Loovus sõltumatus oma keskkonnast sõbrad Rollikäitumine Rollikäitumine on rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. Seisundirollid on seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse ja teiste tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. Saavutatavad rollid on seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. Olurollid on näiteks: jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija. Ladus rollikäitumine: Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeoleku- tunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne
saamisega on vanem võtnud endale kohustuse hoolitseda lapse eest tema täiskasvanuks saamiseni. Seda ka siis, kui vanem on pere juurest lahkunud ja loonud uue pere. Elatisraha maksmist ja saamist peeti loomulikuks toiminguks, mida ei peaks kumbki pool vanematest häbenema. 4 Vanemate roll laste elus Laps vajab, vähemalt kümnel eluaastal, mõlemat vanemat., et õppida selgeks rollikäitumine, omandada rolliootused ning kogeda tundeelu. Samuti turvaline kodu hea kasvukeskkond. Mõlemad vanemad osalevad lapse soorolli kujundamises- samasooline vanem annab rollimudeli ja vastassoost vanem annab rolliootuse. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seist ka raskustele. Vanemad annavad lapsele edasi rahvuskultuuriga seotud oskusi ja teadmisi
.....................................................................12 5.3Kas kauba tundmine soodustab suhtlust kliendiga?.....................................13 6Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt............14 6.1Kas oled teadlikult klienti vältinud?..............................................................15 6.2Kas suhtud klientidesse eelarvamusega (hindad välimuse järgi)?................16 7Teenindaja roll, rolliootus, rollikäitumine, taju, väärtused, hoiakud....................17 7.1Kas tööülesandeid täites suudad isiklikud probleemid kõrvale jätta?...........18 7.2Kas tuled toime vihase kliendiga?................................................................19 8Kokkuvõte........................................................................................................... 20 9Kasutatud kirjandus............................................................................................ 21
· Ühiskonnas eksisteerimiseks võtame me koguaeg endale erinevaid rolle ( laps, õpilane, sõber jne). · Roll ilmneb suhtluses teiste inimestega. · Inimese käitumismudelit kujundab enim tema ettekujutus temast endast ja mida ta tahab saavutada. · Selleks, et täita mingit rolli peab inimene ise tundma, et ta sobib sellesse rolli ja soovima seda täita, ilma ei suuda ta seda rolli täita või siis täidab seda rolli väga kehvasti. Kas rollivalik ja rollikäitumine võivad olla vastuolus? Põhirollid majanduses: · Tarbija · Müüja · Juht · Alluv Kelle käes on võim turul tootja või tarbija käes? · Tootjatel on vabadus ise otsustada, mida ja kuidas toota.
teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse, kuidas hinnatakse. Suhtleme läbi rollide,mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. Rolliootused –normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. Rollikonflikt - tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli. rollidistants - Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Seotus oleneb sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud. Eemaldumine, uude rolli elamise
praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll. Superego kaks alasüsteemi on süüme (karistab meid, kui teeme midagi halba) ja ego-ideaal (laseb meil endi üle uhkust tunda, kui saadame korda midagi head). Ka igasugune rollikäitumine kuulub superego valdkonda. Kui superego on tugevalt arenenud, võib inimene samastudagi mingi rolliga, mida ta täidab. Teame ju inimesi, kes on ainult ametnikud või ainult emad... Kõige terviklikum ja loovam on inimene muidugi siis, kui ta isiksuse kolme osa vahel valitseb harmoonia. Need kolm osa on olemas kõigil. Ei saa tõsiselt võtta ühe daami kinnitust: "Minul alateadvust ei olegi!".Enda kohta on Freud öelnud: "Kui mul on otsustada
.............................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine...........................................................................................18 2.5. Haavatud õiglustunne ................................................................................20 2.6. Isiksuslikud probleemid.............................................................................22 3
.........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ....................................................................................................... 8 5.Kliendi roll, rollikäitumine, rolliootused.......................................9 6.Isiklik arvamus..........................................................................12 7.Klienditeenindaja kutse-eetika..................................................14 8.Kasutatud kirjandus..................................................................15 2 1. Teeninduskultuur
suudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. · Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne Hea suhtlemisoskus eeldab:
Armastus, aktsepteerimine ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ON KIRJELDAV TERMIN ISELOOMUSTAMAKS EKTERNALISEERITUD (VÄLJAPOOLE SUUNATUD) TEGEVUSTE ALAKLASSI, KUI RIKUTAKSE TAHTLIKULT TEISTE INIMESTEVÕI ÜHISKOONAÕIGUSI. Antisotsiaalne käitumine on üldmõiste. Sotsiaalsearengu vastu suunatud. Sotsiaalne käitumine: * sotsiaalselt heakskiidetud käitumine, * sotsiaalselt sobiv rollikäitumine, * sotsiaalselt aktsepteeritud hoiakute omaksvõtt Mittesotsiaalne käitumisega inimene ei käitu grupi sotsiaalselt aktsepteeritud, ei mängi rolle, mida grupp ootab ning tal pole sotsiaalselt aktsepteeritud hoiakuid inimese ja sotsiaalse tegevuse kohta ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ALASOTSIAALNE KÕITUMINE Tahtlikult vastupidi kolmes ülal pole veel ära õppinud, mida mida
ignoreerib kahte aspekti - mõned sotsiaalsed reeglid on väga lihtsad ja teiseks ei arvesta sildistamise teooria südametunnistuse olemasoluga. Suur osa sotsioloogiast on pühendunud uurimisele, kuidas see juhtub. Üks põhiprintsiipe on see, et see, millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad. Nt õpetaja rolliga on vaja õpilasi jne, vastavalt sellele kujuneb ka õpetaja rollikäitumine, mis eeldab kindla rolli õppimist ning enda kohandumist teatud rollile ja selle reeglitele või nende ümberkujundamisele. Üks sotsiaalse interaktsiooni olulisi mõjusid indentiteedi kujunemisel on see, et teiste katsed määratleda inimese olemust võivad muutuda isetäituvaks ennustuseks. Katse kirjeldada inimese iseloomu põhjustab just nende omaduste arenemist, mille olemasolu usuti märkavat. Samas ei pruugi see tõele vastata, sest identiteedi üle vaieldakse ja sildistamine võib
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
Rolliootuste kammitsev mõju ilmneb näiteks traditsioonilistes soorollides, mille kohaselt naine pidi piirduma koduse tegevusega. Iga inimene täidab korraga paljusid rolle. Ametirolli kõrval kujunevad selged rollid ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. Rolliga seonduvad neli põhimõistet: · rolliootused, · rollikujutlus, · rolli omaksvõtt, · rollikäitumine. Rolliootused kujutavad endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida antud rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetavaks, et rolli täitev isik on teadlik
Soorollide jaotuses laduvad naised enam probleemide passiivse lahendamise kui kuritegevuse poole. Selle all on arvatud põgenemist haigusse ehk alkoholismi. Sellest hoolimata vaadeldakse üles kerkivat agressiivsust reaktsioonina allasurumisele. ´´Emantsipatsioonuteooria´´ järgi näiteks Adleri oma 1975.aastast (´´Õed kuriteos´´) võrdsustub naiste kuritegevus meeste omaga, kui sisse kasvatatud naiselik rollikäitumine hakkab sarnanema mehe omaga. Mida enam naisi töötab igasugustel kutsealadel, seda sagedamini tekivad neil ka konfliktid seadustega. Meeste kõrge kriminaalsuskvoot võib kasvava võrdõigusliku rollijaotuse tingimustes alaneda. Mehelikku teooriat esindab väga hästi Lederi 1997.aastal avaldatud raamatus ´´Naiste ja tütarlaste kuritegevus´´ arendatud vaade, mida Schwind nimetab ´´kavaleriteooriaks´´ ja mille kohaselt esitatakse naiste kohta üldse vähem kaebusi
seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib). Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne. Hea suhtlemisoskus eeldab:
endastmõistetevaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14. Rollikujutlus (the role of imagination?) näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. 15. Rollikäitumine (role behaviour?) on vastuvõetavaks tunnistatud rolliootustega kooskõlas tegutsemine. Roll ühelt poolt küll piirab käitumisvabadust ja suunab selle kindlatele rööbastele, teiselt poolt aga võimaldab suhtlemist asjalikumaks ning endastmõistetavaks muuta ja kõrvaldab tarbetu pinge ning määramatuse. Sel kombel pakub roll selle täitjale ka kaitset võimalike ootamatuste puhuks. 16. Rollikindlus (the role of security?) põhineb eneseusul, et oma rolliettekirjutust
7 Tava moraali ja väärtusega 8 Rituaal regulaarselt. Hälb: kinnitamiseks -innovatsioon Anoomia Normide konflikt ÜK eesmärg. pole võimalik Üldtunnustatud vahenditega Solid. langus. Sotsiaalne kontroll- sanktsioonid Formaalsed + 3 - 8 Mittef. tugevam mõju P:7, N 6: mõjub ootusena Sots.kontrolli ajal. Areng T.seelne ÜK–eristamine Tööstuslik hooldus inst-ne T.järg.Ennetav toler.kasv Sotsiaalne roll on ootuspäraste eelduste roll. Rolli 3asp. 1 R.ootused 2 Omandatud sisesndatud 3 Rollikäitumine täitm. indiv.eripära Rollide liigid 1 Seisundrollid ei saa muuta 2 Saavutatud edasijõudmine 3 Olurollid teatris 4 Formaliseeritud ootused fikseeritud (sõjaväes) 5 Vabalt kujunevad kooskõlastamise käigus Rollikonfliktid kokkupuude- omav.sobimatud oot 1 Rollidevaheline-üheaegsed sobim.rollid ema 2 Rollisisene. Grupis, erioluk, aeg. 3 Omandatud r. ja ootuse konflikt Mõistetakse 4 Isiksuse ja r. vaheline Arg 5 R. ähmasus ootused Sotsiaalne institutsioon ÜKsSots.vaj. rahuld tagav Mehhan
4. Milles seisneb kontseptsioon viinamarjaväädid? Mitteformaalsed suhtluskanalid, mis põhinevad tutvusel või sõprusel. Sõnumid ei ole ametlikud. Kiire suuline info, mis ei järgi organisatsiooni struktuuri. 5. Milles seisnevad sotsiaalsete rollide mõjud suhtlemisele? Ühiskonna või teatud grupi liikmete poolt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud positsioonil olevalt inimeselt. Rollikäitumine: rolliootused, isiksuse rollikujutlus, rolli omaksvõtt või tagasilükkamine, rollikäitumine, rollikonfliktid. Mõne rolli täitmine piirab inimese käitumisvabadust, kuid võimaldab kõrvaldada ostarbetu pinge. Juhi ja alluva suhet mõjutavad rollikonfliktid. 6. Mis on organisatsiooniliste konfliktide allikad? Töö korraldamine (eesmärkide vastuolud, häired äriprotsessis)
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
See võiks olla preventiivse eesmärgiga ja rehabiliteerivam. Tervisekäitumine Kasl & Cobb (1966) Tervisekäitumine /health behaviour/ defineeritakse selliseks käitumiseks kus inimene usub, et ta on terve, teeb midagi et ennetada või avastada haigusi võimalikult vara. Haiguskäitumine /illness behaviour/ sellised tegevused, et inimene ette võtab selleks, et diagnoosida ja võimalikult vara tekkinud probleemi lahendada. Tekib tervisehäire või häirete ilmnemise järel. Haige rollikäitumine /sick role behaviour/ inimene käitub nii nagu käitub haige inimene, ehk siis pühendub mõneks ajaks enda ravimisele. Sellel on ainult üks eesmärk ravida end võimalikult efektiivselt terveks. Matarazzo (1984) räägib sellest milline on: * käitumuslik patogeen näiteks suitsetamine * käitumuslik immunogeen näiteks tervisesport Tervist kaitsev käitumine. Eesmärk on kaitsa, tugevdada ja parandada. See on erinev kui tervisekäitumine
kindlustunde. Rollid on alati seotud grupi eesmärkidega. Rollil on omadus inimest kaitsta. · Eksistentsiaalsed kes ma olen inimesena? Ei tulene otse maailmast. Mis on elu mõte? Miks ma olen siin? Küsimused, mis puudutavad eetikat, moraali, looduse osaks olemist, religiooni, eksistentsiaalsed küsimused süüst, vastutusest, armastuses, arhetüübilistest rollidest (kes on ema, kes on isa, süütuna, orvuna, armastajana). Rolliootus Rollitaju Rolli omaksvõtt Rollikäitumine Keerulised rollid. Rollitu roll inimene, kellele ei ole mingeid ootusi või ka pseudorollid. Defineerimata roll ootustusi/kirjeldusi pole antud. Halvasti normitud positsioonid vanaisa partner on lapselaps mitte vanaema. Taunitud rollid armuke, kodutu, prostituut. Autsaiderid tead, et ei saa positiivset tagasisidet. Hälbinud rollid kergelt hukka mõistetud, normatiivsest käitumisest natuke väljas pool kriminaalid, salajoodikust naine. Märgistatud
ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega. See tekitab parneris ebakindlust. · Rollitaju näitab oskust märgata, millist rolli inimene antud hetkel täidab.
*kooli KK(kujuneb lõplikult välja identiteet, Mitme käekirjaga kirjutasin gümnaasiumis. ) Identiteedi areng algab sünnihetkest ja kestab kogu elu. I.Identiteedi mõiste 2.Komponendid 1.Personaalne ident Tunded, mõtted ja taju enda kui terviku kohta tuum EH 2.Sotsiaalne Ident I 3.Ideaalne Ident Rollikäitumine Mis on minu personaalse ident tuum- kes ma tahaksin olla?teoreetikud ütlevad et siis on nooruk kriisis, sest ta avastab esimes korda oma personaalse ident tuuma. Enne seda iga on rollikäitumine varieeruv ja lapsel ja varajases noorukiea alguses on kerge võtta erinevaid rolle kui selle küsimusele saadakse vastus sellele küsimusele mis on püsiv selle tuumaga,rollikäitumine muutub ahtaks rollid
...................................11 2.4 Kliima pärast konflikti........................................................................................12 3. KONFLIKTI PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED...........................................14 3.1 Võimuvõitlus......................................................................................................14 3.2 Eelarvamused..................................................................................................... 15 3.3 Rollikäitumine....................................................................................................16 3.4 Mulje juhtimine.................................................................................................. 17 3.5 Haavatud õiglustunne......................................................................................... 18 3.6 Isiksuslikud probleemid .................................................................................... 19 4. KONFLIKTI ARENG.................
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
II pertseptiivne – sõna, lause, tekst Mõistmist raskendab: - Sõnatähenduse puudulik valdamine - Mitmetähenduslikkus - Foneetiline või semantiline tähendus - Tähenduse piiratus või ebatähtsus. 15.05.2012 (K.Kõiv) ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi: a) sots.sobiv käitumine – sots.grupis heakskiidetud b) sots.sobiv rollikäitumine c) sots. Aktsepteeritud hoiakute omandamine Mittesots. : ei käitu grupis sotsiaalselt aktspeteeritud teel; ei mängi rolle, mida grupp ootab ning tal pole sotsoaaöseöt aktsepteeritud hoiakuid inimese ja sots.tegevuse kohta. Antisotsiaalne käitumine – tahtlikult vastupidi sellele, mida ühiskond nõuab. Alasotsiaalne käitumine – pole veel ära õppinud, mida ühiskond nõuab. Agressiivne käitumine – on tahtlik teiste inimeste (asja) kahjustamine
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud? Rollistruktuuri mõjutavad näitajad. 20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas? 20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle perekonna etnilisest ja religioossest tagapõhjast? 20. 14. Elutsükli staadiumi või arengumõjud: Kas pereliikmete praegune rollikäitumine on vastavuses nende arengutasemega? 20. 15. Situatsioonilised sündmused: Muutused pereliikmete tervislikus seisundis. Kuidas on terviseprobleemid mõjutanud pere rolle? Millist rollide/ülesannete ümberpaigutust on esinenud? Kuidas on kohandunud pereliikmed, kes on omandanud uue rolli? Kas on ilmnenud rollistressi või rollikonflikte? Kuidas on mingi terviseprobleemi all kannatav pereliige reageerinud oma rollimuutusele või rolli kaotamisele? 21. Perekonna väärtushinnangud.
maksimaalselt tagasi. - Endaga kokkuleppiv - avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral ehk asuvad nende telgede ristumiskohas. Inimese mina tasandid: - vanema tasand - lapse tasand - täiskasvanu tasand (kogub ja töötleb infot) - Roll - normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. Rolli kirjeldamisega seonduvad põhimõisted: - rolliootused - rollikujutlus (rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootusest sellele) - rollikäitumine - rollitaju (märkamine, millist rolli täitab) - rollikonflikt (tekib siis, kui rollirepertuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad) Tähtis on see, kas inimene tahab või suudab antud rolli täita. 13 Rollikonfliktide tüüpid: - rolitäitja seesmine konflikt - rollitäitjatevaheline konflikt - rollitäitjatevaheline konflikt, mis on tingitud rollitäitja osalemisest mitmes grupis
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud? Rollistruktuuri mõjutavad näitajad. 20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas? 20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle perekonna etnilisest ja religioossest tagapõhjast? 20. 14. Elutsükli staadiumi või arengumõjud: Kas pereliikmete praegune rollikäitumine on vastavuses nende arengutasemega? 20. 15. Situatsioonilised sündmused: Muutused pereliikmete tervislikus seisundis. Kuidas on terviseprobleemid mõjutanud pere rolle? Millist rollide/ülesannete ümberpaigutust on esinenud? Kuidas on kohandunud pereliikmed, kes on omandanud uue rolli? Kas on ilmnenud rollistressi või rollikonflikte? Kuidas on mingi terviseprobleemi all kannatav pereliige reageerinud oma rollimuutusele või rolli kaotamisele? 21. Perekonna väärtushinnangud.
peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) • Rolliootused –ühiskonna ootus rollile vastava käitumise suhtes. • Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli • Rollidistants- Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et” . (kui poliitiku
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
peaks selle rolli täitma). Sisuliselt puudub rolli otstarve. Püüdes täita otstarbetut tolli, segab selline rollitäitja perekonnas teiste pereliikmete rollikäitumist. Määratlemata roll - rollitäitjal puudub rollikujutlus. Lastekodus kasvanu ei suuda sageli täita pereliikme rolli, sest tal puuduvad vastavad eeskujud ja kogemused. Halvasti normitud rollid - rollitäitjal ja rolliootajal ei ole selgeid reegleid, milline peaks olema rollikäitumine Taunitud rollid - rollid, millele ühiskond on kinnistanud negatiivse märgi. Selliseid rolle (luuser, alkohoolik) ei vali rollitäitja vabatahtlikult Häbimärgistatud rollid - veidrikud, "linnukesega" Autsaiderid - ei soovi kuuluda teatud kooslusesse, käituda selle koosluse normide kohaselt. Vabalt valitud roll. Kallaletungijad - selle rolli normiks on normide rikkumine Hälbinud rollid - seotud teiste ootustele vastupidise käitumisega : piilujad,
III 1930-... teraapia, ravimid (insuliin, antibiootikumid), kirurgia arenemine, diagnostika IV 19990 lõpust saab alguse terviseedendus, biopsühhosotsiaalne, eesmärk edendada tervist. Tervisekäitumine 16.09 Tervisekäitumine vitamiinide söömine, uuringutes käimine. Haiguskäitumine inimene on haige. Inimene võtab ette tegevusi, et diagnoosida ja võimalikult vara probleem lahendada. Mingisugune haiguse tunnus on olemas. Haige rollikäitumine Käitub haigena, eesmärk on pühenduda enda ravimisele. Vabastab inimese teistest rollidest. Käitumuslik patogeen- tervist kahjustav harjumus. Suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine. Käitumuslik immunogeen regulaarne sport. Piisav uni. Tervislik toitumine. Alati on inimesel mõni käitumuslik patogeen. Tervist kaitev käitumine Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada. Tervisekäitumine,
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
Suhtlemise Suhtlemisbarjäär meeskonnatööna kliendikeskse ja hirm. Erinevad teeninduse põhimõtteid käitumisviisid. Roll ja lahendab juhendi alusel rollikäitumine. tavapäraseid Veaolukorrad, nende teenindussituatsioone tekkepõhjused ja nendega toimetulek. Kaebuste ja
kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14. Rolliootused normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. 15. Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli 16. Rollidistants Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et”
" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14. Rolliootused normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. 15. Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli 16. Rollidistants Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: ,,isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et"
kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14. Rolliootused normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. 15. Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli 16. Rollidistants Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et”
Hoiakute muutumine (dissonantsi mõiste) 5. INIMESTEVAHELISED SUHTED Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Püsivad seosed, mis inimeste vahel igapäevaelus tekivad. Inimestevahelised suhted teadvustatud vastastikused suhted üksteise suhtes Suhete klassifikatsioon. Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad... Kuuluvus (suhtepaari/võrgustikku kuulumine) ja tõmme (kirjeldatakse subjektiivset poolt). Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Formaliseerimata (nt sõber, tuttavad, ,,vihavaenlased") ja formaliseeritud suhted (suhted, millesse oleme astunud viisil, kus suhterollid/rolliootused/rollikäitumine on enne paikapandud nt ülemus). Püsivad suhted = määratletud keskkond Iga inimene otsib midagi (püsivus, selgus ja suhetes olemine). Igaühel on vajadus/soov suhtevõrgustikku kuuluda. Suhtest väljakukkumine on ebamugav (üksindus ja üksildus).
d, ROLLIKUJUTLUS ROLLIOOTUSED eelhoiakud Asudes/olles mingis kindlas rollis on kasulik esitada endale 4 küsimust: · Mida ma teen selles rollis olles? · Miks ma just seda teen? · Kuidas täpselt ma teen? · Mis siis kui minu tegevus ei anna soovitud tulemust? Ladus rollikäitumine: · Tagab inimestevaheliste suhete stabiilsuse, andes meile kindluse ja turvatunde (Teame, mida kelleltki oodata) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, sest hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda · Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid
assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega jne). Ka mitteverbaalse käitumise jälgimine jms. Inimestevahelised suhted · Inimsuhted püsivad vastastikku teadvustatud rollid üksteise suhtes (nt sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlane jne) · Suhete kõige üldisemad määratlused on seotud kahe terminiga: kuuluvus(suhtegruppi kuulumine) ja tõmme(subjektiivne osa) · Formaliseeritud suhted - suhterollid, rolliootused ja rollikäitumine on enne paika pandud, määratud. Formaliseerimata suhted · Olulised on püsivad suhted ja püüdlus nende suunas. Suhete maailmas otsivad inimesed püsivust, selgust ja suhetes olemist. Igaühel on vajadus suhtevõrgustikku kuuluda ja omada püsivaid seoseid. Suhetest väljakukkumine on subjektiivselt ebamugav. · Püsivad suhted=määratletud keskkond. · Suhtevõrgustikust väljalangemine. Üksindus, üksildus.
astumisega- peab hakkama tegema valikuid. (17-22ea.) 22-28- täiskasvanuikka astumine- vaja teha valikud tööalaselt, leida elukaaslane, luua täiskasvanule omane väärtusmaailm, kujuneb välja elustiil. Tormiline aeg. 28-33- elustruktuuri muutused. Kas valikud sobivad või ei. Võib ka olla tormiline 33-40- maharahunemine- leitakse koht, elu stabiliseerub, täiskasvanulik rollikäitumine (tuleb rakendada erinevaid rolle ja vastata erinevatele ootustele) 40-45- tormiline aeg- hakatakse elu küsimärgi alla panema. Tähenduste otsimine. Mõistetakse, et elu on lõplik ja kogedes füüsilise vananemise märke, mõistetakse et karjäär ei progresseeru edaspidi märgatavalt. 45-50- inimesed muutuvad teisi ja nende elusid arvestavamaks, muretsevad vähem selliste probleemide pärast, mis neid varem häirisid.
o 22-28 - täiskasvanuikka astumine - vaja teha valikud tööalaselt, leida elukaaslane, luua täiskasvanule omane väärtusmaailm, kujuneb välja elustiil; tormiline aeg o 28-33 täiskasvanuks saamine - elustruktuuri muutused; mõistmine, kas varasemad valikud sobivad või ei; võib olla tormiline o 33-40 sisseelamisperiood maharahunemine; leitakse koht, elu stabiliseerub, täiskasvanulik rollikäitumine (tuleb rakendada erinevaid rolle ja vastata erinevatele ootustele) o 40-45 üleminekuperiood kesk-täisikka - tormiline aeg; hakatakse elu küsimärgi alla panema; tähenduste otsimine; mõistetakse, et elu on lõplik ja kogedes füüsilise vananemise märke, mõistetakse et karjäär ei progresseeru edaspidi märgatavalt Kesk-täisiga: o 45-50 kesk-täisikka jõudmine- inimesed muutuvad teisi ja nende
) Mõju mehhanismid ja võtted Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman 1. Inimestevahelised suhted Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad ... Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Püsivad suhted = määratletud keskkond Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda.
12. Rollikäsitlus juhtimises (lisa: R.Alas lk 14) Roll on käitumisviis grupis, mis on õiguslike ja eetiliste normidega piiritletud. Pmt käitumine, mida teatud positsioonil olevalt inimeselt oodatakse. Roll peaks tagama samades ametites ja olukordades inimeste sarnase käitumise. Rollide olemasolu piirab üksikisiku tegevusvabadusi, muudab suhtlemise asjalikumaks, kaitseb teisi inimesi ootamatuste eest, võimaldab inimese käitumist prognoosida. Seonduvad terminid: rolliootus, rollikujutlus, rollikäitumine, rollitaju, rollikonflikt. Mintzberg eristas 3 suurt rollide gruppi, millede kombinatsioon ongi juhu töö. Suhtlusrollid Informatsioonilised rollid Otsustusrollid · Esindaja · Info vastuvõtja · Ettevõtja/uuendaja (uued, · Eestvedaja (töötajatelt, aruannetest..) paremad lahendused)
• Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll • R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman Stanley Milgram (1933-1984) Julian Rotter (1916 -1987) Martin Seligman (1942) Robert Cialdini (1945) 7. Inimestevahelised suhted Inimsuhted • Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) • Püsivad suhted = määratletud keskkond • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda.
o Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine dominentgrupiga o Vahendamine- kolmanda osapoole kasutamine probleemi lahendamiseks o Vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine viha elatakse välja nt sõjamängudes, spordis vms. 34. Millised tunnused iseloomustavad formaalset organisatsiooni? Formaalseid organisatsioone iseloomustab: formaalsus, hierarhiline struktuur, suurus, suhteline keerukus, organisatsiooni pikk kestus. Rollikäitumine tuleneb staatusest organisatsioonis, vähem paindlik, kui mitteformaalses organisatsioonis. (Formaalses grupis kasvab organiseerumise tase ja suurus vastavalt ülesannete keerukuse ja 170 spetsialiseerumise kasvuga. Formaalsed organisatsioonid moodustavad tervikuna ühiskonna sotsiaalsed institutsioonid.) 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
