Uurimistöö meetodid (0)

ANDMETE KOGUMISE VIISID  Küsimustikud ja intervjuud 
Struktureeritud küsimustikud 
Küsimuste esitamine ja sõnastamine 
Skaleerimine 
Intervjuud ja intervjueerimine 
E-uurimuste eripärad   Uurimused loomulikes raamistustes
Vaatlus 
Arhiiviandmed   Laboratoorsed uurimused
Eksperimentaalsed uurimisplaanid Küsitlus. Küsitlemisel arvestada: Sotsiaalne ihaldatavusega, verbaalne võimekusega, hoiakutega.  Struktureeritud küsimustikud (structured questionnaires) 1) Kirjalikud küsimustikud (written questionnaires) Eelised:  Odav  Intervjueerija mõju on minimaalne  Ajalimiit pole väga piiratud  Anonüümsuse tunne  Puudused:  Vastuseprotsent  Valim  Vastuste täpsus ja täielikkus  Vastamine sõltub küsimustiku pikkusest  Puudub kontroll küsimustele vastamise järjekorra üle  Vastamise kontekst  Raskused lugemise, kirjutamise või keelega  Arusaamatusi pole võimalik korrigeerida Vangistatud populatsioon (captive population) – 


2) Isiklikud intervjuud (personal interviews) Eelised:  Võimalik korrigeerida vääriti mõistmist  Võimalik kontrollida küsimuste järjekorda  Võimalikud visuaalsed abivahendid  Andmete kvaliteet Puudused:  Intervjueerija mõjud (interviewer effects)  Hind  3) Telefoniintervjuud (telephone interviews) Eelised:  Kõrge vastuseprotsent  Ajalisi piiranguid ei ole  Säilivad vahetu intervjuu eelised  Odavam  Allub supervisioonile  Kiirus  Võimalik kasutada arvuti tuge  Küsimuste tasakaalustatud järjekord  Vastaja privaatsus ? Puudused:  Võimalikud vead valimis  Telefoniomanike valim on piiratud/ebaselge  Intervjueerija mõjud  Visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada  Tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel


Küsimuste efektiivne esitamine  Vastajad on mõjutatud küsimuste järjekorrast, intervjueerijast kui isikust endast.  Hoiak mingisuguse grupi suhtes: sotsiomeetrilised metoodikad Ootused küsitluse tulemuste osas. Sotsiogramm –  Intervjuud Küsimuste arusaadavus ja vastaja motivatsioon Intervjueerija ülesanded:  Valikuülesanne – kui ei ole ette antud kindlaid persoone, keda intervjueerida. 
Valitakse välja need inimesed, kes on avatumad vastama. Usaldusväärsuse 
kindlustamiseks valik juhuslik!  Sõbraliku atmosfääri loomine
Positiivsed (positiivne seos intervjueerijaga, isikust tingitud) ja negatiivsed 
jõud (vastajal on kiire, tegeleb muu tegevusega) – intervjueerija jõud  Kirjeldamine – ilma emotsioonideta, hoiakuteta.  Küsimuste esitamise viis – peab olema nii nagu on kirjas, säilitada küsimuste 
järjekord (järjekorrast või vastamine olla mõjutatud).


 Vastuste saamine
Sondküsimus või proov (probe) – proovitakse saada ikka täpset vastust 
(„Palun täpsustage olukorda…“) Variante ette pakkuda ei tohi.  Vastuste registreerimine – info kogumine sellisena nagu vastaja ütles.   Vildakuste vältimine
Hoiakud, stereotüübid, situatsioonitaju Vähem struktureeritud intervjuu – mõõtmisvahendina ebaadekvaatsed kuid annavad hea ülevaate
inimeste mõtetest, tunnetest, seisukohtadest…  1. Fokuseeritud intervjuu (focused) – tähelepanu konkreetsel probleemil või valdkonnal (nt  personalivaldkonnas oskuste ja pädevuste hindamiseks; turu uuringud). 2. Kliiniline intervjuu (clinical) – persooni- või olukorradiagostika üks meetod,  keskendutakse pikemale ajaperioodile. „Mis on olukorrani viinud?“ 3. Mittesuunav intervjuu (nondirected) – initsiatiiv on vastaja käes. Intervjueerija ülesanne  on julgustada vastajat rääkima, olla katalüsaator.  (Fookusgruppide intervjuu) Lahtiste vastuste analüüs – enne analüüsimist tuleb vastused kodeerida (kategooriate sisalduse 
defineerimine, mida otsitakse?). Uurijad eelnevalt teavad, mis tüüpi vastuseid saadakse, mis 
konstrukte mõõdetakse.  Kodeerimise sammud ja kaalutlemise kohad:  Kodeerida nii kiiresti (kohe) kui on võimalik – analüüsiga oodata seni, kuni andmed on 
koos (kvantitatiivne). Kvalitatiivse puhul saab varem tekste ja vastuseid üle vaadata.   Lugeda algne tekst (ümberkirjutus) läbi – esimese lugemise ajal tuleb saada terviklik pilt 
(teemad, maht jne).   Lugeda uuesti ja teha ääremärkused – teine lugemine   Vaadata oma koodid (märkused) üle – kas sobivad teooria käsitlusega, uuritava 
konstruktiga.  Kaalutleda oma koode ja andmeid teoreetilises kontekstis  - kuidas need sobivad 
teoreetilisse raamistikku, milles viiakse uurimine läbi.  Pidada meeles, et igat andmeühikut on võimalik kodeerida mitmel viisil – erinevad 
kodeerimissüsteemid, dimensioonid, kategooriad.   Koodide paljususe pärast ei ole põhjust muretseda   Jätkata kodeerimist ja pidada meeles, et see pole võrdne analüüsimisega, see on vaid osa 
analüüsist – materjal valmistatakse kodeerimisega analüüsiks ette. 


Andmete tükeldamine – peab olema andmestiku originaalasukoht alles.  Probleemid kodeerimisel:  Kontekst võib kaduma minna   Narratiivi kulgemine võib kaduma minna fragmentide kodeerimisel  Mõned andmed ei pruugi koodidesse sobida Loendamine tekstis – kas see mida tekstist otsime peegeldab mõõdetavat konstrukti. Täpsed 
definitsioonid! Hallide alade vältimiseks tuleks kasutada vähemalt kahte kodeerijat. Kodeerijate 
kokkulangevus peab olema kõrge. Coheni kappa – kui suur on kahe kodeerijate kokkulangevus.  Valiidsus – millised mõisted on meie uurimises olulised ja kuidas saame neid 
operatsionaliseerida.  - Kodeerimise klassifitseerimissüsteemid  Teemavaldkonna järgi   Sisust tulenevalt  Sõnadest peegelduv
Proportsioonide mõõtmine – kui pikalt inimene ühele või teisele küsimusele vastas. Kodeerijate juhendamine – enne tehakse läbi analoogsel materjalil proovi (ühtne koodi 
mõistmine) Vastuste kodeerimine:  Eelnevalt kodeeritud vastused – inimese sugu, haridustase jne.   Hilisem kodeerimine/eelnevaid koode ei ole – eeldab eelnevate andmete olemasolu.  E-UURIMUSED: interneti kasutamine kui andmete kogumise objekt ja meetod Internet kui analüüsi objekt (nt teemalehtede analüüs). Veebilehtede leidmine, nende 
analüüsimine.   Sobivus uurimisküsimusega  Sobivad otsingusõnad  Veebilehtede tekkimise ja kadumine  Veebilehtede muutumine  Veebiuurimused kui uus valdkond  Uuritava populatsiooni ja valimi määratlemine Internetipõhiste uurimuste eelised ja puudused


Internetipõhiste uurimismeetodite erinevused:  Võrgupõhisus ja kommunikatsioonipõhisus  Sünkroonsed ja mittesünkroonsed meetodid – vastused tulevad kohe, vastused 
hilinemisega.  Interneti kasutamine andmete kogumiseks üksikisikutelt Interneti etnograafia - Kus on internetis “paik”? Mis on reaalne? Võrgus toimivaid fookusgruppe käsitlevad kvalitatiivsed uurimused  Sünkroonsed vs mittesünkroonsed on-line fookusgrupid  Osalejate valimine on-line fookusgruppidesse Kvalitatiivsed uurimused, mis kasutavad võrgupõhiseid isiklikke intervjuusid  Intervjueeritavate leidmine – keeruline  Intervjuude läbiviimine – kes on vastaja? Kuidas küsida ja fikseerida?  Internetipõhiste ja isiklike intervjuude erinevused – isiklike intervjuude puhul võib 
kontakt omavahel olla parem, interneti puhul sõltub usaldusest ja intervjuu läbiviimise 
meetoditest. Internetipõhilisi lõpetatakse kergemini, puudub kontakt.  Veebipõhiselt läbiviidud sotsiaalsed uurimused  Lisatud küsimustikud (e-mail küsitlused) vs veebiküsitlused – anonüümsus, 
vastamisaktiivus.   Kombineeritud küsitluse viisid  Valimi moodustamise probleemid - Juurdepääs on-line - Tehnilised oskused - Vastamise määr  Erinevate küsitluskanalite võrdlus Veebipõhiste küsitluste eripärad - Pole teada, kes küsimustele tegelikult vastas Eelised:


 Madal hind  Kiire vastamine  Atraktiivne formaat  Kombineeritud haldamine  Piiramata küsitlusala  Vähem vastamata küsimusi  Parem vastamine avatud küsimustele Puudused:  Madal vastamise määr  On-line piiratud populatsioon  Nõuab motivatsiooni  Konfidentsiaalsus ja anonüümsus  Mitmesed vastused Küsitlusuurimuste protseduur 1. Andmekogumise viis
2. Spetsiifilised sisukategooriad
3. Analoogilised uurimused
4. Küsimuste koostamine Lahtised küsimused (open-ended questions)
Kinnised küsimused (close-ended questions) 5. Käsikiri ja küsimuste järjekord
6. Eksperdid
7. Pilotaažuuring (pilot study)
8. Pilotaazi tulemuste analüüs, muudatused küsimustikus
9. Küsitlejate koolitamine
10. Küsitlemine
11. Superviisor
12. Andmete kodeerimine, analüüs ja kokkuvõtted


Uurimused loomulikes raamistutes  Sekkumatud mõõtevahendid (unobtrusive measures) – inimeste jälgimine loomulikus käitumises. Loomulikkus uurimustes   Loomulik käitumine (natural behavoir)   Loomulik raamistu (natural settings)   Loomulik sündmus (natural event) või loomulik kohtlemine (natural treatment)  Loomulikkuse eelised ja hind – suureneb valiidsus raamistikus, kus see sündmus aset leidis. 
Samas uurijatena ei saa kontrollida väliseid faktoreid – toob kaasa vigu, vähendab reliaablust. 
Eeliste ja puuduste osakaal sõltub uurimisküsimustest.  Vaatlus   Vaatluse teaduslikkus – peab jälgima uurimistöö ettekirjutisi  Vaatluse reliaablus (vaatlus korratav- sama tulemus), valiidusus (tähelepanekud 
fikseerivad mingit konstrukti, vajalikud kontrolluuringud) ja eetika (inimese vaatlus ilma 
teadmiseta, salvestamine jms) Vaatluse eetiliselt kõige lihtsam variant - Füüsiliste joonte (keskkonna vaatlemine) ja 
parameetrite mittesekkuv registreerimine. Kulumine (millegi kasutamine) ja kuhjumine (millegi 
ülejääk). Süstemaatiline vaatlus (systematic observation) Valik (kindel kategooria), registreerimine ja kodeerimine  Pidev reaalajas mõõtmine – pikem aeg, mõõtmine pidevalt  Valik ajahetkel – fikseeritakse teatud aja punktid  Valik ajaintervallis  Süstemaatilise vaatluse tüübid  Mittestruktureeritud vaatlus – registreeritakse sündmusel kõik tegevused  Struktureeritud vaatlus  Kategooriate süsteem (checlist/coding schemes) - ajavahemikud ja kategooriad on
fikseeritud.   Ökoloogiline vaatlus (ecological observation) – rõhutab spetsiifilist raamistut, milles 
käitumine aset leiab + ajaline dimensioon.


Sammud vaatluse läbiviimisel 1. Sobiva vaadeldava mõõtühiku leidmine 
2. Vaatluse raamistu ja vaatlusviisi valimine
3. Valikustrateegia valimine – keda, kaua, kus vaadeldakse
4. Vaatlejate koolitamine – ühtemoodi kategooriatest arusaamine a. Vaatleja triivimine – väsimus, lohakaks muutumine
b. Pimesi kodeerimine (blind coding) 5. Andmete analüüs Arhiiviandmed (archival data) – andmed on enne uurimist juba olemas. Väline valiidsus üldjuhul
kõrge, probleemid seesmise- (põhjuslik seos) ja konstrukvaliidsuse, andmete reliaablus (andmed 
võivad olla arhiivi jõudes juba moonutatud) osas.  Ulatuvad pika aja taha  Katavad suuri populatsioone – suur valim  Info sündmuste kohta, mida uurija ei saa ise esile kutsuda 1. Statistilised registrid või andmebaasid Arhiiviandmete üldised tunnusjooned  Andmed on arhiivi kogutud teistel eesmärkidel  Nõuavad uurijalt leidlikkust, et saada uurimisküsimustele vastuseid  Võimaldavad alternatiivseid seletusi Rahvaloenduse andmed Küsitlusarhiivid – varasemate küsitluste varamu 2. Kirjalikud ülestähendused
 Avalikud- ja eradokumendid  Massikommunikatsiooni vahendid Kontentanalüüs – kvalitatiivne sisuanalüüs 1. Nähtuse kirjeldus
2. Infoallikad
3. Kodeerimiskategooriad – binaarsed kategooriad, vastastikku välistavad (ei/jah, on/ei  ole..)


4. Valikustrateegiad
5. Kodeerijate koolitus
6. Andmete analüüs Sümbolite analüüs Valimi moodustamine • allikate valik
• ajavahemike valik
• ühikute valik LABORATOORSED UURIMUSED Eesmärgid:  Kontroll – välised mõjutused miinimumini  Statistilise tähenduslikkuse (jõu) ja järelduste täpsuse suurendamine  Sõltumatute muutujate manipuleerimine Millal peaks kasutama laboratooriumi?  Universaalsed vs spetsiifilised uurimiseesmärgid  Teoreetiline vs rakenduslik uurimus  Mis juhtub ja mis võiks juhtuda  Manipuleeritavad vs mittemanipuleeritavad sõltumatud muutujad  Eksperimendi lühike vs pikk kestvus  Uuritavate teadlikkus uurimusest  Laboratoorsete uurimuste tüübid  Mõjutatuse uurimused (impact studies) – uuritavaid manipuleeritakse mingi ülesande või 
tingimusega   Otsustuse uurimused (judgement studies)   Jälgivad uurimused (observational studies) – uuritavate käitumise ja tegevuse uurimine Artefaktid ja kunstlikkus (artifact and artificiality) Laboratoorsed uurimused ja valiidsus  Seesmine valiidsus - suurem


 Konstruktvaliidsus – konstruktid ja nende operatsionaliseerimine.  Eksperimentaalne realism ja igapäevane realism  Väline valiidsus Laboratooriumi kunstlikkus Kunstlikkuse ohud valiidsusele laboratoorsete uurimuste puhul • eksperimentaatori ootused (experimentator expectancies) – uuritavad tundlikud  signaalide osas, mida korraldaja neile annab. • nõudvad jooned (demand characteristics) – raamistik, märgid, mis annavad  uuritavale infot kuidas käituda.  Laborit vaja, et suurendada uuringu statistilist jõudu (saab kindlamalt öelda, et tulemused 
kehtivad, on vaheline seos). Välised jõud on viidud miinimumini. Võimalik sõltumatute 
muutujate manipuleerima.  Millal:  Universaalsed eesmärgid, põhjuslikku seose väljaselgitamiseks  Teoreetiline uurimus  Lühike eksperiment  Manipuleeritavad sõltumatud muutujad  Uuritavad võivad olla teadlikud uurimustest Laboratoorse uurimuse elemendid 1. Raamistud (settings)
 Kattelugu  Manipuleeritud muutujate konstruktvaliidsus 2. Sõltumatu muutuja (independent variable) – eksperimentaatori kontrolli all, kutsub esile  muutuse sõltuva muutuja tasemes.   Eksperimentaalne realism (experimental realism) – mis eksperimendi raames toimub Mõjutatuse uurimused
Otsustamise uurimused   Tahtmatu segiajamine/ärasegamine (confounding)   Manipulatsiooni kontroll (manipulation check) 3. Sõltuv muutuja (dependent variable) – näitaja, mis muutub sõltumatu muutuja tõttu
 Enesehinnangu muutujad (self-report measures)  Vaatlustulemused (observational measures)  Sooritusedukuse muutujad (performance measures) 4. Teavitamine (debrifing)