KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

Q: Mis on turundus?

Vastus leiad õppematerjalist: KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

Q: Mis on sihtrühm?

Vastus leiad õppematerjalist: KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

Q: Mis on identiteet?

Vastus leiad õppematerjalist: KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

Q: Mis on promotsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

Q: Mis on suhtekorraldus?

Vastus leiad õppematerjalist: KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

Q: Millised on promotsiooni vormid?

Vastus leiad õppematerjalist: KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS

lala, Nipitiri

KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS (0)

Majandus - Turundus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on turundus?
Mis on sihtrühm?
Mis on identiteet?
Mis on promotsioon?
Mis on suhtekorraldus?
Millised on promotsiooni vormid?

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS

Mis on turundus ?

Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst . Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.
Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke
HINNAPOLIITIKA , LOGISTIKA , MÜÜK, REKLAAM , TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

Võrdlus: Vana ja uus turundus

Turunduse funktsioonid

Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.)
Ajalõhe(Turundustegevus peab looma tingimused kauba pide vaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse.)
Koguselõhe(Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendeid). Turundus-tegevus peab tagama kauba ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse.)
Valikulõhe(Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente, tekitades sellega valikumugavuse)
Infolõhe(Turundustegevus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus)
Väärtuslõhe(Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena.)
Omandiõiguslõhe(Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise , mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena.)

Turunduse põhiprintsiibid

Vajadused(inimese sisemine tung millegi järele) *A. Maslow ’i vajaduste hierarhia
Soovid(vajaduste kohandatud väljendused)
Nõudlus (sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust)
Turg (traditsiooniliselt füüsiline koht, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks -müügiks
Turunõudlus (kõigi tarbijate nõudlus kokku(turul) Nõudlus lähtub vajadusest)

Turunduse roll ettevõttes

Turundust mõjutavad tegurid

Ettevõtte turupotensiaal
Kliendid
Koostööpartnerid
Konkurendid
Üldine majandussituatsioon

Turunduskontseptsioonid
Konseptsioon
Iseloomulikud märksõnad

Tootmiskonseptsioon
Masstootmine, madal hind ning madalad kulud, toode on kõigile kättesaadav

Tootekonseptsioon
Tehniliselt keerukas toode, keskendutakse tootearendusele ja sortimendi laiendamisele

Müügikonseptsioon
Ületootmine, agressiivne müügitöö ning intensiivne reklaam

Turunduskonseptsioon
Integreeritud turundus, tarbija vajaduste kasumlik rahuldamine

Sotsiaalse turunduse konseptsioon
Tarbija vajaduste rahuldamine, arvestades ettevõtte eesmärke(kasum), ühiskondlikku heaolu ning ratsionaalseid tarbimispõhimõtteid
7. Nüüdisaja turunduse tunnusjooned NB!!

Terviklik turundus – Sisemine turundus, integreeritud turundus, sotsiaalselt vastutustundlik turundus, suhteturundus
Kliendisuhete juhtimine
Suust - suhu -turundus

8. Taktikaline ja strateegiline turunduse planeerimine
Turunduse planeerimine on järjepidev ja loogiline protsess, mille käigus nähakse ette turunduseesmärgid ja nende saavutamise meetodid.

Turunduse strateegiline juhtimine koosneb turusegmentide valimisest, vajalike protsesside kindlakstegemisest ja ressursside leidmisest , et täita ettevõtte ärilise eesmärke.

Taktikaline turundus keskendub sihtrühmade kesksete turundusplaanide ja tegevuskavade koostamisele. Selle käigus koostatakse vastav turundusmeetmestik ehk toote, hinna, turustuse ja jaotuse kombinatsioon.
Taktikalise kava koostamine hõlmab järgmisi samme :

sihtsegmendi valik
eesmärkide täpsustamine
turundusmeetmestiku koostamine
tegevuskava koostamine
teostus ja kontroll

9. Turundusplaani olemus ja vajalikkus
Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks väljatöötatud juhendeid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks, seetõttu on turundusplaan ka väga vajalik.
10. Mis on sihtrühm? = sihtturg?
11. Turunduse 4P ja nende kirjeldus?

toode
hind
koht
edustamine

12. Konkurentsianalüüsi olulisus
Väikeettevõtted on suuremate ettevõtete lakkamatute rünnakute all, mis kohati meenutab lausa sõjategevust. Selleks, et konkurentsisõjas võita, on vaja koondada reservid ja ressursid võimalikku läbimurdekohta (sinna, kus tootel või teenusel on suurim väljavaade olla edukas) ja asjalikku luureinfot vastaste kohta.
Konkurentide analüüs võimaldab konkurentsiolukorrast ilma kliendipoolse ajakuluta põhjaliku ülevaate. Eriti vajalik kiiresti muutuva turu korral.
Konkurentide analüüs hõlmab kõikide oluliste konkurentide:
* majandusnäitajate (käive, kasum, töötajate arv, müügipartnerite ja klientide arv) võrdlemist
* peamiste müügikanalite ja -viiside kirjeldusi
* peamiste omaduste, tugevuste ja nõrkuste kirjeldust.

13. Kliendianalüüsi olulisus
Kliendianalüüs on iga firma müügi- ja turundustegevuse strateegilise ja taktikalise planeerimise algmaterjal - see annab informatsiooni peamiste tarbijagruppide ja nende arenemise kohta.
Kliendianalüüs sisaldab kõigi oluliste tarbijagruppide kirjeldusi ja analüüsi:
* demograafia
* elustiil
* ostukäitumine
* kasv/kahanemine
* sissetulek
* tarbijagrupi suurus
14. Toote ja teenuse erinevused ja tunnusjooned
15. Mikro - ja makrokeskkond turunduses, nende osad ja oska neid ka kirjeldada
Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutumist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad:
Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine , elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase jne. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid.
Majanduslik keskkond: inflatsioon , sisemajanduse koguprodukt, tööpuudus, intressimäärad, palgatase , väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude (nt meie potentsiaalsete tellijate) olukord.
Poliitiline keskkond: parlamendi, valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine Euroopa Liiduga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide (roheliste liikumine, tarbijakaitse jt) tegevus jne.
Looduslik keskkond: loodusvarade olemasolu ja ammendumine , saastatus , looduskasutuse reguleerimine.
Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas ja üldisemalt.
Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, eelistused, arusaamad ja käitumine.
Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. Neiks on:

hankijad ,
vahendajad: kaubandusettevõtted, logistiliste ja turundusteenuste osutajad, finantsvahendajad,
tarbijad,
konkurendid,
sisemised ja välised huvigrupid : pangad , aktsionärid, ajakirjandus , tarbija- ja keskkonnakaitse , võimuorganid ja lokaalsed huvigrupid.

Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks.
Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali).
Inimressursid: töötajate koosseis, haridus , kogemused, motiveeritus jne.
Füüsilised ressursid: tootmishoone , sisseseade, kontoriruumid , materjalide laovaru , jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoodete laod , firmapoed jne). Füüsiliste ressursside paigutamise juures tuleb arvestada juurdepääsu toorainele, tööjõule ja turgudele.
Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust.
Täiendavalt tuleks analüüsida ettevõtte toodangu struktuuri (selle vanuseline struktuur, toodetega seotud tulud, kulud ja kasum) ning nõudluse senist aren gut ja tema tulevikuprognoose toodete lõikes.
16. Tarbija ostukäitumine, mille järgi ka millal otsuseid langetatakse. Ostuosalus
Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne , emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides , ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi.
Tarbijate ostukäitumine on probleemi lahendamise või vajaduse rahuldamise protsess
Keskkonna mõjurid:

Majanduslikud mõjurid
Kultuurilised mõjurid
Sotsiaalsed mõjurid
Ostusituatsiooni mõjurid

Turundus saab tarbijaid mõjutada turundus-komplekside abil.
Et ostustiimulid oleksid tugevad, on vaja õigesti valida nelja turundusinstrumendi kombinatsioon.
Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi ja otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega.
Majanduslikest mõjuritest üheks olulisemaks on ostujõud.
Ostujõud näitab raha suhtelist väärtust, mis väljendub rahaühiku eest saadavate toodete ja teenuste hulgas.
Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused.
Kultuurilised mõjurid. Kultuur on tarbija vajaduste ja käitumise kujundamise kõige laiema kandepinnaga mõjur.
Kultuuri oluliseks funktsiooniks on luua põhiväärtuste süsteem. Need määravad, milliseid tooteid eelistada, mida toodete juures hinnata ja missuguseks kujundada turusuhted müüja ja ostja vahel.
Sotsiaalsed mõjurid.
Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest, mis moodustab kokku sotsiaalse keskkonna.
Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid , võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid.
Individuaalsed mõjurid.
Tarbijate tegevused ja valikud sõltuvad paljudest individuaalsetest tunnustest, millest ostukäitumise seisukohast on olulisemad:

vanus ja pereelu tsükli faas,
majanduslik seisund,
haridus,
elukutse ,
elustiil ja
isiksus.

Vaheldust otsiv ostukäitumine esineb juhul, kui ost on väikese riski tõttu madala ostuosalusega, alternatiivide hulk aga suur ja tarbimiskogemus puudub (kondiitritooted, maiustused , mänguasjad).
Harjumuslik ostukäitumine esineb situatsioonis, kus tarbija osalus on madal ja erinevaid alternatiive tajutakse sarnastena (jahu, suhkur, piim, saia-leivatooted).
KÕRGE OSTUOSALUS
MADAL OSTUOSALUS

ostja huvitatus tootest on kõrge
osturisk on suur
püütakse saavutada maksimaalset rahulolu
toote hind on kõrge
ost on sotsiaalselt nähtav
info otsimine on aktiivne ja töötlemine põhjalik
ost sõltub hoiakust ja elustiilist

ostja huvitatus tootest on madal
osturisk on madal
püütakse saavutada mõõdukat rahulolu
toote hind on madal
ost ei ole sotsiaalselt nähtav
info vastuvõtmine on passiivne ja juhuslik
ost ei sõltu hoiakust ega elustiilist

Ostuosalus (involvement) näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Harilikult eristatakse kahesugust aktiivsust: kõrge ja madal. Kõrge osalusega (aktiivsusega) on tarbija tavaliselt siis, kui ost on tema jaoks tähtis ja toote valimine küllaltki keeruline. Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. Eristatakse järgmisi osturiske (Evans et al, 1997: 213):

funktsionaalne risk tekib seoses kartusega, et toode ei suuda täita oma funktsiooni;
finantsrisk seondub kartusega, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele;
füüsiline risk tekib seoses hirmuga, et toode võib osutuda kasutajale kahjulikuks või ohtlikuks;
sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu;
psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi.

17. Segmenteerimine ja positsioneerimine , oska kirjeldada
Positsioneerimine on toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Toote positsioonimise aluseks peaks olema tarbijate arvamus toodetest ja tema kohast teiste analoogide hulgas.
Turu segmentimine tähendab turu jaotamist erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse).
Segmentimise kriteeriumid on:

Mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad
Juurdepääs: kliendigrupile peab juurde pääsema ja neid peab saama teenindada
Tulutoovus: kliendigrupp peab olema piisavalt suur ja/või tulutoov
Tegevus: kliendigrupile on võimalik rakendada efektiivset turundus- ja müügitegevust.

Segmentide atraktiivsuse hindamise kriteeriumid:

Turusegmendi suurus ja võimalik kasv – info müügikäibe, tulumarginaalide ja projekteeritava kasvu kohta
Turusegmendi atraktiivsus – info praeguste ja võimalike konkurentide kohta, asendustoodete ja teenuste olemasolu, ostujõu suurus ja tingimused tarnijatega

Segmendi omadused
Konkurents segmendi piires
Vastavus ettevõtte ...
Suurus, kasvupotentsiaal, kasumipotentsiaal
Konkurentide arv,
suurus ja tugevus,
konkurentide ressursid
tugevustega, eesmärkidega, ressurssidega ja turustuskanalitega
Tuntuimad segmenteerimisnäitajate grupid on:
Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, pere elutsükkel, sissetulek, elukutse, religioon, rahvus, haridus. Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemateks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste soovide, vajaduste ja tarbijakäitumisega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad.
Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud , asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo.
Sotsiaal-psühholoogilised näitajad:
- inimese omadused ( seltsivus , ekstravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus ),
- elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne),
- sotsiaalne klass (kiht),
- tarbimisstiil.
Indiviididest ostjad jagunevad:
* innovaatorid 2,5%
* varased kohandujad 13,5%
* varased enamustarbijad 34,0%
* hiline enamustarbija 34,0%
* mahajääjad 16,0%
Tootega seotud käitumuslikud näitajad:
- toote endised, praegused ja tulevased tarbijad,
- toote pidevad , mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn
margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine,
- erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad,
- erineva ostuvalmidusega tarbijad (pole tootest kuulnud , on
kuulnud, kavatsevad osta, on proovinud, on omaks võtnud),
- erineva ostmis-, tellimis- ja kasutamisviisiga tarbijad
18. Toote olemus ja liigid
Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks.
Kestuse järgi liigitamine

Kestuse järgi saab eristada lühiajalise ja pikaajalise kestusega tooteid. Lühiajalise kestusega tooted tarbitakse tavaliselt kiiresti ära – ühe või mõne kasutuskorraga, näiteks toiduained
Pikaajalise kestusega tooted kestavad tavaliselt aastaid, nt mööbel, televiisor jmt.

Kasutaja järgi liigitamine
Tarbekaupu saab vastavalt tarbija hoiakutele ja ostuharjumustele klassifitseerida veelgi täpsemalt.
1. Esmatarbekaubad (toit, hügieenitarbed, ravimid , bensiin jne.) jagunevad omakorda:

Regulaarkaupadeks, mida ostetakse korrapäraselt näiteks seep või hambapasta.

Impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata. Neid tooteid tarbijad ei otsi ja seetõttu paigutatakse need tooted võimalikult nähtavasse kohta. Näiteks korgitser või küpsised.

Hädaabikaupadeks, mida ostetakse äkilise vajaduse korral. Näiteks vihmavari vihmakeep.

Esmatarbekaupade müügivõrk peaks olema lai, paljude müügipunktidega. Kaupluse väljapaneku ja müügisaali kujundamisel tuleb arvestada nende kaupade ostusagedust, ostuotsustuse impulsiivsust ning seostada need teadlikult ostjate liikumistrajektooriga Tavaliseks võtteks on kõige sagedamini ostetavate toidukaupade (leib, sai, piim) paigutamine sissepääsust võimalikult kaugele. Sellega püütakse tõsta harvemini ostetavate, ostja liikumise teel eksponeeritud kaupade müüki. Tüüpiliste impulssostu kaupade (maiustused, näts, suupisted) tavakoht on kassa juures.
2. Valikkaubad ( garderoobikaubad , majapidamismasinad, mööbel, raadiokaubad, delikatessid jm.) Valikkaupade ost kavandatakse eelnevalt, külastatakse mitmeid poode , valitakse põhjalikult hinnast, kvaliteedist, moest ja kauba eriomadustest lähtuvalt. Leitakse, et kaup on seda väärt, et kulutada tema ostmisele küllalt palju aega ja jõudu. Selliste kaupade juures on tähtsad kaupade kojutoomine ja kokkupanek, ostujärgne teenindus, garantiid või järelmaks.
Valikkaupade müügipunktid peavad olema mugavates kohtades. Kaupluse suurus ja väljapanek peab soodustama mugavaid tingimusi valikuks. Eelistatavamad on konkreetsele kaubagrupile spetsialiseeritud kauplused.
3. Eri- ehk luksuskaubad (kindla margitunnusega ja eriliste omadustega kaubad ). Erikaupade ost kavandatakse eelnevalt ja ostja on nõus ostu sooritamiseks kavandama spetsiaalset ostureisi või vajaduse korral ootama tellimuse täitmist. Erikaup ei ole massikaup. Erikauba hind on reeglina kõrge.Erikaupade müügi korral on müügipaiga asukoht ja interjöör tähtsamad kui müügikohtade arv.
4. Võõrkaubad ehk mittetahetavad kaubad (mittetuntud või mingitel põhjustel mittesoovitavad kaubad). Neid kaupu ostja ise ei otsi. Vajadus selle kauba järgi võib olemas olla, aga puudub motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. (Näiteks mõned kindlustus - ja meditsiiniteenused.) Mittesoovitavate kaupade puhul on vajalik tekitada ostjas ostusoov. Neid kaupu peab turustama alati laiendatud kauba tasemel. Kauba hind peaks olema võimalikult madal, et ostma meelitada. Mittetahetavate kaupade müügivõrk peaks olema võimalikult lai.
19. Toote elutsükkel
Toote elutsükli all mõistetakse antud kauba turul tegutsemise aega. Toote elutsükkel saab alguse esimeste eksemplaride müügileilmumisega ja lõpeb antud toote viimaste esindajate mahamüümisega. Toote elutsükkel jaotatakse neljaks faasiks:
Turule sisenemine ehk juurutusfaas , kasvufaas , küpsusfaas ja langusfaas.

Toote juurutus- ja kasvufaasis peaks pöörama suurt tähelepanu uutele segmentidele ja nende potentsiaalsetele tarbijatele sobivate tooteuuenduste loomisele. Oluline on kiire jaotusvõrgu laiendamine vastavalt uutele segmentidele.
Küpsusstaadiumis, kus uute tarbijate lisandumine on vähenemas, saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes talle järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks.
Hiljemalt küpsusstaadiumis on oluline hakata ka aktiivselt otsima uusi tooteid, mis võiksid tulevikus asendada võimalikku käibe kaotust. Kuna langusstaadiumis turg kahaneb, sest kliendid on endale leidmas asendustooteid, on oluline õigeaegselt suunata oma ressursid uutele toodetele

20. Mis on bränd?
Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest.
21. Mis on imago?
Brändi imago on tarbija arusaam brändist – assotsiatsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab.
22. Mis on identiteet ?
Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist – assotsiatsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada
23. Brändi kujundamine
24. Hinnakujundust mõjutavad tegurid
Ettevõttesisesed tegurid
Ettevõttevälised tegurid

Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad

Nõudlus – sh sesoonlus, hinnaelastsus

Turunduse eesmärgid ja strateegiad

Kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes

Tootmiskulud – nii muutuvkulud kui püsikulud

Konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents

Kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele

Turunduskanali nõuded

Laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalandusi ja vastupidi

Riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne

Turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi

25. Integreeritud turunduskommunikatsioon
Integreeritud turunduskommunikatsiooni kontseptsiooni kohaselt ettevõtted integreerivad ja kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest endast ja tema toodetest
26. Mis on promotsioon ?
27. Mis on reklaam?
Reklaam – igasugune makstud, mitteisiklik ideede, toodete või teenuste esitlus, kus tellija on identifitseeritav
28. Mis on suhtekorraldus ?
Ühiskonnaga heade suhete loomine avalikkuse positiivse tähelepanu kaudu, mis saavutatakse info levitamise ja sündmuste korraldamisega. Ka kätkeb suhtekorraldus ettevõtte identideedi loomist ning kriisikommunikatsiooni – negatiivse ja kahjustava info käsitlemist.
29. Millised on promotsiooni vormid?

Reklaam – igasugune makstud, mitteisiklik ideede, toodete või teenuste esitlus, kus tellija on identifitseeritav
Isiklik müük – müügipersonali poolt läbiviidud toore tutvustus, eesmärgiks luua kliendisuhe ja müük
Müügitoetus – Lühiajaline tegevus, millega püütakse mõjutada tarbijaid tooteid või teenuseid ostma
Suhtekorraldus – Ühiskonnaga heade suhete loomine avalikkuse positiivse tähelepanu kaudu, mis saavutatakse info levitamise ja sündmuste korraldamisega
Otseturundus – Suhtlemine hoolikalt valitud individuaalsete klientidega, et saavutada nende kohene tegutsemine ning arendada pikaajalist kliendisuhet. Kasutatakse telefoni, tavakirju, e-posti, faksi, Internetti jpm.

30. Turundusuuringute roll ja olulisus turunduses

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 66 allalaadimist

KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS #10

KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS #11

KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUSE EKSAMIKS #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nipitiri lala Õppematerjali autor

turundus, eksam, kordamisküsimused

turundus ostukäitumine turundustegevus ressursid nõudlus turg ostujõud kliendisuhe turundusplaan imago identiteet turundusmeetmestik

Sarnased õppematerjalid

docx

Turunduse eksamiks kordamine

Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs,

Turundus

docx

TURUNDUSE EKSAMI KORDAMISTEEMAD

1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine.

Turundus

doc

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010

TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU. 1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega

Turunduse alused

docx

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult)

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide

Turundus

doc

Kordamisküsimused eksamiks Turundus

1. Mis on turundus Turundus on kasulie klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. 2. Turunduse funktsioonid Kaks põhilist mõõdet strateegiline ja taktikaline. Strateegiline turundus koosneb tarbijavajaduste analüüsist, turu segmenteerimisest, turundusvõimaluste hindamisest, konkurentide analüüsist ja turundusstrateegia kujundamisest. Taktikaline turundus keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. 3. Turunduse põhiprintsiibid Vajadused (Maslow vajaduste hierarhia), soovid ehk kuidas turundus inimeste soove rahuldab. Nõudlus ehk kui inimesel on soov ja nõusoleks toote või teenuse eest maksta.

Turundus

docx

Turunduse kordamisküsimused eksamiks

Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et

Turundus

docx

TURUNDUS

OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad HÜVED (benefits).

Turundus

pdf

Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused

INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li

Turundus

Rohkem sarnaseid

Meedia

15. Mikro- ja makrokeskkond turunduses, nende osad ja oska neid ka kirjeldada

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk