Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
NATURALISM - Realismi äärmuslik suund - Kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870-ndatel aastatel Prantsusmaal ja levis järgmistel kümnenditel üle Euroopa ning ka USA-s. - Selle kirjandusvoolu teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille tähtsamad esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue.
Vaatamata matemaatilisele keelele ei püüdle teoreetiline mudel majandusteaduses, erinevalt loodusteadustest, peaaegu kunagi täpse mõõdetava tulemuse ennustamisele. Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
Majanduseadus- uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. See jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Lähtepunktiks on see, et midagi on vähe. Majanduses on ressursside piiratus. Majandus ehk majandamine mehhanism, mille abil jaotatakse olemasolevaid piiratud ressursse. · Mida? Milliseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja millistes kogustes? · Kuidas? Mil moel neid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkul...
– Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline – Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi, hirme … – Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja Iraanis? – Poliitiline tundlikkus – Palju tõdesid? SOTSIAALTEADUSLIKUD PARADIGMAD • ajalooline (N.Elias! - tsivliseerumine) • positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine) • funktsionalistlik (E.Durkheim – ühiskonna stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide jaotus • sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe
Mikro- ja makroökonoomika olemus 1.Peatükk MIKROÖKONOOMIKA. (1.loeng) Majandusteadus Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, anal...
Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel. Positivismi kohaselt vaid teaduslikult tõendavatavad ja empiirilisel vaatlustel põhinevad väited võivad olla tõde ning ka ühiskonnad arenevad kindlate seaduste alusel paremuse poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o: autori erinevate elamustega; autori haridusteega;
2. Kas tegemist on positivistliku voi normatiivse analüüsiga? Põhjendage. Töö autor leiab, et tegemist on positivistliku analüüsiga: 1. Artiklis proovitakse erinevate tegevuste ja mudelite abil lahti seletada ja prognoosida, milliseks kujuneb olukord tulevikus piima kokkuostu ja lõppkaupade turul ja kuidas kujuneb majanduskeskkond. 2. Analüüsitakse, milliseks on meil piimaturul kujunenud olukord praegu ja mida me saame tulevikus oodata. 3. Positivistlik analüüs põhineb reeglina faktidel. Antud artiklis nii graafik kui ka tekstis olevad arvud naitavad kuidas piima hind hakkab kujunema. 3.Kas artiklis on juttu mõnest tootmisressursist? Missugusest? Põhjendage. Selles artiklis on raske välja valida üks tootmisressurss. Omavahel on seotud loodusressursid (maa, loomad) ning tootmisressursid (Farmid ja sisseseade) ning lisaks vähesel määral ka inimressurss ja mittelooduslik ressurss ehk rahaline kapital
olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng - normatiivne uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis - monitaarne analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja väärtushinnanguid arvestamata, miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri - positivistlik 4. Milline rahvusvahelistumise erinevatest tegevustest on nimekirjast puudu? 1. uurimine ja arendus 2. tootmine 3. müügivõrgu ülesehitus 4. logistika 5. Majanduslikku korda, kus riik on orienteeritud vaid ekspordile, importi piiratakse ning rikkust samastatakse rahaga, nimetatakse: Valige üks: Multinatsionalistlik majandus Merkatilism Rahvusvaheline ekspordimajandus Ekspordile suunatud majandus 6
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse
fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s.t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib olelusvõitlus. Realism vastandus romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. 1831
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11. Segamajandus - majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu ja tavamajandusest. 12. Majandusteooria 13. Majandusmudel - igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem. 14. Positivistlik majandusteadus - kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed 15. Normatiivne majandusteadus - püübab hinnata alternatiivset polii-tikat, mida voiks rakendada. 16. Turg - vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta
Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne.
- firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuse vahelised seosed. Positivislik analüüs põhineb fatkilise materjalil. Normatiivne- annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
seaduspärasusi. 6 positiivset teadust 1.matemaatika 2.astronoomia 3.füüsika 4.keemia 5.bioloogia 6.sotsioloogia Positivism Kõik vaimset kultuuri puudutav allutatakse loodusteaduslikele seaduspäradele. Vaimne kultuur sõltub ümbritsevast keskkonnast ja seda uuritakse loodusteadustele omaste vahendite abil. Positivistlik kirjandusteadus Kirjandus = individuaalsete ja kollektiivsete ilmingute produkt Kirjandusteos ei teki iseenesest, vaid on ühiskondlikus ja biograafilises mõttes determineeritud Hippolyte Taine (19. saj. teoreetik): ,,Kunstiteosed on teatud protsesside käegakatsutavad lõpp- produktid, uurija ülesandeks on määratleda nende tekkepõhjused ja tähendus." Positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o.
Piinade ja kannatuste kaudu jõuab Raskolnikov headuse ja armastuseni. 10.MILLES SEISNEB DOSTOJEVSKI LOOMINGU TÄHTSUS? Dostojevki mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.saj. kunsti ja teaduste arengut.( Einstein, Zweig. Tuglas, Tammsaare) 11.KUST TOLSTOI AMMUTAS MATERJALI OMA LOOMINGU JAOKS? Ammutas peamisel oma elust . 12.MILLES SEISNEB NATURALISMI OLEMUS? Naturalism, realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses. Selle teoreetilisteks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Teoste tegelased kannatavad neurooside ja hüsteeriahoogude all, nad ei suuda vastu hakata keskkonna mõjule. Meelistegelased pärinevad lihtrahva hulgast. 13.ISELOOMUSTA ZOLA STIILI(ERINEVATE TEOSTE PÕHJAL) Zola stiil on range, isegi kuivavõitu, domineerib faktide esitus. 14
Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud juristiks aga ei töödanud juristina *15
aga isiklikust kogemusest või arvamusest. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majanduskäitumise aspektid ning nimetatud aspektide uurimiseks kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. See analüüs ei sialda hinnangulisi arutelusid, vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Selle analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Muutujad võivad olla endogeensed kui ka eksogeensed.
kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? ( mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele? Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) ning orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. 6. Mida tähendab anoomia
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad m...
2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs 7) Normatiivne majandusteadus - Normative economics - On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitikad ja -situatsioonid väärt on. 8) Vead a. Kompositsiooni viga Fallacy of composition On loogiline viga mille korral
TL 8. I. Millised olid kaks peamist ideoloogilist suunda? 1) uusromantistlik- elu on ainult müsteerium ja ainult kunst suudab seda lahti seletada. 2) positivistlik filosoofia- teadus seletab kõike. II Millised olid uusromantikute peamised lähtepunktid? 1) Teadus ei suuda seletada kõike, kuid kunsti kaudu on võimalik elu lahti mõtestada. 2) Tõusevad esile erinevad usundid, idamaade filosoofia ja ka parateadused. 3) Kunst on ülim väärtus ja elule mõtte andja. III Missugune kunstivool oli uusromantismiliste ideede väljendusvahendiks, kuidas seda nimetati? Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikr...
import peab olema väiksem kui eksport. c. ekspordile suunatud majandus d. rahvusvaheline ekspordimajandus 7. Milline teooria vastab millisele kirjeldusele? 1. analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja väärtushinnanguid arvestamata, miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri POSITIVISTLIK 2. uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis MONETAARNE 3. olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng NORMATIIVNE VASTUSED: monetaarne teooria, normatiivne teooria, positivistlik teooria 8.Eesti ettevõtete jaoks on oluline eksport ja sellest saadavad tulud, kuid riigi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Irina Vassiljeva SOTSIOLOOGIA RAJAJA A. COMTE Referat Õppejõud: Ahto Mülla, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Inimene on keeruline isiksus , vahet ei ole kas ta on üksik ja mõtleb ainul iseenesest, kuid tema teod võivad mõjutada mingil moel ka teisi. Läbi aegade on eksisteerinud ühiskond, kes täidab kindlaid rolle. Muistetel aegadel tundus kõik nii lihtne. Igal hõimu liikmel olid kindlat rollid ja keegi ei esitanud küsimusi miks on see nii või on see teisiti. Kogu hõimu rahva eest vastutas hõimu pea...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
Asemele sündis uus kirjandusvool, mida sajandi keskpaigas hakati nimetama realismiks. Realism on tuletatud ladina sõnast res = asi ning vastavast omadussõnast realis = esemeline, tõeliselt olemasolev, reaalne. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Kitsamas tähenduses on realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud loodus- ja ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja
1) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS Lk 9-28 Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist. Mikroökonoomika Makroökonoomika Teoreetiline majandusteadus, mis uurib Uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema majandusotsuste tegemist majanduse uurimisobjektiks on majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja konjuktuurikõikumised, tasakaalus ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt mitteolemise põhjused, nagu nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. majandustsüklite olemasolu, töötus, ...
1. Millised muutused toimusid 19. saj ja 20. saj vahetusel kunstis? - Väheneb erinevus ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. - Kiired muutused põhjustavad haritlaste jagunemise. 1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslik...
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
poolt ühiskonnas. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Püüab mõista, mitte kirjeldada ega seletada ühiskonna käitumist. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? MIKS? Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? - teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtustepõhine andmete tõlgendus? väärtustepõhine ei ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad)
kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest põhimõtetest ja protseduuridest ning erinevatest analüüsi- ja tõlgendamismeetoditest, mille käigus uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus- tagajärg seos teiste nähtustega. Põhistatud teooria üks oluline metodoloogiline põhimõte on, et teaduslikku uurimust käsitletakse, kui tundmaõppimise protsessi, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga
1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud
) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mitmekesisust 9. Välisvaatluse kestus vähemalt 1a (antropoloogil) 10. Mis on taastekordaja? tütarde suhe emade arvukusse..keskmiselt ema poolt sünnitatud tütarde arv 11. Kõige täpsemini väljendab andmeid? Summaarne kordaja 12. Milline väide on õige
JUUGENDSTIIL Referaat Juugend on 19. sajandi lõppkümnendi ja 20. sajandi alguse Euroopa ja Ameerika kunstistiil. Juugendi kujunemist mõjutas oluliselt positivistlik filosoofia ja seda kahel tasandil intellektuaalsel ja visuaalsel. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Selle loomise eesmärgid: välditi vanasid stiile ja teemade lõputut kordust ning loodi stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi
Teadmine põhineb usul: eksisteerib see, mida usutakse eksisteerivat. 2. Modernne Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest tõlgendustest. Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele. Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast. 2 Positivism: ainult positivistlik teaduslik tunnetamine lubab ühtainust tõde tunnetada. 3. Postmodernne ‘Objektiivset’ reaalsust, mis oleks vaba inimeste poolt sellele omistatud tähendustest, pole olemas. On vaid teatud versioonid, keeles väljendatud ‘subjektiivsed’ tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust. Postmodernne käsitlus paneb uurija kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole
andmeid, meetodeid, mis pakuvad erinevaid võimalusi. Valida nende seast need, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni. Paradigma Paradigma on teooria, millest lähtutakse teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele · Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi · Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust · Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks · Kasutab kvantitatiivseid meetodeid · Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puud...
Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel Naturalism- realismi äärmuslik vool tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha
infoosakeste õppimine ja nende omandatuse lineaarne standardiseeritud kontroll; õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte 4 aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik paradigma näeb inimeses passiivset vastuvõtjat, kelle käitumise motiividki tulevad väljastpoolt, kelle käitumise määravad ära anonüümsed jõud ja vormivad sotsiaalsed protsessid. Kooliajal sain küll põhjalikud teadmised faktidest, kuid puudu jäi oskusest ühendada uut info sellega, mis oli juba teada. Luua seoseid vana ja uue vahel . Paarkümmend aastat tagasi, kui noored oli ,,ülekontrollitud" (näiteks emad olid enamasti
· ,,Anna Karenina" o Räägib neiu elust, kes lõpuks hüppab rongi ette o Otsib vastust erinevatele küsimustele mis on elu mõte? Mis on headus ja kurjus? o Kujutatakse egoismi, kirge, andumust o Kireromaan · Palju erinevaid näidendeid Naturalism · Kõige jubedamate asjade kujutamine ja välja toomine · Realismi äärmuslik vool · Tekkis Prantsusmaal 1860-1870 · Tekkimise aluseks on positivistlik filosoofia elunähtused läbi eluteaduse · Pärilikkus määrab käitumise · Tegelased olid tihti hüsteerilised, passiivsed · Peategelane oli pärit lihtrahva seast Emile Zola (1840 1902) · Prantsuse kirjanik, sündinud Pariisis · Esimene suurteos ,,Therese Raquin" o Naine ja ta armuke, kellega koos nad tapavad naise mehe südametunnistuse piinade tõttu tapavad lõpuks ka ennast o Kirjeldustes kasutati palju inimeste sisikonda ja elundeid
mudelis kõrvale jätta; reaalsusele 100%-selt vastav mudel on nagu maakaart mõõdus 1:1! 21. a; ceteris paribus tähendab ,,muude tingimuste samaks, muutumatuks jäädes"; 22. d; normatiivne seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) sisaldab alati hinnanguid mingi (subjektiivse) normi või kriteeriumi alusel, normatiivsed seisukohavõtud ei ole üheselt kontrollitavad; vastusvariandid a) b) c) on positivistlikud; 23. a; positivistlik seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) kirjeldab fakte, seda ,,mis on, mis toimub" ilma hinnanguid andmata; positivistlikud seisukohad on hiljem ka kontrollitavad (faktikontroll); vastusvariandid b) c) d) on kõik normatiivsed; 24. c; kompositsiooniviga nimetatakse ka üldistusveaks e eksiüldistuseks ja viga võib tekkida ka sellest, et terviku kohta saadud teadmised arvatakse (ekslikult) olevat ka terviku kõikidel osadel (või ka vastupidi); 25
nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine Ta ei pruugi viidata tulevikule ja tema puhul peavad olema ära näidatud kõik tingimused, mille korral teda eeldatakse kehtivat. Prognoosi ei tohi samastada ennustusega, so tuleviku kohta käiva tingimusteta väitega. Viimane samm seisneb mudeli paikapidavuse kindlakstegemises, so prognooside ja tegelikkuse võrdlemises. Mudelid, mille prognoose kontrollimine ümber ei lükka, omandavad teooria staatuse Majandusanalüüs võib olla: 1) positivistlik ja 2) normatiivne Võrrelgem kaht väidet: 1) töötuse määr on 5 %; 2) töötuse määr peaks olema madalam. Esimene seisukoht on positivistlik, kuna ta väljendab majanduslikku reaalsust, mille õigsust võib kinnitada või kahtluse alla panna konkreetsete faktidega. Teine väide on normatiivne, kuna tegemist on väärtushinnanguga, arvamusega. Normatiivne analüüs eeldab mingi kriteeriumi olemasolu, mis võimaldaks alternatiivseid seisukohti reastada ja neile hinnangut anda. Kaks kõige
või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE KULUDE RINGKÄIK (joonis) 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs: · Selgitab, kuidas majandus toimib. · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid. · Ei sisalda hinnanguid. · Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid. · On võimalik kontrollida vaatluse teel. Normatiivne analüüs: · Sisaldab hinnangut või kriteeriumi. · Pole alati teaduslikult tõestatavad.
Referaat Filosoofiast Willard Van Orman Quine Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat on kirjutatud filosoofist, kes oli meist kõigest mõne generatsiooni võrra vanem. Suur osa tema filosoofilistest ideedest on ehitatud üles ühiskonna toimimisele. Kuna tema elutee lõppes alles üksteist aastat tagasi, võib teda nimetada vägagi kaasaegseks filosoofiks, kelle ideed haakuvad ehk tänapäeva ühiskonna teemadega paremini. Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt. Referaadi eesmärk on teha õpetajale rõõmu, anda ülevaade filosoofi elust ja uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema ...
inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. - Legend 1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt) 2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. - Anekdoot - lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu. 27. Mis on positivism? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist? - Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses. - Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult tõestatavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde (Rein Raud). Teadus peab andma objektiivseid teadmisi, põhinema empiirilisel vaatlusel. 28. Miks tärkab huvi autori isiku vastu?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
