selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad nii varem saabunud kui ka hiljem kohale jõudnud teised kirjad lihtsalt oma olemasoluga. Interferentsi uuritakse kontrollrühma ja katserühma poolt õpitu meeldejätmise võrdlemise teel, misjuures katserühm ülesandeks on meelde jätta rohkem informatsiooni. Retroaktiivne interferatsioon uus õpitu takistab varemõpitu meeldejärmist: Algperiood Meeldejätmise periood Katse periood Kontrollrühm Õpib valikut A Meenutab valikut A Katserühm Õpib valikut A Õpib valikut B Meenutab valikut A
20. Mis vahe on kvaasieksperimentaalil ja juhuslikustatud katseplaanidel? Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja). Juhuslikustatud katseplaan - moodustatakse juhuslik valitud katserühm. Tehakse testid enne ja pärast sõltuvat muutujat (nt. koolis tehakse test enne ühiskonnaõpetuse tundi ja siis peale seda-mõõdetakse mõju). Edasi võib moodustada katserühma ja kontrollrühma. Mõnele kontrollrühmale võib jätta eeltesti tegemata, et selle mõju vähendada. Kasutades katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi, ka ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust
· Õpetajad on erinevad · Suhted mõjutavad · Raske on tagada võrdseid tingimusi. Eel-eksperimentaalne uurimus Eel-eksperimentaalse uurimuse korral on tegemist vaid ühe katseisikute rühmaga, kellele tehakse üks test enne ja teine pärast katsesündmust (pretest-posttest design). "Ehtne" eksperiment Tõelise eksperimendi korral valitakse katseisikute rühmad täiesti juhuslikult ja rakendatakse interventsiooni vaid ühele rühmale (nn. katserühm, teine on kontrollrühm). Juhuslikud valimid peavad piisavalt suure arvu katseisikute korral juba tõenäosuslikult tagama väljaspool uurija kontrolli olevate keskkonnatingimuste ja võimalike mõjurite identsuse kummagi rühma puhul. Kvaasi-eksperimentaalne uurimus Tihtipeale võrdsete rühmade moodustamine läbi katseisikute juhusliku valiku komplitseeritud. Sel juhul kasutatakse katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi
NÄIDE:GLASS AND SINGER • Müra mõju stressile • Exp 1: esimene grupp - juhuslik müra, teine grupp – perioodiline müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Exp 2: esimene grupp - kontrollimatu müra, teine grupp – kontrollitud müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Stress kui sõltuv muutuja: füsioloogilised näitajad + Raveni test • Järeldused: suuremaks stressoriks kontrollimatu juhuslik müra LOOMULIK EKSPERIMENT • Katserühm ja kontrollrühm • Mõõdetavad stiimulid ja reaktsioonid • Nõuded: juhuslik valik, diskreetne sekkumine • Näide: järjekord PLACEBO • Placebo – reaktsioon ilma stiimulita. Toimeainet mittesisaldav ravim, mis mõjub • Placebo-efekt: isetäituv ootus. Ravijad, ennustajad, eelarvamused • Placebo kriitika: mõju näiline – positiivne eneseesitlus, ei soovi vastasseisu … • Placebo kasutamine eksperimendis: mõjuta mõjur EKSPERIMENDI PIIRID
võrdlevat tulemuslikkust. Eksperimendi läbiviija peab olema antud temaatikas pädev, teadma eksperimenteerimise aluseid ja eksperimendi teostamise ajal peab olema suunav ja tegevusele aktiviseeriv. Eksperimendis osalevad katseisikud peavad olema ühtlustatud teadmistega antud valdkonnas. Eksperimente liigitatakse uuritavate koguse järgi : - ühe grupi eksperiment kasutatakse väga harva, kuna tulemusi ei ole kellegiga võrrelda; - kahe grupi eksperiment üks rühmadest on katserühm (eksperimentaalrühm) ja teine kontrollrühm, kellega tulemusi võrreldakse. Eksperimendi kõige levinum vorm on eksperimentaal- ja kontrollrühmade katse, mille puhul eksperimentaalrühmas viiakse protsessi uus faktor (näiteks antakse katserühma 19 taimedele mingit uut väetist,või õpetatakse katserühmale uusi töövorme), kontrollrühmas aga seda tegurit ei rakendata. Ka võib uurija töötada eksperimentaalrühmas mingi uue töövõttega, kontrollrühmas aga vanaviisi. Kõik
Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5.samm – tulemuste publitseerimine Uurimismeetodid 1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning kontrollrühmas kasutatakse platseebot, et kinnitada hüpoteesi. Eksperiment selgitab välja põhjuslikke seoseid (correlations). 2. Korrelatsiooni uuringud: selgitab välja seoseid muutujate vahel. Positiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad samas suunas. Negatiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad eri suundadesse. Meetodid – testid, küsimustikud, intervjuud jne. 3
tagakoot, kg 0,65 0,6 % 6,1 5,8 kokku, kg 1,85 1,5 % 17,5 14,4 8 kuu vanuste eesti valgepealiste ja nende ildefransi ristandite liha ja selja pikima lihase keemiline koostis karjamaanuumal (Piirsalu, 2000) Näitaja Katserühm (IFxEV) Kontrollrühm (EV) Lihakeha (Lihas +rasv) Kuivaine 37,02 39,33 Proteiin 17,92 17,14 Rasv 18,25 21,36 Mineraalained 0,85 0,83 Kalorsus, MJ 10,18 11,26 Selja pikim lihas
annaabi.ee 
