Seda teenuseliiki vajavad peamiselt krooniliste haigustega patsiendid, kes ei tule ise toime spetsisiifiliste õe oskusi nõutavate toimingutega. Nt. Haavade puhastamine, sidumine, analüüside võtmine, ravimite manustamine, lamatiste ennetamine ja ravi, vererõhu mõõtmine. Tavaliselt on selle teenusliigi saajateks üle 65 aastased vanurid. See on teenusevorm mida osutatakse eakale tema enda kodus ning teenuse saamiseks on vaja arsti saatekirja. Hooldekodud. Hooldekodud klientideks on peamiselt sellised eakad, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, eg a saa oma kodus elada ka isegi siis kui talle kodus osutatakse erinevaid sotsiaalhoolekande teenuseid. · Üldhooldekodud · Erihooldekodud Pansionaaid Enamasti on ka pansionaadid hooldekodu tüüpi. Pansionaati saab minna järjekorra alusel ning seal arvestatakse eaka tervislikku seisundit. Enamasti on pansionaadid kohalike omavalitsuste hallata ning
või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, Hoolekanne nt: tervisekindlustus, varjupaigad, hooldekodud. Pensionid Vanaduspension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Kohalikud toetused Keilas Noorte huvitegevuse toetus Kultuuritegevustoetus Hooldajatoetus Ravimitoetus Toitlustustoetus Transpordikulude toetus kooli- ja lasteajalastele jm
(1)Riigil on raha vaja, et pakkuda inimestele ühishüviseid nt:(tasuta haridus, tööturaha, pension) (2)Riigi oluliseimad tulud:(eraisikutelt saadud maksud, riigiomandi müümine) Riigi oluliseimad kulud:(ühishüvised) (3)Riigi eelarve peab olema tasakaalus, sest muidu jääks riigil raha puudu ja ta peaks seda laename teistelt riikidelt või kasutama resvis hoitud raha. Et eelarvet tasakaalu saada peab makse tõstma või ühishüviseid vähendama. (4)Riigi eelarve esialgne projekt sünnib valitsuses. Nad küsivad ministeeriumitelt nende raha soovid. Tavaliselt küsitakse raha rohkem kui eelarve lubab ja sellepärast tehaksegi kärpeid, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Pärast seda saadetakse eelarve projekt riigikokku, et tagada rahvaesindajate kontroll riigi raha üle. Riigikogu arutab kõik üksikasjaliselt läbi, teeb vajalikud muudatused ja kui 51 inimest on poolt hääletanud võetakse eelarve vastu. (5)Ausalt peab makse maksma...
vajalik. Tevishoid on eestis tasuta, kuigi inimesel on ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Mina pean tervishoius suurimaks probleemiks seda, et inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning nad lahkuvad tööle välismaale. Probleeme on ka sotsiaalhoolekandes. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulas, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene väga kurba olukorda. Eesti riik peaks eraldama rohkem raha sotsiaalhoolekande jaoks. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas heaoluriigile omased tunnused, kuid puudujääk siiski jätkub
suremus ning rahvaarvu muutumine peaaegu puudub. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25-ni. Lääne-Euroopas alates 1950 a. Selles arengujärgus Suurbritannia, Eesti. 14.Probleemid, mis võib tekitada praegune demograafiline olukord Eestis: rahvastik vananeb, töötegijaid jääb väheks, pensionite maksmisega raskusi, kulutused arstiabile, hooldekodud, haiglad suurenevad kulutused sotsiaalabile, sündimus madal. 15. Ränded. Varasemad ränded: Euroopast rännati Ameerikasse, Lõuna- Ameerikasse, Austraaliassemaadavastused, demograafiline plahvatus Euroopas. Indiast rännati välja demograafiline plahvatus, tasuv töö teistes riikides. Aafrikast väljaränne orjade väljaviimine 17.-19.saj. Prantsusmaalt rännati Põhja- Aafrikasse, Venemaalevähe asustatud piirkondadesse või endistesse asumaadesse. Ida- Aasiast Ameerikasselepingutöölised
tahaksid õppima minna, sest nende koolide õppeedukus ei ole just kiita. Kuigi tervishoid on Eestis tasuta, on inimesel ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad tasuta ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning tihti lahkuvad nad Eestist, minnes tööle välismaale. Loomulikult on Eestis problemaatiline ka sotsiaalhoolekanne. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime, tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulasi, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene vägagi kurba olukorda. Heoluriigi üheks tunnuseks on ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. Selles osas on Eestil väikseid edusamme tehtud heaoluriigi suunas. Just hiljuti
*pensionikindlustus *tervisekindlustus inimeste jaoks, kellel on töökoht ja kelle jaoks tööandja maksab sotsiaalmaksu. *töötuskindlustus peretoetused: *lapsetoetus *sünnitoetus lastega peredele *lapsehooldustasu e emapalk *koolitoetus Sotsiaalhoolekanne ja toetused: *toimetulekutoetus *puuetega inimeste toetused Puudust kannatavad riskiolukorda sattunud inimesed. *lastekodud, hooldekodud, varjupaigad Toetused riigieelarvest *hoolekandeteenused sotsiaalabi korraldavad Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi, peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eeskostet, korraldavad hooldust ja abiandmist toimetulekuks abi vajavatele inimestele ja tegelevad nõustamisega. Loob varjupaigad ja kodutute öömajad, supiköögid, sotsiaalkorterid, laste- ja hooldekodud, saunapäevad, riiete
sissetulekust) ja riigi sissemaksetest. Kuna tööandjate ja töötajate sissemaksetest ei piisa süsteemi ülalpidamiseks, on tulnud järkjärgult suurendada riigi osa. Olukorra parandamiseks kavandatud reformid toovad muuhulgas kaasa töövõimetushüvitiste lahutamise muudest tervishoiukuludest. Poola Põhilähtekoht sarnaselt teistele riikidele on võimaldada inimesel elada kodus niikaua kui võimalik. Teenustepaketti kuuluvad nii koduhooldus, koduõendus, hooldekodud kui ka hooldushaiglad. Raviteenuste eest maksab haigekassa ja majutus ja toitlustuskulud, millele on määrusega seatud piir 2,5 kordse miinimumpensionini, katab teenuse saaja, kuid need ei tohi ulatuda üle 70% tema sissetulekust (samas võib selleks taotleda ka nt toimetulekutoetust). Läti Läti süsteem on suhteliselt sarnane Eestiga, kus hooldus on jagatud tervishoiu ja hoolekandesüsteemi vahel, vajaduse üle pikaajalise hoolduse järele hoolekandesüsteemis
Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 243 kauplust (Eestis 82, Lätis 104 ja Leedus 57), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 12 supermarketit - 60 odavmüügikauplust Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. . Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2700. ICA AB ICA AB (Rootsi) on üks Skandinaaviamaade juhtivaid jaekaubandusettevõtteid, omades üle 2250 kaupluse Rootsis, Norras ja Baltimaades. Kontserni kuulub ICA Sverige, ICA Norge ja Rimi Baltic ning Rootsis pangandusteenuseid pakkuv ICA Banken. Ettevõtte omanikeks on 40% osalusega Rootsi firma Hakon Invest AB ning 60% osalusega H...
majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest. Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust. DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega. Lapse väärkohtlemine – igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile. Absoluutne vaesus – (juhul, kui esmavajadused on rahuldamata) (inimese sissetulekud on
hoolekandeasutust (välja arvatud psüühiliste erivajadustega inimesed), kus viibib ööpäevaringselt 5769 inimest, neist 81% on üle 65.aasta vanused (2011.aasta aruandluse alusel). Täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine toimub põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning tihti ei ole ka lähiperel võimalik igakuiseid suuri summasid hooldekodule maksta. Seega saavad vaid vähesed endale kvaliteetset hooldekodu lubada. 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK Euroopa riikides (sh Eestis) on olulisemaid probleeme rahvastiku vananemine, mille põhjus on eelkõige vähenenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga
parema eluolu. Paremad ravimid parandavad ka hooldekodus asuvate eakate elukvaliteeti, muutes neid iseseisvamaks ning seega vähendades ka töötajate koormust. Mikrokeskkonna analüüs Sotsiaalhoolekande kui majandusharu eduteguriteks on peamiselt klientide olemasolu ja teenuse kvaliteet. Arvesatdes praegust eakate isikute arvu kasvu Eestis, siis on lähiajaks prognoosida ainutl sihtgrupi suurenemist. Samas ei tohi unustada kvaliteedi kõrget taset. Edukad on just need hooldekodud, kes pakuvad kaasaegseid, samas koduseid elutingimusi ning kus töötavad kvalifitseeritud hoolivad töötajad. Lisaks peab paigas olema ka hinna ja kvaliteedi suhe. Väiksemates erahooldekodudes on hind kõrgem, kuid kui see on põhjendatud paremate elutingimustega, siis võib olla sama edukas kui 90 kohaline asutus. Viimase aja trendid näitavad suurenevat kasvu ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvate asutuste seas. Kuna antud turule sisenemisbarjäär on väike, siis ei ole raske
haiglad, töötutoetused, varjupaigad, nõustamine). 6. Nimeta sotsiaalturva liigid (koos alaliikidega). Sotsiaalkindlustus: Peretoetused: Sotsiaalhoolekanne ja toetused: · Pensionikindlustus · Lapsetoetus · Toimetulekutoetused · Tervisekindlustus · Sünnitoetus · Puuetega inimeste toetused · Töötuskindlustus · Lapsehooldustasu · Lastekodud, hooldekodud, varjupaigad · Koolitoetus · Hoolekandeteenused. 7. Millistel põhimõtetel on korraldatud sotsiaalturva väljamaksed : 1) sotsiaalkindlustuse puhul, 2) sotsiaaltoetuste puhul? Kuidas esimesel ja teisel juhul selleks vajalikud rahalised vahendid leitakse? 1) Sotsiaalkindlustuse puhul: toetuse suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. Mida kõrgem palk, seda suuremad sissemaksed. Inimese haigestumise puhul makstakse talle
Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
Sotsiaalpoliitika Sotsiaalne risk- töötuks jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toit ja kaotus, vanadus, kodutus Riik paneb paika teatud põhimõtted, seadused, õigused. Tööandja peab hoolitsema sotsiaalse turvalisuse eest nt maksab sotsiaalmaksu, hoiab töökohta. Sotsiaalkindlustus: 1)pensionikindlustus 2)tervisekindlustus 3)töötuskindlustus Sotsiaaltoetused: 1)peretoetused 2)toimetuleku toetused 3)puuetega inimeste toetused 4)lastekodud, hooldekodud, varjupaigad Alternatiivkulu- Loobumsie tõttu saamata jäänud kulu. Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida, sh tehes ühe valiku, tuleb loobuda teisest. Inflaktsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Inflatsioon- keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad. Probleem: raha väärtus langeb, sellega koos ostujõud.
väärtused staatus Heaoluriigi põhimudelid 1. konservatiiv-korporatiivne mudel: ajalooliselt vanim, alus pandi Bismarcki reformidega Saksamaal Suunatud palgatöötajatele (mitte ülalpeetavatele või tõrjututele). Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia 2. sotsiaaldemokraatlik mudel: hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile, ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia. 3. liberaalne mudel:
2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Siit küsimus- kas Eestis on tegemist heaoluühiskonnaga, põhjenda. Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne mudel. Ajalooliselt vanim alus pandi Bismarcki Saksamaal. Suunatud palgatöötajatele(mitte ülalpeetavatele või tõrjututele) Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia' 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile- ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia 3
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
võimalusi, et uurida ja arutleda nende probleemide suhtes, mis puudutavad elu lõppu. Kuigi surm on suur sündmus indiviididele, on see ka suur sotsiaalne kogemus sotsiaaltöötajale ja kliendile ja kõikidele inimestele nende ümber. See eelkõige sellepärast, et lähedased inimesed on surma saabudes lähedal. Teiste inimeste suhted terminaalselt haige inimesega ja nendevahelised sotsiaalseid suhteid raputab surm. On spetsiaalsed sotsiaalasutused nagu näiteks haiglad ja hooldekodud, rituaalid ja sotsiaalsed tegevused nagu näiteks haige külastamine, matused, mälestusteenistused ja teised suremisega seotud tegevused. (Payne, 2009, lk 520) Kohalikud kogukonnad ja teenused peavad kohanema inimestega, kes elavad pikaajalise haigusega, kes tajuvad oma elu lõppemist. Inimesed vajavad võimalust, et rääkida avameelselt surmast, suremisest ja leinast. Surmaeelse ravi kättesaadavus laiemale
saavutamiseks. Sotsiaalturva liigid · Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused 2)sotsiaalhoolekanne · Peretoetused Sotsiaalabi · Sõltub inimese vajadustest abi järele · Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena · Nt töötu abiraha, toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud, kodutude öömajad, hooldusteenus 6ÜHISKONNAÕPETUS Välismajandusepoliitika I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond
mille tagab riik. Sotsiaalne tisk tööta jäämine, haigestumine, alaelaiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus, kodutus. Sotsiaalkindlustus · Pension · Haigusraha · Arstiabi · Soodusravimid · Tööstuskindlustus See sõltub inimese palga suurusest. Peretoetused: · Lastetoetus · Sünnitoetus · Koolitoetus · Vanemahüvitis ehk emapalk Sotsiaalabi: · Toimetulekutoetus · Puuetega inimese toetus · Lastekodud, hooldekodud, turvakodud, kodutute varjupaigad · Hoolekanne vs sotsiaaltöötaja abi Makstakse või osutatakse neile, kes endagaise toime ei tule. Ei sõltu inimese sissetulekust.
2. rahalised väljamaksed: pensionid, abirahad, toetused. Sotsiaaltoetused: 1. peab tõestama abi vajadust. Nt. toimetuleku toetus- 2010. a. on toimetuleku piir üksi elaval inimesel 1000.- . Iga järgmise pereliikme kohta 800.-. 2. saavad riskigruppi kuuluvad: invaliitsuspensionid, orvud, puuetega inimeste toetused. Sotsiaalhoolekanne on ettenähtud toimetulekuks raskustega gruppidele. Eestis on neile loodud: varjupaigad kodututele, hooldekodud vanuritele, päevakeskused pensionäridele, sos- lastekülad, sotsiaaltöötaja koduvisiidid. Teada vaja mõisteid: sotsiaaltoetus,-kindlustus. Välismajanduse poliitika Eksport e. väljavedu(puit, riided) Import e. sissevedu-kütus, autod,riided Väikeriigid on välismaailmast suuresti sõltuvuses. Neil on vähe tootmisressurse või on tootmine ebaefektiivne. Väliskaubandus piirangud: 1. tollimaksud(impordi-, kaitse-, eksporditoll). 2. Kvoodid-max
investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad); · investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (sh rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad); · investeeringud esmatasandi tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri (sh rehabilitatsiooni, aktiviseerimis ja kaugtöökeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud); · investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (sh reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad). Soositud on investeeringuid olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised). Maksimaalne toetusmäär on 85% ja toetuse miinimumsuurus on 5 miljonit krooni projekti kohta.
40) Maslow püramiid- skeem näitamaks inimese põhivajaduste rahuldamise tasemeid 41) Sotsiaalhoolekande seadus- seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. 43) Külakorda käimine- arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest 44) Sotsiaalne erivajadus- oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. 46) Hooldustalu- talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust 47) DI- protsess eesmärgiga pakkuda hoolekandeasutustes elavatele klientidele võimalikult peresarnaseid tingimusi 53) Lastekaitse- hõlmab erinevaid toetusi ja teenuseid, mis toetavad laste õigusi ja heaolu. 54) Noorsootöö- tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda
inimesel võivad tagajärjeks olla vaimsed häired. Juba renessansiajal arvati, et poeetide ja kirjameeste melanhoolia põhjuseks on nende liigne vaimutöö. Vaimuhaigete loodud kunst läheb hinda Umbes eelmise sajandi keskpaigas, suuresti tänu prantsuse kunstnikule Jean Dubuffet'le, võeti päris kunstnike hulka kamp teisitimõtlejaid, õigemini küll teisititajujaid. Uus seltskond oli veetnud suure osa oma elust kinnistes institutsioonides nagu vaimuhaiglad, hooldekodud, varjupaigad jms., enamikul esines raskeid vaimseid probleeme ja tundeelu häireid skisofreeniast, neurooside ja psühhoosideni. Dubuffet'le, kes ilmselgelt romantiseeris tõsiseid kannatusi põhjustavat vaimuhaigust, tundusid need inimesed tõelised kunstnikud ja nende looming geniaalne. Dubuffet' meelest oli nn. kultuurne kunst igav, kammitsetud ja ühiskonna kehtestatud norme järgiv (seega väljastpoolt tulev). Aga metsikute nn. toores kunst (Art Brut pr. k
Suurköökide toimimise eripäraks on toidu valmistamine suurtes kogustes. Kasutatakse väga palju pooltooteid (liha, köögiviljad, kastmete pooltooted jne), mis säästavad aega ja tööjõudu. Teenindus on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Olenevalt ettevõtte omapärast, milles suurköök asub, kasutatakse ka teisi teeninduse korraldamise viise. Sööklad paiknevad tavaliselt erinevate ettevõtete, nagu koolid, haiglad, hooldekodud, firmad jne juures ning pakuvad toitlustusteenust vastavalt nende ettevõtete töö eripärale. Haiglates on sööklate klientideks patsiendid, ja haigla töötajad. Sellised sööklad pakuvad päevamenüüd: nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusööki ja vahepalasid põhisöögikordade vahel. Haiglate sööklates valmistatakse ka dieettoite. Toit valmistatakse tavaliselt ühes tootmisköögis ja transporditakse haigla erinevate osakondade jaotusköökidesse laiali. Süüakse
Samuti peavad KOVd abistama isikuid, kel on raskusi eluruumis liikumise, toimetuleku või suhtlemisega, kas eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel." Eelistatud isikud siin on rahvastikuregistri järgi antud KOV-sse sisse registreeritud isikud. Sotsiaalabi erakorraliseks liigiks on vältimatu abi, mis mh sisaldab varjupaiga ehk ajutise peavarju pakkumist. Siinkohal tuleb märkida, et lisaks munitsipaalelamufondile pakuvad KOV eluasemeteenust institutsioonide kaudu (lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, rehabilitatsiooniasutused jms). Käesolevas kirjalikus töös SHKs-ses käsitletud vältimatu eluasemeabi konteksti ei käsitleta. 7. Munitsipaalelamispind KOV-s Tõsiasju ja statistikat: 1992 a. enne omandireformi kuulus Eestis 26% elamufondist riigile, 35% KOV-tele, 35% eraisikutele ja 4% elamukooperatiividele 2002 a alguses kuulus 96 kõigist eluruumidest eraomanikele (sh elamuühistud), 3% KOV-tele ja 1% riigile
Paul Spicker, 2000 1. stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad. Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele. Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18
ning teenuste osutamiseks. Tarbijad Tänapäeva tarbijad targemad ja informeeritumad. Võimalik otsida oma probleemidele alternatiivseid lahendusi. Nad ei hinda ainult seda palju toode maksab vaid ka seda, kui suurt kasu toode annab. Tarbijaturg: indiviidid, kodumajapidamised. Individuaalne tarbimine. Äriturg: ostab tooteid ja teenuseid, et kasutada neid oma tootmisprotsessis. Edasimüügiturg: ostab kaupu, et neid töötlemata kujul edasi müüa. Intuitsiooniturg: koolid, haiglad, hooldekodud. Valitsusturg: valitsusasutused, kes pakuvad avalikke teenuseid neile, kes seda vajavad. Rahvusvaheline turg: ostjad teises riigis Konkurendid Üks olulisemaid. Ettevõtte aluseks kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konkurendid. Konkurentide analüüsimine oluline. Vahetud konkurendid: otsesed konkurendid, keda ettevõte teab. Samasugused tooted, samasuguste vajadustega tarbijatele.
eraettevõttele selle osutamine, säilitades samas teenuse järelvalve ja finantseerimisfunktsiooni III. Avaliku ja erassektori partnerlus (PPP) avaliku sektori ja erasektori organisatsiooni koostöö hühiste huvide nimel 37. Koostöö korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil · Teenuse pakkumine/müümine/ostmine või omavalitsusüksuste liitude moodustamine · Ntks KOV-d kellel puuduvad gümnaasiumid, haiglad, hooldekodud.. neid teenuseid võib osta üks KOV teiselt KOV-lt Kokkuvõtteks: 38. Millised on Teie arvates avaliku halduse arendamisel lahendusi nõudvad aktuaalsed probleemid Meie haridusreformil peaks olema vähemalt kolm märksõna: kvaliteet, võrdsed võimalused ja ressursside kasutamine. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ning gümnaasiumide vähendamine on teoreetiliselt õiged eesmärgid. Praktikas on tegemist aga tohutu probleemipuntraga.
>V (,,töövõtja" asemel peab olema ,,tööandja") e. Aktsiisimaksu ei ole kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. -> V (,,ei ole" asemel peab olema ,,on") 89) Sotsiaalturva liigid a. Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja töötuskindlustus) b. Peretoetused (laste-, sünni-, lapsehooldustasu ja koolitoetus) c. Sotsiaalhoolekanne ja toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused) 90) Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis a. elukoha puudumine b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon raha väärtuse vähenemine c
tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand) - Piirkondlik infrastruktuur, keskkond,ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, tervishoid Vallad, linnad - Igapäevase elukeskkonna korraldamine: isikuteenused (lasteaiad, hooldekodud, kultuur, üldharidus) 76. Iseloomusta mitmetasandilise valitsemise (multi-level governance) olemust. Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 13 77. Millised on kohalikud valitsemisinstitutsioonid ja millega need tegelevad?
aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus, mille põhifunktsiooniks on on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine – munitsipaalseadused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva ja hooldekodud, jt. KOVi üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtestab oma korraldusega valla-või linnavalitsus, arvestades seejuures HMS § 5 lg-s 3 sätestatut. Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepingu seaduse õiguslik reziim. Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise e moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava
tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Sotsialiseerumine aitab ühiskonnal teistega hakkama saada. See on protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima, vastavalt ühiskondlikele normidele. Vastand on individualiseerumine. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Institutsioonipõhine definitsioon, nt lastekodud, hooldekodud jne? 1 Esmakordselt võeti sotsiaalpedagoogika mõiste kasutusele Saksamaal 1844, K. Mageri ja A.Diesterwegi poolt. Eestis võeti sotisaalpedagoogika termin kasutusele 20.sajandi alguses, esimesed tõlked saksa keelest. 1918-1940 puudus Eestis sotsiaalpedagoogika teoreetiline baas. Nõukogude ajal sellist mõistet ei kasutatud ja see valdkond hääbus. Termin tuli uuesti kasutusse 90ndatel.
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
teenistuste/asutuste abijõudude kiirabi, politsei, eriettevalmistusega vajadus objekti esindaja spetsialiste Läbi viidud N.Möldri uuring tõestab, et keemiaõnnetus vajab rohkem lisainformatsiooni ja teadmisi. Tuginedes sellele, autor tegi järelduse, et ohtlikele ettevõtetele (sh keemiaettevõted) koostatud operatiivkaart peab kajastama mõned spetsiifilised andmeid võrreldes teiste objektidega (nt hooldekodud, lasteaiad). Ohtlike ettevõtete andmete kaardistamiseks saatis autor ametliku päringu IPK kriisireguleerimise büroosse, kemikaali ohutuse spetsialistile. Autor sai päringule vastuse(vt Lisa 6), mille põhjal võib teha järeldused, missugust informatsiooni operatiivkaart peab kajastama: kategooria (kas A või B); kontaktisikute andmed (keemialabor, valveteenistus); ainete kogused, nende ohtlikkus (nt inimese tervisele) ja käitumisjuhised; ohuala
Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu, on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eest ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsusele kuulunud ülesanded antud nüüd eraettevõtete hallata (nt prügimajandus, haljastus, hooldekodud, ühistransport). 17 Kodanikud, huvid ja demokraatia Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda 2003. aasta valimistega võimule tulnud Res Publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed, kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Seega on Res Publical palju jooni, mis on tunnuslikud populistlikele parteidele
politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud Ülesanded Tagada riigi Kasumi Parandada üldist Tagada inimese toimimine ja teenimine, heaolu riigis, isiklik haldamine, töökohtade piirab poliitilist elukorraldus ja õiguskord loomine, võimu, uued heaolu teenuste ja ideed, pakub
kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud. Bioloogiliste tegurite korral farmakoteraapia jne, psühholoogiliste tegurite korral psühhoteraapia. Psüühikahäirete ravikorraldus .... 1) patsiendi diagnostilist uurimist (diagnoosi määramine); 2) patsiendi ja teiste isikute turvalisuse hindamist (patsiendi oht enesele ja teistele), 3) kohase ravireziimi määramist (ambulatoorne, statsionaarne, vältimatu, tahtest olenematu); 4) funktsionaalse kahjustuse hindamist (eelkõige sotsiaalse funktsioneerimise
maailmatajule. ,,Vabanemisel" isikute psüühika on enamjuhul tugevasti moonutatud. Taas sotsialiseerumine osutub keeruliseks ja valulikuks protsessiks, enamjuhtudel on selleks vaja riigi poolne toetus (erinevad programmid) ja spetsialistide abi. E.Goffmani pidas TI eelkõige eritunnustega asutusi sellised nagu vanglad (kolooniad, põgenike laagrid), meditsiinilised asutused (asutusedkestvate ja ajutiste vaimsete puuetega haigete jaoks; muud psüühilised kõrvalekalded, hooldekodud, vanadekodud); eriväljaõppega asutused (sõjaväe koolid, lennunduskoolid, seminarid) E.Goffmani toob välja rida erinevusi, mis on inimeste vahel ,kes elavad nn vabas ühiskonnas ja ,kes viibivad TI. 1. nn vabas ühiskonnas on inimese tööpäev sisustatud vahetuvate tegevustega ehk tööpäev on sisustatud erinevate sündmusega. Vaatamata sellele, et sündmused korduvad päevast päeva on nad vabatahtliku iseloomuga. Inimene valib ja otsustab ise, mida ta millal teeb ja kas teeb üldse.
htm. 192 Commission of the European Communities. Proposal for a Council Recommendation on smoke-free environments Brussels, 30 June 2009. COM(2009) 328 final. Elektrooniliselt kättesaadaval: http://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/Tobacco/Documents/tobacco_prec2009_en.pdf. Dokumendi lisas (annex) punktis 4 on toodud, et õigus olla tubasuitsu eest kaitstud on inim-ja põhiõiguseks. Lk 30 viite jätk: Punktis 21 on viidatud, et kohad nagu vanglad, psühhiaatriahaiglad või hooldekodud on küll käsitletavad kui isikute elukohad, on nad ka teistele isikutele töökohad ning kõikidel sealviibivatel isikutel on õigus olla kaitstud tubakasuitsu eest. 71 Määruse jõustumise tulemusena tagatakse vanglas täielik tubakaseaduse järgimine, millega parandatakse vanglas nii elu- kui ka töökeskkonda, mis toob kaasa kinnipeetavate ja vangla
- tervishoid (koos riigi ja departemanguga) - lasteaiad ja -sõimed - linnaplaneerimine - mitmed keskkonnaküsimused - kalmistud ja krematooriumid - kultuuri-, puhke- ja spordiküsimused - teed (koos riigiga) - kohalik transport jne Departemangud: - teatud tervishoiuküsimused - peresotsiaalteenused (lastehooldus, teenused emadele ja alaealistele, sotsiaalabi perekondadele ja puuetega isikutele) - hooldekodud (koos riigiga) - territoriaalne planeerimine - teatrid ja kontserdid - muuseumid ja raamatukogud - transport 1 Regioonid: - keskharidus (infrastruktuur) - kutse- ja tehniline haridus (infrastruktuur) - täiskasvanute haridus (infrastruktuur) - linna raudteetransport Valimised
selles osas, et pärandaja alanejate ja abikaasa sundosaõigus on põhiseadusliku kaitse all. võimalus pärimisjärglust korraldada. Teoreetiliselt võivad ka teised eraisikud seadusjärgseteks pärijateks olla, nagu näiteks ühisesse majapidamisse kulunud pereliikmed, hooldekodud, kus Samas on väljendatud saksa õiguskirjanduses teistsuguseidki arvamusi, näiteks et pärandaja viibis, samuti isikud, kes pärandaja eest hoolitsesid enne tema surma, vabaabielu perekonnapärimisjärglus põhineb hoopis pärandaja hüpoteetilisel tahtel. Enamus saksa autoreid elukaaslane jne. Ja mitte ainult teoreetiliselt, sest oli ju nõukogude õiguse järgi seadusjärgne vaidlevad aga sellele vastu
pagaritooteid kauplustele. Keskusköögid Toodavad lennukitele, laevadele, rongidele: pooltooteid, valmistoite, eineid. Keskusköögis valmistatud pooltooteid ja valmistoitu viiakse ka toitlustusettevõtetele, kus kohapeal toitu ei valmistata. Keskusköögist viiakse valmistoit sageli ka koolide, firmade jne sööklatesse. Sööklad asuvad erinevate ettevõtete (koolid, haiglad, hooldekodud, firmad 10 jne) juures. Haiglate sööklad Klientideks on patsiendid ja haigla töötajad. Sööklad pakuvad päevamenüüd – hommiku-, lõuna-, õhtusööki ja vahepalu söögikordade vahele. Haiglate sööklates valmistatakse ka dieettoite. Toit valmistatakse tavaliselt ühes tootmisköögis. Sealt viiakse toit haigla erinevate osakondade jaotusköökidesse. Süüakse kas söögisaalides või palatites
täies ulatuses ja milles on söögivalmistamise võimalus. Külaliskorter on majutusettevõte, mis üüritakse korterina külastajale välja täies ulatuses ja milles on söögivalmistamise võimalus. Kodumajutus on majutusettevõte , mille kaudu füüsiline isik pakub tema otseses halduses olevas majas või korteris majutusteenust, mis sisaldab hommikusöögi saamise võimalust. 79 Muud majutusettevõtted : hooldekodud, klubid, vanglad, kasarmud, ühiselamud 124. Nõuded majutusasutustele Eestis https :// www . riigiteataja . ee / akt /951667 (1) Majutusettevõtte hoonel või juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nimega ja majutusettevõtte liigi nimetusega või muu liiki iseloomustava määratlusega. Kui määratlemata liiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
