Turg Turundus Konkurents (0)

TURG Nõudlus – sisaldab tarbija soovi ja maksevalmidust.
Kui inimesel on soov, aga ta ei ole nõus maksma, siis nõudlust EI OLE
Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. (Kohandaja 
kultuurikeskkond – kui eestlane tahab süüa, siis liha ja kartulit!) Kui inimene tahab süüa, siis turundus kujundab, mida täpsemalt süüa. 
Vajadus on inimeste sisemine tegur millegi järele.  Vajaduste käsitlus – Maslow’ vajaduste hierarhia 
Eneseteotstusvajadus
Tunnustusvajadus
Armastus- ja kuuluvusevajadus
Turvalisusvajadus
Füsioloogilised vajadused TURG – traditsiooniliselt füüsiline koht, kus ostjad ja müüjad kogunevad 
kaupade ostuks-müügiks
Nõudluse mõistest – potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulk, kes 
soovivad ettevõtte tooteid osta ning ka nende eest tasuda.
Vajadusest tulenevalt – turg, kui ühendatud inimeste grupp, kellel on 
sarnased vajadused.
Turundusnõudlus – võib mingil ajahetkel vaadelda lõpliku suurusena. See 
ühendab nii neid tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel, kui
ka neid, kes seda tulevikus potentsiaalselt tegema võiks hakata.  Nõudluse tüübid: 
Negatiivne nõudlus – tarbijatele on toode vastumeelne ja nad on valmis 
selle vältimiseks maksma.
Olematu nõudlus – Tarbijad ei ole tootest teadlikud või ei ole sellest 
huvitatud.
Varjatud nõudlus – tarbijad võivad toodet väga vajada, kuid olemasolev 
toode ei vasta nende nõudmistele.
Langev nõudlus – tarbijad, kes toodet tarbivad teevad seda ühe harvemini
või üldse mitte. 
Ebaregulaarne nõudlus – Tarbijad ostavad toodet sesoonselt – iga kuu, 
kord aastas vms.
Täielik nõudlus – Tarbijad tarbivad kõiki tooteid, mida turul pakutakse.
Liigsuur nõudlus – Toodet sooviks osta rohkem tarbijaid, kui ettevõtte 
suudab pakkuda. 
Ebaterve nõudlus – Mõned tarbijad soovivad ooteid, mis võivad põhjustada
ebasoovitavaid sotsiaalseid tagajärgi.  Turu hetkeolukord – Eesmärk on luua täpne ülevaade turgudest, kus 
kliendid asuvad. 
Turgude kirjeldamise ja analüüsi juures tuleb faktide ja kogemuste 
esitamisega veenda lugejat, et ettevõte on olemasolevatel ja uutel 
turgudel valitsevaid tegureid võimeline enda huvides ära kasutama ja 
edu saavutama. 


Informatsiooni kogumine   koguda tuleb võimalikult palju fakte, et tulevikku puudutavad 
juhtimisotsused ei põhineks vaid kõhutundel.   Turuinfo kohumiseks tuleb investeerida aega  Turuinfot saab – ajalehtedest, kodulehtedest, pressiteadetest, EASi 
arengukavadest jne  Allikatega ole ettevaatlik, et mitte kasutada vananenud teavet. Turu iseloomustajad 1. Turupotentsiaal – moodustavad tarbijad, kes on huvitatud, kuid ei  tarbi ettevõtte toodangut. 2. Turunõudlus – Sõltub, kui paljudel tarbijatel on huvi, piisav  sissetulek ja juurdepääs ettevõtte toodete ostmiseks. Mida peab turuolukorra mõistmiseks kliendist teadma?  Millised tarbijad moodustavad turu ja milline mõjujõud neil on?  Mida tarbijad ostavad?  Miks tarbijad ostavad?  Kes osalevad ostuprotsessis?  Kuidas tarbijad ostavad?  Millal tarbijad ostavad?  Kus tarbijad ostavad? Mida peab konkurentidest teadma?  Kes on turul peamised konkurendid?  Millised on nende tugevused ja nõrkused?  Millised on konkurentide eesmärgid?  Millised on konkurentide kd ja kui hästi nad neid kasutavad?  Kuidas konkurendid käituvad või reageerivad teiste turul olijate 
tegevusele? Turundusmeetmestik
4P toode – toode, hind, müügikoht, edustus
4C toode – lahendus tarbijale, kulu tarbija jaoks, mugavus, 
kommunikatsioon
7P teenus – toode, hind, müügikoht, edustus, inimesed, protsess, füüsiline
tõendus  Kõigepealt tuleb määrata turg, kus tegutsema hakatakse (St. 
Tarbijad, kellele keskendustakse ja kelle vajadusi üritatakse kõige 
paremini rahuldada).  KÕIGILE potentsiaalsetele tarbijatele keskendumine on kulukas ja 
ebaefektiivne (vajadused on erinevad)  Selle pärast on oluline leida turul tarbijasegment, kus 
ettevõte suudaks end kõige paremini teostada suunates 
oma jõupingutused segmendile, kellele ta suudaks pakkuda 
suurimat väärtust, arvestades seejuures oma tugevuste ja 
nõrkustega. 


 Võttes aluseks väljavalitud tarbijagruppe iseloomustavad omadused 
ja vajadused, töötatakse välja sobiv turundusmeetmestik. Ettevõtte strateegia ja turg 1. Massturundus – ettevõtte strateegia, mille korral püütakse  rahuldada kogu turu vajadusi. (selle rakendamisel kasutab ettevõte 
kõigi oma potentsiaalsete klientide jaoks ühte 
turundusmeetmestikku – standardne toode või teenus, sarnased 
hinnad, mittedifrentseeritud jaotus- ja promotsioonimeetodid).  EELDUS – Kõigil tarbijatel on ühesugused soovid ja vajadused! 2. Sihtturundus – Rahuldatakse turusegmenti.  Ettevõte   valib   välja   tarbija   grupid,   keda   ta   on   võimeline   kõige
paremini rahuldama.
Pakkudes   ühte   toodet   kõigile   segmentidele,   tähendab,   et   mõne
tarbija   vajadused   jäävad   täielikult   rahuldamata   ja   tegemist   on
ressursside raiskamisega.  EELDUS – Tarbijatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid. Sihtturundus 1. Segmenteerimine  –   Segmenteerimistunnuste   loomine,   segmentide profiilid, loodud segmentide kinnitamine. 2. Sihtturu   valimine  –   Segmentide   hindamine   ja   valimine, Sihtturundusstrateegia määramine. 3. Positsioneerimine  –   Tarbija   mõttemaailma   mõistmine,   toodete positsiooni   määramine   lähtuvalt   tarbijast,   sobiva turundusmeetmestiku loomine.  Turu  segmenteerimine  – protsess, mille  käigus jagatakse  ühe  toote  või
teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Kuidas segmenteerida turgu?  Esimene   samm   välja   valida   tunnused,   mille   alusel   hakatakse
segmente looma.  Tarbijaturul – Tarbija üldised omadused – vanus sugu amet jne  Äriturul – kliendi suurus, asukoht, omadused jne TARBIJATURUL ÄRITURUL


Ühe tunnusega segmenteerimine – Näiteks aluseks võetud ainult vanus.
Mitme tunnusega segmenteerimine – Näiteks Sugu, vanus, sissetulek.  Segmendid peavad olema:   Eristuvad  Mõõdetavad/identifitseeritvad  Ligipääsetavad  Olulised  Stabiilsed Segmentide hindamine ja valimine  Ettevõte peab valima, millisele segmendile  keskenduda  ehk valida
oma sihtturg!  Sobivaima   segmendi   valimine   on   3-etapiline:  1.Atraktiivuse
määramine. 2. Sobivuse hindamine lähtuvalt ettevõtte tugevusest.
3. Atraktiivsuse sidumine ettevõtte tegevusega. Sihtturu strateegia määramine – Kui on hinnatud segmentide atraktiivsust
ning sobivust ettevõttele, siis tuleb ettevõttel järgmisena otsustada, kas
välja   valida   üks   või   mitu   segmenti.   Lähtuvalt   sellest   on   valida   kahe
strateegia vahel: 1. Kontsentreerumis- ehk fokuseerimisstrateegia
 Selle   puhul   suunab   ettevõte   kõik   oma   ressursid   ühe   segmendi
vajaduste rahuldamisele, luues spetsiaalse turundusmeetmestiku  Aitab   limiteeritud   ressurssidega   ettevõttel   paremini   konkureerida
suurte ettevõtetega  EELIS - Selle kaudu õnnestub tundma õppida oma tarbijaid.  PUUDUS  –   Suur   tundlikkus   kliendi   soovide   muutuste   suhtes   ja
haavatavus uute konkurentide turule sisenemisel.  Ettevõte   paneb   kõik   panused   ühele   kaardile   (EBASOODNE,   kuna
käive sõltub vaid ühest segmendist)  Kui   ettevõte   on   ühes   segmendis   populaarne   võib   see   olla
takistuseks liikuda teise segmenti. va 2. Diferentseerumis- ehk multisegmendistrateegia 
 Selle   korral   suunab   ettevõte   oma   ressursid   kahele   või   enamale
segmendile, luues iga segmendi jaoks eri turundusmeetmestiku.   Turundusmeetmestikud varieeruvad.


 Praktikas kasutatakse  eri segmentide jaoks üsna harva täiesti
erinevaid   turundusmeetmestikku,   üldjuhul   kattuvad   täielikult
või osaliselt mõned komponendid.   Küpsetele turgudele  PUUDUS  – Nõuab suuremaid kulusid nii personalile, tootmisele kui
ka turundusele. Aga mitte alati. Positsioneerimine  –  toote/teenuse   või   ettevõtte   imago   loomise   protsess
sihttarbija teadvuses. Seega positsioneerimisega üritatakse luua sihtgrupi
teadvuses   kindel   arusaam   ettevõttest   või   tema   tootest/teenusest.
Hädavajalik loogiline mõtlemine ja sammsammuline lähenemine!
Tähtis mõista!  Millised tunnused ja parameetrid on sihtrühma jaoks olulised  Kuivõrd stabiilne ja kommunikeeritav on positsiooni loomise alus 1. Tuleb   mõista,   mida   sihtrühm   ootab   ja   arvab   olevat   ostuotsuse tegemisel kõige tähtsam 2. Luua toode, mis rahuldab spetsiaalse sihtrühma vajadusi ja ootusi
3. Hinnata konkureerivate toodete tajuvat positsiooni sihtrühma silmis
4. Mõelda,   mis   eritab   uut   toodet   konkureerivatest   ja   et   erisused   on sihtgrupi jaoks olulised 5. Informeerida sihtrühma oma tootest ja rõhuda erinevustele ja luua soovitus imago TURUNDUS Turundus  –   Kasulike   klientide   leidmise   ja   hoidmise   ning   kasulike
kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.  Turunduse põhiprintsiibid  Tarbijakesksus  Tarbijad ei osta toodet vaid probleemi lahendust  Turundus on oluline, et jätta see vaid turundusosakonna mureks  Turud   on   heterogeensed   (st   tarbijate   vajadused   on   muutunud
spetsiifilisemaks ja 
kõigi soove ja vajadusi ei ole võimalik arvestada) Turundustegevuse eesmärgid  Informeerimine  Sõnumi tugevdamine  Veenmine  Meelde tuletamine Turunduse kaks mõõdet STRATEEGILINE TURUNDUS TAKTIKALINE TURUNDUS Analüüsile orienteeritud protsess Keskendutakse   konkreetse tegevuskava paika panemisele Vajaduste analüüs Sihtsegmentide valik Turu segmenteerimine Eesmärkide täpsustamine Turundusvõimaluste hindamine Turundusmeetmestik


Konkurentsianalüüs Turunduseelarve ja ajakava Turundusstrateegia väljatöötamine Teostus ja kontroll TURUNDUSPLAAN,   mille olulisim   väljund   on TAKTIKALINE   ARENGUKAVA   ja
finantsprognoosid. Turundusplaan  –   kirjalik   dokument,   mis   sisaldab   ettevõtte   või   selle
allüksuse   jaoks   väljatöötatud   juhendeid   turundusmeetmestiku
elluviimiseks   ja   ressursside   planeerimiseks.   (tehakse   kindla   perioodi
kohta).  Turundusplaani struktuur:  Juhtkonna deklaratsioon  Turuolukorra analüüs  Ettevõtte hetkeolukorra analüüs  Turunduseesmärgid  Turundusstrateegia  Taktikaline tegevuskava  Finantsprognoosid  Kontroll  Turundussõnum  –   MIDA   pakutakse,   MILLIST   KASU   see   annab   ning
KELLELE! Ideaalklient  – klient, kellele on ettevõte pakutav toode/teenus mõeldud.
See ei ole mõeldud kõigile, vaid kindlale sihtrühmale.  Sihtrühma ehk ideaalkliendi määratlemine – On vaja teada ja keskenduda
tema VAJADUSTELE. Vajadus ei seisne kunagi asjades.  Turundustegevuse planeerimisel on oluline teada, mida inimesed
ostetavaga   peale   hakkavad   ehk   kuidas   see   rahuldab   nende
vajadusi.  Persoonad   ehk   inimtüübid  –   Päris   inimese   väljamõeldud   kujutis.
Inimtüüpide   üksikasjalikud   kirjeldused,   mis   hõlmavad   mitmesuguseid
omadusi, mida peetakse soovitavaks või mittesoovitavaks. KONKURENTS Konkurentide liigid  Vahetud ehk otsesed konkurendid  Kaudsed konkurendid  Üldised konkurendid  Ei ole konkurendid Vahetud   ehk   otsesed   konkurendid  –   ettevõtted,   kes   pakuvad
samasuguseid tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele. 


Kaudsed   konkurendid  –   Ettevõtted,   kes   pakuvad   erinevatele   tarbijatele
vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. 
Üldised   konkurendid  –   Kõik   samal   turul   tegutsevad   ettevõtted.
Konkureerimine   toimub   soovide   tasandil:   millele   tarbija   raatsib   raha
kulutada.
Ei ole konkurendid – Erinevad tooted erinevale sihtrühmale. Konkurentsi liigid  Monopol – Riigis või regioonis pakub toodet vaid üks ettevõte. Võib
kehtestada   kõrgema   hinna,   teha   vähesel   määral   või   üldse   mitte
reklaami   ning   pakkuda   min   toetavaid   teenuseid.   Võib   rohkem
investeerida teenindusse ning tehnoloogiasse.  Oligopol – Turul on väike arv suuri pakkujaid, tooted eristuvad. Paar
suurt ettevõtet kes pakuvad sarnast toodangut. Eristumise alus on
hind.   Ettevõtted   toodavad   osaliselt   diferentseeritud   tooteid   –
eristutakse kvaliteedi, lisade, stiili, teeninduse vms poolest.   Monopolistlik   konkurents  –   Mitmed   ettevõtted   on   võimelised   oma
tooteid   diferentseerima.   Keskendutakse   nendele,   kelle   vajadusi
suudetakse kõige pikemal tasemel rahuldada ning küsida selle eest
kõrgemat hinda.   Täielik  konkurents  – Olukord,  mil väga paljud  ettevõtted  pakuvad
sama toodet/teenust. Ühesugused hinnad. Ei tehta eriti reklaami. Turud   on   PIDEVAS   MUUTUMISES   ning   konkurentsiolukord   ei   pruugi
jätkuda igavesti.  Lisaks tööstusharus konkureerivate ettevõtete arvule ja toodete/teenuste
diferentseritusele jälgitakse ka sisenemis- ja väljumisbarjääre, kulude
struktuuri, globaalset konkurentsi.  Michael Porteri 5 konkurentsijõudu 1. Harusisene konkurents – Turusegment on ebaatraktiivne, kui selles juba tegutseb arvukalt tugevaid ning agressiivseid ettevõtteid. 2. Asenduskaupade turule tulek  – Turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalne või potentsiaalne asendustoodete turule tuleku
oht. Eriti ohtlikuks on asendustooted, mis on funktsionaalsemad ja
odavamad.  3. Uute   ettevõtete   sisenemine  –   Tööstusharu   atraktiivsus   sõltub   ka uute   potentsiaalsete   konkurentide   turule   tulekust,   mis   omakorda
sõltub sisenemis- ja väljumisbarjääridest.  4. Tarbijate   kauplemisvõime   kasvamine  –   Turusegment   ei   ole atraktiivne, kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim. Müüjad
peavad otsima tarbijaid, kes oleksid vähima turujõuga ning mitte nii
suured   tingijad.   Arendada   brändi   väärtust,   et   kogu   eelistus   ei
kujundaks vaid hinna põhjal. Aitab pikaajalise ja lojaalse kliendibaasi
kasvatamine.  5. Tarnijate   tingimisvõimu   kasvamise   oht  –   Parim   kaitse   tarnijate ringimisvõimu vastu on luua mõlemapoolselt kasulikke suhteid või
võimalusel kasutama mitut tarnijat.