1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele
Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse Segamajandus: ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni ressursside ja hüviste (toodete/teenuste) jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid 10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess Tarbimine: *on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks *Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks maksimaalselt kasulikul viisil Tarbijaturu moodustavad: *Isikud ja pered *Ettevõtted *Avalik sektor Tarbijaostukäitumise protsess: 1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid. 5)Tarbija ostuotsustus. 11. Ettevõtluse olemus Kes on ettevõtja? *Kasu saamine
maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide poliitilist mõjuvõimu. Majanduspoliitikate ühine koordineerimine suurendab nende efektiivsust ja mõju kolmandatele riikidele. Ühine positsioon läbirääkimistel suurendab võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelistel läbirääkimistel. Partnerriikide turgudele vaba juurdepääs suureneb ettevõtetevaheline konkurents luuakse suur tarbijaturg. Liikmesriikide ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid vähendavad investeerimisega kaasnevaid riske. Ühine turg võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. Kaubanduspiirangute vähendamine vähendab kauplemise kulusid ja seeläbi üldist hinnataset. Suurenevast konkurentsist siseturul tekkib surve hindade alanemiseks. Konkurents suunab ettevõtteid otsima uusi lahendusi, soodustades seeläbi innovatsioone. Suur siseturg loob
teenuste osutamiseks. · Tarbija: Tänapäeva tarbijad on targemad ja informeeritumad kui kunagi varem ning neil on oskused ja võimalused ettevõtte väiteid ümber lükata ning otsida oma probleemidele alternatiivseid ja paremaid lahendusi. Tarbijad hindavad ostu puhul mitte üksnes seda, kui palju üks või teine asi maksab, vadi ka seda, ku suurt kasutoode või teenus tarbijale annab. Tarbijaturg sisaldab indiviide ja kodumajapidamisi, kes ostavad kaupu indiviuaalseks tarbimiseks. Äriturg ostab tooteid ja teenuseid, et kasutada neid oma tootmisprotsessis, edasimüügiturg aga seevastu ostab kaupu, et neid töötlemata kujul raha eest edasi müüja. · Konkurendid: Turukonseptsioonist lähtudes on ettevõtte edu aluseks kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konurendid Konkurentide liigid: 1
Kauba liikumise protsess ja lisanduv väärtus B2B(äri) turult B2C(tarbija) turule Tooraine -> Agent -> Varustaja -> Tootja -> Hulgimüüja -> Jaemüüja -> Klient Tööstusturu olemus : Tööstustoodete ja -teenuste klassifikatsioon • Tööstusteenused • Põhitootmisvahendid • Abitootmisvahendid • Tööstuslikud tarbekaubad • Detailid • Tooraine • Töödeldud materjalid Tarbijaturg vs äriturg Tarbijaturu tunnused (B2C) Ärituru tunnused (B2B) Ostjaid on palju Ostjaid on vähe Ostukogused on väikesed Ostukogused on suured Ostjad on geograafiliselt hajutatud Ostjad on geograafiliselt kontsentreeritud
Oluline lüli ettevõtte väärtusahelas, mis on osa tarbijate rahulolu kujundamisest. 6 Tarnijad teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. Tarbijad Tänapäeva tarbijad targemad ja informeeritumad. Võimalik otsida oma probleemidele alternatiivseid lahendusi. Nad ei hinda ainult seda palju toode maksab vaid ka seda, kui suurt kasu toode annab. Tarbijaturg: indiviidid, kodumajapidamised. Individuaalne tarbimine. Äriturg: ostab tooteid ja teenuseid, et kasutada neid oma tootmisprotsessis. Edasimüügiturg: ostab kaupu, et neid töötlemata kujul edasi müüa. Intuitsiooniturg: koolid, haiglad, hooldekodud. Valitsusturg: valitsusasutused, kes pakuvad avalikke teenuseid neile, kes seda vajavad. Rahvusvaheline turg: ostjad teises riigis Konkurendid Üks olulisemaid. Ettevõtte aluseks kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks
juhtudest kukub uus toode läbi). Toode pole uus turu jaoks (24%) Tehnoloogiline viga (15%) 7. Tööstustarbija ja äritarbijaturg Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nendega müüdavad-ostetavad kogused. Turuosa – ettevõtte toote osatähtsus vastava tooteturu üldises läbimüügis. Turutüübid: B2B turg - Äriturg business to business B2C turg - tarbijaturg business to consumer C2B turg - consumer to business C2C turg - consumer to consumer Tarbijaturu tunnused (B2C) Ärituru tunnused (B2B) Ostjaid on palju Ostjaid on vähe Ostukogused on väikesed Ostukogused on suured Ostjad on geograafiliselt hajutatud Ostjad on geograafiliselt kontsentreeritud Ostja ja müüja vahel ei kujune Ostja ja müüja vahel kujunevad
Turu struktuuri all mõistetakse mingil kindlal ajal turu funktsioneerimiseks eksisteervaid raamtingimusi nagu osalejate arv nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Turu käitumine väljendab ühe osaleja käitumist teise suhtes. Põhilised võimalused on siin kas oma tingimuste läbisurumine või turutingimustega arvestamine. Turu seisundit kirjeldab kujunenud hind, sellega müüdud/ostetud kauba kogus ja sellest tulenevalt saadud eelised või kahjud. Tarbijaturg on see, kus majapidamised tegutsevad ostjatena ja on ettevõtte rahalise tulu allikaks. Ettevõtja turg on see, kus nemad on ostja osas ja tasu töö eest läheb majapidamisse. Turud otsustavad, mis saab toodetud. Ükski ühiskond ei suuda piiramatult asju toota. Peab otsustama, mida teha. Kaubatehing sõlmitakse siis, kui see on mõlemale kasulik. Maailmas pole kunagi olnud puhast turumajandust. Ettevõtte turunduse juhtimine tegeleb otseselt tarbija huvidest
........................................................................................................24 4.3 Turu segmentimine........................................................................................................26 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid....................................................................26 4.4 Sihtturu valiku maatriks................................................................................................ 30 5.TARBIJATURG...................................................................................................................36 5.1 Tarbijakäitumine............................................................................................................36 5.2 Tarbimisstiil...................................................................................................................37 5.3 Tarbija ostuotsustusprotsess.............................................................................
Aasta (või muu ajaperioodi) osutpotentsiaal Tarbija (rühm) Ostjad kokku tk Ühe ostja kulutused (EEK) Kogu nõudmine (EEK) Oma osa turul % Oodatav läbimüük (EEK) Konkreetsete arvude ülesmärkimine peaks andma organisatsioonile täpsema ettekujutuse sellest, kui suurt tähelepanu antud turuosale peaks pöörama, ning milliseid turundus-meetmeid tuleks kasutada. 2.3.2 Turu kirjeldus Kõigepealt tuleks välja tuua see, millisel turul üldse tegutsetakse tarbijaturg, tööstusturg, kaubandusturg või ametkonnaturg ning seejärel anda selle üldiseloomustus. Igal turul on oma spetsiifilised iseärasused, oma tugevused ja nõrkused, oma ohud ja võimalused. Kui turundusplaani koostatakse sisenemaks uutele turgudele, siis tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele: Kas antud sihtturul on üldse ruumi uuele tegijale? Kas eksisteerib turule sisenemise barjääre? Kuidas need ületada kavatsetakse? Veel tuleks antud alaosas kirjeldada:
................................................................................................19 4.2 Lähenemine turule.........................................................................................................19 4.3 Turu segmentimine........................................................................................................21 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid....................................................................21 5.TARBIJATURG...................................................................................................................25 5.1 Tarbijakäitumine............................................................................................................25 5.2 Tarbimisstiil...................................................................................................................26 5.3 Tarbija ostuotsustusprotsess..........................................................................
Ühe ostja kulutused (EEK) Kogu nõudmine (EEK) Oma osa turul % Oodatav läbimüük (EEK) 11 Konkreetsete arvude ülesmärkimine peaks andma organisatsioonile täpsema ettekujutuse sellest, kui suurt tähelepanu antud turuosale peaks pöörama, ning milliseid turundus- meetmeid tuleks kasutada. 2.3.2 Turu kirjeldus Kõigepealt tuleks välja tuua see, millisel turul üldse tegutsetakse tarbijaturg, tööstusturg, kaubandusturg või ametkonnaturg ning seejärel anda selle üldiseloomustus. Igal turul on oma spetsiifilised iseärasused, oma tugevused ja nõrkused, oma ohud ja võimalused. Kui turundusplaani koostatakse sisenemaks uutele turgudele, siis tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele: Kas antud sihtturul on üldse ruumi uuele tegijale? Kas eksisteerib turule sisenemise barjääre? Kuidas need ületada kavatsetakse? Veel tuleks antud alaosas kirjeldada:
Kulutatud aeg Suur Väike Info otsimine Aktiivne Väheaktiivne, null Reageering infole Kriitiline hindamine Passiivne vastuvõtmine 13 Brändi hindamine Selge, arusaadav Ähmane, üldine Brändilojaalsuse Suur Väike tõenäosus Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tarbijaturg oluliselt muutunud (vt Joonis 3). Järsemad muutused toimusid eelkõige möödunud sajandi viimasel kümnendil ja olid seotud eelkõige arengutega jaekaubanduses. Kuid loomulikult oli ka palju teisi sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis kõik tarbijakäitumist mõjutasid (Voog 2011). Joonis 3. Eesti tarbijaturu arenguperioodid (Voog 2011). Üldiselt arvatakse, et paljude toote- ja teenuserühmade puhul huvitavad
Nad annavad sageli ka informatsiooni variantide võrdlemiseks. Mõjukus tuleneb nende tehnilistest teadmistest või autoriteedist organisatsioonis. Väravavahid (infosõelujad) on isikud, kes kontrollivad ostuga seotud informatsiooni liikumist organisatsioonis (nt müüjatelt kasutajatele ja mõjutajatele saabuvat infot kontrollib varustusosakond). Otsustajad on isikud, kes teevad lõpliku ostuotsuse. Vahel on ostja ja otsustaja sama isik. Tegur Tarbijaturg Organisatsiooniturg Nõudlus Primaarne Tuletatud Tarbijate hulk Suur, väga hajutatud Väike, geograafiliselt kontsentreeritud Ostjad Üksikisikud ja Palju mõjutajaid, tihedad tööalased majapidamised, väga vähe suhted otsekontakte
annaabi.ee 
