Kirjanduslik karjäär · Pärast sõda töötas ta algul Oxfordi inglise sõnaraamatu kallal ja 1924. aastal sai ta Leedsi ülikoolis · professoriks. 1925. aastal naases ta Oxfordi ja hakkas Pembrok e ülikoolis anglosaksi professoriks. · Tema Pembrokes viibitud ajal kirjutas ta "Kääbiku" ja ka kaks esi mest "Sõrmuste isanda" osa. Hiljem uuris ta · ka Beowulfi kohta ja avaldas selle kohta ka ühe (...), milles ta aru tles Bewowulfi üle. · 1945. aastal hakkas ta professoriks Mertoni ülikoolis kus ta ka p üsis oma erruminekuni 1959. aastal. Tolkien · lõpetas "Sõrmuste isanda" 1948. aastal. Kirjanduslik karjäär Aitäh tähelepanu eest!
esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja suurenenud piiranguid avalikus elus) kui ka meie nägmust oma ideedest ja väärtushinnangutest. Anoomia ja ühiskondlik kord. Robert Mertoni hinnangul on kuritegevus ja hälbimine modernse ühiskonna lahutamatu osa, ühsikond kuulub kultuurist ja sotsiaalsest struktuurist. Kultuur: mida me peaksime soovima ja kuidas käituma. Struktuur paneb paika, kuidas on jagatud võim, rikkus ja staatus. Modernse sotsiaalse süsteemi muudab oma olemuselt konflikte õhutavaks asjaolu, et kultuur ja sotsiaalne struktuur pole omavahel enam kooskõlas. Stabiilsele ühiskonnale omane konformsus - enamik võtnud
Kirjanduslik karjäär Pärast sõda töötas ta algul Oxfordi inglise sõnaraamatu kallal ja 1924. aastal sai ta Leedsi ülikoolis professoriks. 1925. aastal naases ta Oxfordi ja hakkas Pembroke ülikoolis anglosaksi professoriks. Tema Pembrokes viibitud ajal kirjutas ta "Kääbiku" ja ka kaks esimest "Sõrmuste isanda" osa. Hiljem uuris ta ka Beowulfi kohta ja avaldas selle kohta ka ühe (...), milles ta arutles Bewowulfi üle. 1945. aastal hakkas ta professoriks Mertoni ülikoolis kus ta ka püsis oma erruminekuni 1959. aastal. Tolkien lõpetas "Sõrmuste isanda" 1948. aastal. Perekond Tolkienil oli kolm poega John Francis (17 nov. 1917 22. jan 2003), Micheal Hilary (22 okt. 1920 27 veb. 1984), Christopher John (21 nov. 1924) ja üks tütar Priscilla Mary Anne (18 juuni 1929). John oli oma lastele väga pühendunud ja saatise neile jõulude ajal illustreeritud kirju Jõluvanalt, kus olid
Talveaias olles minestab Dorian, kui näeb läbi aknaklaasi teda silmitseva James Vane'i nägu, vastu klaasi surutud nagu valge taskurätik. Ta tunneb hirmu oma elu pärast. Siiski, paar päeva hiljem suundub Dorian jahile ning juhuslikult aasal hiiliv James lastakse maha. Pärast naasmist Londonisse, ütleb Dorian Harryle, et nüüdsest hakkab ta elama puhta südametunnistusega, ning ei murra oma värskeima tutvuse, Hetty Mertoni südant. Dorian mõtleb, kas portree on kaotamas nüüd oma inetust, kui ta amoraalse elustiiliga lõpparve teinud on. Ta avab oma portree, kuid kohkub seda nähes, sest see on muutunud taaskord hoopiski vanemaks. Ta mõistab, et tema ,,eneseohverdus" oli lihtsalt edevus, uudishimu ning soov uute emotsionaalsete kogemuste järele. Leides, et vaid täielik ülestunnistus lunastab ta hinge, otsustab ta hävitada viimase märgi oma vanast elust
Järgmised kaks kuud pidi ta kannatama nälga ja piinamist. Kui ta vabastati, läks ta Prahasse. Ta oli sunnitud lahkuma vaid aasta hiljem, kui Hitler vallutas Tšehhoslovakkia. Õnneks oli enne tehtud kokkulepe, et Blau saaks emigreeruda USAsse Prantsusmaa kaudu. Saatuse tahtel sai ta nö kiirrongi peale riigist välja. (Appelrouth&Edles 2007) 1939. aastal õnnestus Blaul lõpuks Euroopast põgeneda ja ta jäi paikseks New Yorkis, kus ta 1952. aastal omandas sotsioloogia doktorikraadi Robert Mertoni juhendamisel. (Dillon 2009) Järgmise 50 aasta jooksul kirjutas Blau 11 raamatut ning rohkem kui 1000 artiklit, mistõttu sai temast oma aja üks peamisi õpetlasi. 1953 – 1970 oli ta Chicago Ülikooli professor ning 1970 – 1988 Columbia Ülikooli professor. 1973. aastal valiti ta Ameerika Sotsioloogia Assotsatsiooni presidendiks. Peter Blau suri 2002. aastal. (Appelrouth&Edles 2007) 3. TEOORIA ISELOOMUSTUS
millisena võiksid näha seda teised inimesed ning mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Parsons struktuur- funktsionalistlik teooria tähtsaks elemendiks idée,et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal strukutuuri osade vahel, mida nim funktsionaalseteks suheteks. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud kehtivale väärtuskonsensusele. Mertoni keskastme teooria- kijutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valemi suhtes ja jälgib sotsiaalse struktuuri etteaimatavat mõju onimkäitumisele. Mertoni Funktsionalismi kriitika a)ei saa seletada kõike üheainsa mudeliga, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. b) teoorail on kalduvus koondada tähelepanu harmooniale, stabiilsusele, sotsiaalsele korrale ja konflikte nähakse ajutise probleemina
(sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed
sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Need juhivad teatud tüüpi ühiskondlikuku käitumist ja mõjutavad seda.(Durkheim) Mida tähendab anoomia? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. Mille poolest erineb orgaaniline solidaarsus mehhaanilisest? Milles seisnevad Karl Marxi põhiideed? Tema oluline panus uurimismeetoditesse seisneb idees, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohast, kes seda kogevad. See tähendab seda, et uurija asetab end mõtteliselt uuritava rolli. Empaatia
küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob kokku väikese grupi inimesi (6-9 inimest) ning moderaatori, kes juhib arutelu. Arutelu kestab orienteeruvalt 1,5-2 tundi
et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid.
Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on "praktilise loomuga", st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks "eluga edasi minna." Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid.
et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid.
- Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik. - Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda. - Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi. Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton - Anoomia olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis. Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus. Mertoni kohanemisviiside tüpoloogia: Konventsionaalsed eesmärgid Konventsionaalsed vahendid Konformsus + + Innovatsioon + - Ritualism - + Taandumine - - Mäss +/- +/-
hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) soodustab meritokraatlikku süsteemi. # ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine (õigustamine). Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Väärtushinnangute hierarhia. 2. Weber: klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. # majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline
7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas vormis esitamist. Refereeringut võib kommenteerida või pakkuda välja omapoolseid seisukohti. Peab olema selge, kus on refereeritav osa, kus uurimuse koostaja seisukohad. Ulatuslik refereering nõuab autori nime märkimist ja lõpeb kasutatud kirjandusele viitamisega (autor, aasta, lehekülje number). Sobivaks määratluseks võib pidada sotsioloog Robert Mertoni käsitlust, kes määratles gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26). Ühelauselise refereeringu puhul piisab autori nimest ja aastaarvust enne punkti (lehekülje numbrit pole vaja), K.Muru on märkinud, et tavapärast kujundiehitust tõrjub K.Lepiku luules välja
Marx ennustab, et konflikte lõppe enne kui kaob vahe omanike ja mitte- omanike vahel. Ta ütles, et inimesed teevad ajalugu kuid mitte alati nii nagu nad seda on kavatsenud. Väärteadvus kui ideetulva kontrollib väike ring rikkaid inimesi, käsutavad meediat- teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus. Weber: Verstehen meetod; Struktuur-funktsionalistlik teooria: T. Parsons,R. Mertoni keskastme teooriad funktsionalismi kriitika. Milles seisneb konfliktiteooria erinevus struktuurfunktsionalismist, milles sarnasus struktuurfunktsionalismiga? Max Weber Weber on öelnud, et kui teadus avalikustab loodusseadused hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast ( Weberi maailmapaljastus) Tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid võivad muutuda inimestele uut tüüpi vanglaks teraspuurid- kus pole maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus.
Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. • Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. • Deviantsuse seletusetüübid : definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne
toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus. 4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid sisaldavad selgeid reelgisteisse selle kohta, mida inimene vastavas situatsioonis teeb
vanana, tuli minu kolde ees on madalaks vajunud." Aeg-ajalt täitis see teda meeleheitega, viimastel eluaastatel oli ta iseäranis aldis laskuma süngusesse, mis oli alati ta elu ilmestanud. Samas jäi temas endiselt tugevaks loomuse tahk, mis oli võimeline rõõmustama ja sõprade seltskonnast mõnu tundma. 1969. aastal kolisid Edith ja Ronald Bournemouthi, kus möödusid Edithi viimased päevad. Peale naise surma 1971. aasta 22. novembril, pöördus Tolkien tagasi Oxfordi. Seal eraldas Mertoni kolledz talle kui oma kolleegiumi auliikmele korteri kolledzi majas. Elu aastatel 1972-1973 oli täiesti Tolkieni maitse järgi. Ta käis sageli Oxfordi lähedases külakeses, kus elas poeg Cristopher oma naise Bailliega. Nende väikeste laste seltsis unustas Tolkien oma tervisehädad ja mured. Nende kahe aasta vältel tegid Tolkieni õnnelikuks talle osaks saanud auavaldused, mida tuli nii võõrsilt kui ka kodumaalt. 1973. aasta juunis külastas ta Edinburgi ja võttis vastu
Kui inimene kasvab üles keskkonnas kus palju inimesi tegelevad seadusvastaste tegevustega, siis on üsna ootuspärane et see inimene võtab vastu ka need kuritegelikud viisid. Kurjategijad kipuvad olema ka enamasti vaesed. Sutherland'i teoorias ka valgekrae kuritegevus kõrge sotsiaalse positsiooniga seadusrikkujad. Aga need pole tavaliselt vägivaldsed. Enamasti valgekraelised kurjategijad vahele ei jää. 4. Robert K Mertoni struktuuri teooria. 5. Sildistamise teooria inimesele pannakse silt külge ja see võib näiteks noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit. 2. Konfliktne subkultuur tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla
negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. /HMS: 54-55/ A: 219/, /AU: 182-183/ 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . /HMS: 94-95/
TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. 9. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) ANOOMIASEISUND on iseloomulik kiirete ük muutuste ajastule, indiviidil nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD
väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. anoomia hälbiva toimimise põhjusena. . e. durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas - väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. anoomia ja enesetapud . r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega . hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (r. merton) 7
1. sotsiaalne struktuur ei täida oma funktsioone * 2. muutub sotsiaalse struktuuri tähendus ühiskonnas 3. sotsiaalne struktuur täidab oma funktsioone 2. Paradigma idee kohaselt teadus areneb 1. revolutsiooniliselt * 2. tehnoloogiliselt 3. inkrementaalselt 4. traditsiooniliselt 3. Milline perega seotud uurimisteema pakub kõige rohkem huvi Ropert Mertoni kohaselt? 1. Kuidas ja miks perekond sotsiaalse struktuurina ei tule oma ülesannetega toime * 2. Kuidas ja miks perekond sotsiaalse struktuurina tuleb oma ülesannetega toime 4. Struktural-funktsionlismi kohaselt mõistmaks ühiskonda 1. on vaja uurida selle funktsioonide ning struktuuride tegevust ja olemust * 2. on vaja uurida tähendust, mida inimesed annavad sotsiaalsetele
millega üritatakse saavutada mingit praktilist eesmärki. Inimene on loomu poolest uudishimulik ja on huvitatud nähtuste põhjuste otsimisest, mõtlemata pikemalt muudele eesmärkidele põhiuurimus. Põhiuurimus ei püüdle praktiliste eesmärkide ja rakenduste poole vaid otsib uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. XX sajandil tõusid teadlikus töös juhtivateks ideoloogilis-metoodilised normid, milledest kõige tuntumad on sotsioloog Robert Mertoni poolt esitatud nõuded : 1) universalism: väite teaduslikku tõesust tuleb kaaluda üldkehtivate kriteeriumide abil, hoolimata selle esitaja isiklikest omadustest; 2) ühiskondlikkus: teaduslik teave peab olema (rahvusvahelise) teadusühiskonna ühine omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna
• Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. • Ühiskonnas kaovad autoriteetsuse allikad. • Religioon kaotab oma mõju, areneb sekularisatsioon. • Taolistel perioodidel hääbuvad ühiskondlikud jõud, mis senini reguleerisid inimkäitumist. • Sellist ühiskonnaseisundit nimetaski Durkheim anoomiaks. Merton`i anoomiateooria Social Structure and Anomie. 1938 Mertoni järgi enamus indiviidide soove ei ole mitte “loomulikud”, vaid tsivilisatsiooni poolt tekitatud ja oma olemuselt “kunstlikud”. Eelkõige sotsiaalne struktuur piirab ühiskonnagruppidel võimalust rahuldada oma vajadusi. Sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kaks elementi Esimessekuuluvad eesmärgid, taotlused ja huvid, mille määrab ära eelkõige kultuur. Teineelement, sotsiaalse struktuuri aspekt, määrab, reguleerib ja kontrollib eesmärkide
võidavad Kui diskrimineerimise kulud lähevad liiga kõrgeks (mittediskrimineeriva tööandja eelis suureks), siis nad on nõus diskrimineerimisest loobuma Beckeri mudel selgitab inimeste käitumist turul, miks nad eelistavad rahvuslikke tooteid (Eesti vorsti vm) DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT Ww=Wb+d Ww – VALGE TÖÖTAJA PALK Wb – MUSTA TÖÖTAJA PALK d – DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT Eelarvamused ja diskrimineerimine. Robert Mertoni klassifikatsioon: 1. Liberaalid iga ilmaga. Ei ole eelarvamusi vähemuste suhtes. Ei diskrimineeri neid, isegi kui see toob kaasa isiklikke kahjusid. 2. Hea ilma liberaalid. Peavad ennast eelarvamuste vabaks, kuid pöörduvad vastavalt tuulele, kui see toob neile kaasa kahjusid. 3. Kartlikud vagatsejad. Neil on eelarvamused, kuid avalikkuse surve või majanduslike huvide tõttu käituvad nad juhindudes egalitaarsetest (võrdsetest) printsiipidest. Näide: nurgapoe omanik. 4
saj keskel. Püüdis luua SUURT TEOORIAT (grand theoty), mis pidi hõlmama kõiki sotsiaalteadusi, olleks nurgakiviks. Tal ei õnnestunud seda luua. Oluline mõiste tegevusteooria suure teooria alus. See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps selliste suurte teooriate jaoks. Tuleks keskenduda keskastme teooriale tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga.
klassistruktuur paljudel oma sihte legaalsete vahenditega saavutada. Kuna sotsiaalne struktuur ei võimalda neil ühteaegu jääda truuks ühiskonna poolt aktsepteeritavatele eesmärkidele ning ühiskonna poolt aktsepteeritavatele vaheniditele, kaotavad nad 3 paratamatult usu ühte (või mõlemase) väärtuste süsteemi osasse. Merton leidis, et loeb "lõhe" ühiskonnas. Tavalähenemisest erineb Mertoni teooria sellepoolest, et rõhutab seda, et vahendite ebapiisavus on sageli suhteline. Ajaloolises mastaabis vaadates võib öelda, et vahendeid oli vähem ja nad olid raskemini kättesaadavad, kuid samas olid eesmärgid madalamad st. eesmärgid olid vahenditele lähemal. Oluline ongi see, et "lõhe", st vahemaa vahendi ja eesmärgi vahel määrab ära kuritegevuse. Oluline on see millised eesmärgid ühiskond inimese ette annab ja millised inimene endale ise endale sel juhul valib
nagu igat teist käitumisvormi. Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid.
Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste soosingust
annaabi.ee 
