Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pilvedesse poodud lind A. Raudkivi Essee Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2016 Raamat meeldis mulle väga ning soovitaksin seda kõigil lugeda kellel vähegi huvi on. Jutud olid jagatud Aive poolt kirjutatud kirjadeks tema sõpradele, perele, tuttavatele ja arstidele, kes teda aitasid. Aive oli abivalmis, tahtejõuline ja noor inimene, kuni ta sai oma sünnipäeval teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Minu arust on see jube, et heade ja abivalmis inimestega juhtuvad taolised asjad. See on nii ebaõiglane, et noorel ja elutervel naisel avaldub üks hetk lihashaigus, mille tagajärjel võib ta eluks ajaks voodisse jääda. Aive puhul oli tegemist õnneks kergemat tüüpi lihashaigusega, mida andis kontr...
...........................................................................6 Asukoha mõju rollile...............................................................................................................6 Sildistamine.............................................................................................................................6 Mõttekaart...................................................................................................................................7 Enesereflektsioon........................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................9 Teadusartiklid..........................................................................................................................9 2
...........................................................................................6 Sekkumise eesmärgid..................................................................................................................7 Sekkumise detailne tegevusplaan................................................................................................8 Võrgustikuliikmete kaasamise plaan...........................................................................................9 Kokkuvõte ja enesereflektsioon................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Laura-Roberta Ründva Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan Alice on 88 aastane endine raamatukoguhoidja
abivahendit. Õpeta abivahendi kasutamist. risk minimaalne, aga püsib, sest Motiveeri patsienti liikuma. on jälgade nõrkuse tõttu. Taga piisav valgustus palatis nii (28.02.2019) öösel kui ka päeval. 3. ENESEREFLEKTSIOON SITUATSIOONI ALUSEL (Gibbsi (1988) alusel) Tabel 3. Enesereflektsioon (Gibbs, 1988) Nimetus Analüüs Situatsiooni kirjeldus (Mis juhtus?) Patsient palatis libises voodist põrandale.Sai vigastusi. Kulmu peal on haav. Haav oli puhastatud, ja haava peale oli pandud külm geelikott, päras oli pandud plaster haava peale. Tunded (Mida ma mõtlesin ja tundsin?) Ma olin segaduses ja ei teadnud, mida teha
nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti ning trapetsi valemi abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Enesereflektsioon: Tööd oli väga huvitav teha. Kõige raskem oli maa- ala kruntideks jagamine niimoodi, et väljavenitatus ja pindalad jääksid lubatud piiridesse, edasine oli juba kerge. Arvan, et töö on korrektselt tehtud.
Alajaamadest 90 000 väljumise hind: Liinide 172700 kogumaksumus: Maksumus ühe 9594,4 majapidamise kohta: Enesereflektsioon: Käesoleva töö koostamisel oli kõige keerukam leida kõige odavam variant elektriliinide majast majja viimiseks. Arvutuste tegemine oli lihtne, eriti võrreldes varasemate praktikumidega. 2
18 1330 50,5 26,34 1:1,92 19 1220 49 24,90 1:1,97 20 1375 52 26,44 1:1,97 Kokku pindala (m²) 26850 Keskmine krundi 1342,5 suurus (m²) Teede pikkus kokku 493 (m) (m²) Teede pindala 3451 Teede pindala krundi 172,55 kohta (m²) Enesereflektsioon: Tööd oli väga huvitav teha. Kõige raskem oli maa- ala kruntideks jagamine niimoodi, et väljavenitatus ja pindalad jääksid lubatud piiridesse, edasine oli juba kerge. Arvan, et töö on korrektselt tehtud. 2
kaubateed kaugema maailmaga. 2. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist. 3. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. 4. Head suhted põhjanaabritega. 5. Saksa kultuuri mõju Eesti ajaloos. Enesereflektsioon: 1. Sain enam-vähem aru kuidas teha e-õpiobjekti. 2. Kasutasin palju internetimaterjali ja õpikut. 3. Proovisin kõiki ette antud koostamisprogramme. 4. Sain kogemuse kuidas teha ise mingil teemal põhinev esitlus. 5. Oskan paremini materjali oma sõnadesse panna ja lause sõnastust parandada.
kõlvikuliikide veokoormuskoefitsente. 3) Kuhu teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks? Mina soovitan talu tootmiskeskuse rajada täpselt sinna kuhu ta plaani koostades sattus ehk keskuse koordinaatidega umbes 625 ja 530 kuna see asub üsna täpselt kõigi raskuskeskmete keskel ning ka maantee kõrval seega kulude poolest tundub olevat igati mõistlik koht talu keskuse jaoks. Enesereflektsioon Töö koostamisel raskusi ei esinenud kuna sain juhendist piisavalt aru. Tööd täitsin oma arvates piisavalt põhjalikult ja eeldan, et sellest piisas. Töö koostamise käigus õppisin erinevatel viisidel arvutama maakasutuse raskuskeskmeid misläbi võis määrata optimaalseimat tootmiskeskuse asukohta.
salvestasin sobivate teedega plaani arvutisse. Seejärel kasutasin programmi Paint, kus lisasin plaanile illustreerivad jooned punktide kauguste kohta teed mööda, samamoodi illumineerisin ka otsekaugused. Minu joonisel on punane joon kaugus teed mööda ja sinine joon tähistab kaugust otse. Andmed lisasin „Text boxi“ kasutades. Värvivalikut oli üsna raske teha, kuid loodan et andmed on loetavad. Seejärel salvestasin pildi ning lisasin Microsoft Word dokumenti. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin kuidas uurida teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Samuti õppisin kasutama Maa-ameti kodulehel olevaid võimalusi. Maa-ameti geoportaalis töötamine erinevate tööriistadega on põnev, kuid mõni asi on suhteliselt aega nõudev, näiteks teed pidi pikkuse mõõtmine, kuna peab olema täpne. Ülesanne õpetas mulle kuidas määrata teede kõverjoonelisuse täpsust, leides selleks vastava ruuthälbe. 2
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan, kleepisin selle programmi Paint ning lisasin vajalikud jooned. Andmed ja numbrid kandsin maaüksustele „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist
Hoopis raskem oli kaarti vaadeldes anda hinnangut maaüksustele nr 3, nr 4 ja nr 1. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt arvuti võimalust teha print screenshot ning kleepisin pildi painti programmi, kus sain juurde lisada vajalikud jooned ning andmed: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab võimaluse anda hinnanguid maaüksustele ühtsetel alustel, kuna kõikide maaüksuste puhul leitakse näitajad samade kriteeriumite alusel. Keeruline oli tööd alustada, sest puudus täpne ettekujutus, kuidas peaks vajalikud mõõtmised ja arvutused tegema. Lisaks valmistas veidi
kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed mööda ja linnulennult ning punktide A ja D kohta andmed nende geograafilise asukoha kohta ,,Tekst" abil. Kui vastavalt vormistatud pilt oli esitlusvormis, siis salvestasin pildi ja lisasin selle Wordi teksti. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist
korraga 5 katastriüksust, millede konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestasin selle pildi kettale. Peale seda avasin pildi Paintis, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil, illumineerisin maaüksuste piirid punaste joonte abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused (sinised jooned). Kui vastavalt vormistatud plaan oli valmis, siis salvestasin selle kettale ning pärast lisasin Wordi dokumenti ,,Lisa pilt" abil. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju, kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab võimaluse anda hinnanguid maaüksustele ühtsetel alustel, kuna kõikide maaüksuste puhul leitakse näitajad samade kriteeriumite alusel. Tööd tehes sain rohkem aimu Maa-ameti kodulehel olevatest tööriistadest ja nende funktsioonidest. Nüüd tean, kus midagi Maa-ameti kodulehel asub ja olen pädevam orienteeruja kui enne
teede otspunktidele tähed ,,Text" abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei pidanud ma vajalikuks teede märkimist Power Pointis ja seega tegin seda niiöelda käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin ,,Text" funktsiooni kasutades punktide geograafilised koordinaadid ja otse- ning teed mööda mõõdetud kaugused misjärel kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas on varasemalt olemas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsent ja selle hälbivus on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede
esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert- Picture abil. 3 Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti Samuti määrama kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsust, leides selleks vastava ruuthälbe. Arvutuste tegemine oli lihtne, aga raskem oli selgitada ruuthälbe olemust. Selle töö käigus sain taas kasutada Maa-ameti Geoportaali. 4
“ ...............................................................................................................................................14 5.KIRJANDUSALLIKATE LOETELU, KUST LEIAB LISAINFORMATSIOONI VALITUD TEOREETILISEST KONTSEPTSIOONIST...........................................................................16 KOMMUNIKATSIOONITEOORIA....................................................................................16 6.ENESEREFLEKTSIOON.....................................................................................................17 2 1. SISSEJUHATUS Portfoolio koostamise eesmärk on omandada süvendatud teadmisi ühest sotsiaaltöö teoreetilisest kontseptsioonist või mudelist Aine „Sotsiaaltöö teooria ja praktika“ raames.
abil, märkisin maaüksuste piirid ,,outline" võimaluse abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused samuti eelmise funktsiooni abil, lisasin maaüksuste kohta andmed pindala, pikkuse ja tegeliku ümbermõõdu kohta, ,,text" funktsiooni abil. Kasutades ,,select" funktsiooni, lõikasin pildi välja ning kopeerisin pildi Wordi, kus redigeerisin seda edasi vajalikku suurusesse pildi vormindamise tööriistu kasutades. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente, mis alul tundusid ebamäärased, kuid hiljem töö käigus said asjad selgemaks ja mõistsin miks ja mida mingi teatud parameeter iseloomustab. Mainimistväärt probleeme töö koostamise käigus ei esinenud, kuna etteantud juhend oli põhjalik ning üheselt mõistetav, mis on antud ülesannete lahendamisel väga oluline
• Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö • Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON • Teadusparadigmad ja T.Kuhni teadusrevolutsioonide käsitlus - teadusrevolutsioonide käsitlus - teaduslik mõte vahetub, ei pruugi olla õige • Teadus ei ole koherentne tervik! • Teaduse enesereflektsioon, Teaduse enesekriitika. U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida • Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud
....................................................................8 2. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3 , 2008).........................................................................8 „Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu ja võime andmine”...............................8 Mõttekaart.................................................................................................................................10 Enesereflektsioon......................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Minu portfoolio räägib jõustamisest kui ühest praktilisest tegevusest sotsiaaltöös. Jõustamist
.......................................................................... 9 6. Linn kasvatajana ............................................................................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 12 Enesereflektsioon ..................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Hea haridus on meie inimajaloos olnud oluline kord rohkem, kord vähem, aga õige kasvatus on saanud tänapäeva läänemaailmas aktuaalseks teemaks. Kui lapsest ei kasva ühiskonnale kasulik kodanik, süüdistataks oma mõtetes vanemaid ja arutletakse, mis on kasvatuses valesti läinud.
5 1,30 1,40 Suurenes 6 0,95 1,00 Praktiliselt sama 7 1,12 1,15 Praktiliselt sama Teostades kruntimist minu valitud viisil suureneb kahe maaüksuse kõlvikulne koosseis (krunt nr 4 ja 5). Märgatavalt kompaktsemaks muutusid üksused 1-3 ning praktiliselt sama kompaktseks jäid üksused 6 ja 7. Enesereflektsioon. Kuna puutun ümberkruntimisega esmakordselt kokku, siis ei osanud arvata, et see nii aeganõudev ja töömahukas on. Selles töös oli palju arvutamist, sobitamist ja vanade teadmiste rakendamist. Algselt esines üks viga, mis tuli protsentidest alles välja, selleks oli katastriüksuse nr 5 liiga suur väärtuste erinevus. Selle eemaldamiseks sobitasin üpris kaua erinevaid maatükke, kuid lõpuks võtsin maatükilt nr 4 maad ära. Kõige halvema kujuga sai
Alice. 6. Naabrid- vajadesel info kogumine ja edastamine. hooldustöötaja Sotsiaaltöötaja David, tugiisik perearst ALICE eriarst Naabrid KOKKUVÕTE JA ENESEREFLEKTSIOON Kui Alice vaimne ja füüsiline tervis võimaldab tal kodus elada siis hoolekandele paigutamine ei ole vajalik, piisab hooldustöötaja määramisest, kes külastaks Alice pidevalt ja aitaks teda igapäevaselt toime tulla. Tulekahju ohu likvideerimiseks peab Alice kodus paigutama suitsuandurid. Võimalusel paigutada turvaliseks liikumiseks abivahendid ja häirenupp. Antud juhtumi korralduses ei saa toetuda pr. Tamm väidele, et Alice on vaimselt
maaüksus läheksid märgatavalt kompaktseks. Vähem muutuks viienda maaüksuse kompaktsus ja teise, neljanda ja seitsmenda maatüki kompaktsused jääksid praktiliselt samaks kuid vähemalt minu arvates oleksid nad mugavamate kujudega ja enamasti ka sirgjoonelisemate piiridega. J oonis 4.1 Olemasolevate maaüksuste plaan Joonis 4.2 Planeeritavate maaüksuste plaan Enesereflektsioon. Töö käigus sain kogemuse maade ümberkruntimises mis, selgus, et on üks võrdlemisi töömahukas ettevõtmine. Kuna ma ei olnud maaüksuste ümberkruntimisega varem kokku puutunud, oli kogu metoodika mõnevõrra uus. Samas põhines kõik elementaarsetel teadmistel, seega peale ajakulu midagi ülimalt rasket ei olnud. Ühtegi viga, mis oleksid tinginud töö uuesti läbitöötamise, sisse ei tulnud seega eeldan, et tegin tööd piisavalt põhjalikult
Konstruktivism on samuti minu puhul väga kesksel kohal- mõtlemise ja kogemuse koosmõju. Õpioskuskused on õppimisel vajaminvad oskused, see on suutlikkus oma õppimist ise juhtida ja kavandada. Õpioskused liigitatakse neljaks: baas-, tunnetuslikud-, organisatsioonilised- ja sotsiaalsed õpioskused. Ma arvan, et pean endas arendama sotsiaalset õpioskust-oskust kuulata teisi, lülituda mõttevahetusse, kaaslasi ergutada ning soleerijaid pidurdada. Enesereflektsioon on võime vaadata inimese sisse ning valmisolek saada rohkem teada enda kohta. Parim aeg sellega tegelemiseks on minul jooksu- või suusarajal. See on aeg, kus puuduvad muud segavad faktorid ja on aega tegeleda iseenda ja oma mõtetega. Tihti leian ka siis vastused küsimustele, mis mind pikemalt on rõhunud. Oma loomult olen suur planeerija. Ma ei jäta peaaegu kunagi midagi viimasele minutile.Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei
tähelepanelik, usaldusväärsus (käitumine), positiivsus/sõbralikkus, viisakus... on suureks toeks nõustaja töös. Uuringud on näidanud, et selliseid konkreetseid omadusi pole, mida on vaja nõustamistööks. Oluline, et nõustaja peab olema teadlik iseendast tal peab olema valmisolek ennast reflekteerida, üks olulisem omadus, valmisolek ennast arendada ja muuta. Valmisolek nõustamiseks areneb vanusega. Enesereflektsioon on pidevas arengus. Pisike roll on ka hoiakutes kas psühholoog tegeleb ja peab ja tahab tegeleda endaga. Nõustaja roll tuleneb: (sageli koolkonnast, mida ja millist tehnikat kasutatakse) Sekkumise direktiivsuse astmest Erialasest kuuluvusest Organisatsiooni koosseisu kuulumisest Probleemi käsitlemise laadist. Kõik need aspektid kujundavad konkreetse nõustaja rolli ja need ei ole ühelaadsed.
1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 Oldi jõutud omamoodi tupik seisu. Kunsti tehti ja palju, kuid areng oli peatunud. Vastasseis läänes toimuvaga, pealetükkivaim venestuspoliitika ja tihe konkurents tekitasid omamoodi seisaku, kus kunsti saba hakkas iseennast sööma. Postmodernismile on omane teatav ambivalents, kus enesereflektsioon väljendus alateadvuse, mütologilise ja müstilise uurimise kaudu. Oluline murdepunkt toimus kümnendi keskel, kus tegudele pääsesid uus noorte põlvkond, mis siis juba vabaduse matisega tegevuskunsti kaudu hoopis revolutsioonilis mõtteid kandis. Näitused toimusid endiselt regulaarselt, iseloomulik oli juba eelmisest kümnendist alguse saanud zanripiiride hajumine maalis. Näitusepilt oli kõrgetasemeliselt kindel ja etteaimatav. Välismaistel trinaalidel osaleti formaalselt
and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890)
Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kuulus neotereetikute luuletajateringi, kirjutas armatusest selle eri nüanssides (kiindumus, armukadedus). 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? Peateemad: luuletaja armumine ja armastus (armastus kui püsiseisund, igavesti kestev suhe armastatuga; armastus kui eluviis; armastus kui orjus), enesereflektsioon armueleegiate luuletajana. Ühiskondlikud taustapõhjused: rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr (perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll), matrooni kõrval uue naisetüübi haritud ja jõuka hetääri jõudmine Rooma, Rooma ülikute abielulaadsed püsisuhted nende hetääridega, suure hulga noormeeste sunnitud tagasitõmbumine poliitilisest elust keisririigi tõttu, protsest ühiskonnas toimuva vastu. Esindajad: Gallus, Propertius,
coherence and meaning to one’s experience, including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. • Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one’s own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. • Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? • William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused,
Uurimust rahastab Eesti teadusagentuuri programm „TerVE”. Kuidas lapsevanemate ja kooli koostööd parandada? Üks ettepanek on muuta riigieksamite süsteemi ja kaotada koolide pingejärjestused. Lastel on käegalöömist palju. Põhikooli lõpus võtavad nad end kokku ja pingutavad, et saaksid vähemalt eksamid tehtud. Mingi eksamivorm peab ikka jääma, et näha, millised teadmised noortel on. Aga pingeread on mõistlik koostamata jätta, see tekitab asjatut stressi. Kokkuvõte/ Enesereflektsioon Antud ainega soovin avada kasvatust ja haridust kui nähtust enese jaoks, tutvudes lähemalt nende probleemiasetusega. Õpin tundma kasvatuse valdkonnaga seotud põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat.Soovin õppida reflekteerima omaenese lähenemisnurka kasvatusproblemaatikas ja teada saada teadmisi hilismineviku kasvatuse mõtteloost.Soovin suuta määratleda enese rolli tulevase kasvatajategelikkuse mõjutajana.
people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale
oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta (teatud joonte teadmine) Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Mitte ainult iseenda vaatamine, vaid ka hinnang endale.
annaabi.ee 
