaalskaala intervalle ei saa absoluutarvudeks ümber tõlgendada. ‘How often do people in Malta say XXX?’ A: 3=frequently, 2=sometimes, 1=hardly ever Intervallskaala – kasutatakse kvantitatiivsete andmete puhul, mille väärtust saab mõõta. Pideva muutuja puhul võib iga väärtus esineda, diskreetse muutuja korral ainult kindlad väärtused
· Eitust sisaldavad küsimused · Vastaja kogemusega mittehaakuvad küsimused Küsimuste vastusevariandid: · Selged ja täpsed · Ei tohi omavahel kattuda · Peavad sellegipoolest katma ära kõik võimalikud vastusevariandid Vastuste tüübid · Nominaalskaala ehk nimeskaala · Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis · Ordinaalskaala ehk järjestusskaala · Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) · Arvskaala · Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena Küsimuste tüübid Lahtised küsimused. (Millist raamatut viimati lugesid? Milline on sinu kõige meeldejäävam reisisihtpunkt?)
• Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus • Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad • Järjestus-, intervall-, ja suhteskaala • Levinumad skaalatüübid LOUIS THURSTONE SKAALA(1982) • Lihtne ordinaalskaala • Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument • Elust lähtuv skaala konstrueerimine • Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes THURSKONE SKAALA NÄIDE • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega
Mõõtmine kitsamas tähenduses on skaleerimise erijuht (skaleerimise ideestiku konkreetne rakendus). 1.2.1. Skaalade tüübid I. Nominaalskaala (nimetuste skaala). Klassifitseeritavad objektid on eristatavad nimetuste alusel. Objektide (loetelu) järjekorra muutmine nominaalskaalal ei muuda klassifitseerimise alust. Näited: Kontrolltööst puudusid Ants, Mati, Jaan, Maie ja Linda. Peeter on kaval, ettevaatlik, kahtlustav, tark ja rõõmsameelne. II. Ordinaalskaala (järjestusskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses. Selle tunnuse alusel objektide järjestuse muutmine pole võimalik. Näited: Ilm võib olla (1) külm, (2) jahe, (3) soe ja (4) kuum. Jaan on kiire jooksja. Jüri on Jaanist kiirem. Mati on ka Jürist kiirem. Meie grupi kõige kiirem jooksja on Ants. III. Intervallskaala (ühikskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas
annaabi.ee 
