Sotsioloogia Eksam (0)

1. KLASSIKUD
Adam Smith
Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:

• tööviljakuse kasv
  
• turukonkurents
  
• kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt( õiguskord , riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus )
  

Vaba turu eeltingimused:

• Vaba vahetus ja konkurents
  
• Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine
  
• Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega
  
• 
  

Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja
Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni
Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem ) on pealisehitus
Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus

• Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism )
  

Tööjõu võõrandumine :

• töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup
  
• majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel): tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel
  

Kauba väärtus:

• Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne
  
• Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne (tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;sotisaalselt loodud)
  
• 
  

Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja
Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus ( mehaaniline → orgaaniline)
Mehhaaniline solidaarsus : kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine , vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
Anoomia : sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng.
Moraal kui ühiskonna „ liim “, mh eelduseks lepingu institutsioonile ;
Max Weber -interaktsionalistliku suuna rajaja
Muutused:

• Moderniseerumine: sekulariseerumine , ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus)
  
• Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia
  
• Materiaalsetele ressurssidele( kapital , tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor )
  

Kapitalismi põhitüübid:

• Ratsionaalne kapitalism-vaba turg , kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine ( aktsiaselts )
  
• Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid
  
• Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus)
  

Domineerimistüübid:
Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos:

• Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem
  
• Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel( protestantism ,puritaanlus)
  
• Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga
  
• Materiaalne ja kutsetöö- alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu)
  

Anthony Giddens ja Ulrick Beck
Kaasaegse ühiskonna põhijooned :

• Reflektiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil
  
• infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus ;
  
• Individualiseerumine
  
• Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees
  
• Aja ja ruumi lahutatus
  
• Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms)
  
• Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel
  
• kommunikatsioonivahendid, mobiilsus , globaalne tööjaotus , globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest
  
• Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju
  
• Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne (looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana( tervishoid ))
  
• riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele; definitsioonikonflikid: prognoosimine , hindamine; globaliseerumine: riskid ei tunne piire; uued kihistumisvormid
  

2. MAJANDUS ÜHISKONNAS
Kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega; muutuv sotsiaalses aeg-ruumis; edastatakse teistele põlvkondadele ja ühiskondadele
Väärtused - indiviidivõi grupi arusaamad sellest, mis on ihadlusväärne, sobiv, õige või vale; seotud tugevalt kindla kultuuriga ;abstraktsed ideaalid ja moraaliõhimõtted;suhteliselt kestvad
Sotsiaalsed rollid - käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga
Rollikonflikt - inimese üks roll on vastuolus teistega , nii rollidevahelised kui rollisisesed
Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakud, käitumisstandardeid; individuaalne sotsiaalne kogemus

• primaarne:lapsepõlv(pere,kool)
  
• sekundaarne : hilisemad mõjutajad
  
• agendid : perekond, eakaaslased, kool/haridussüsteem, organisatsioonid , meedia
  

Identiteet - indiviidi teadmine, kes on tema ja teised indiviidid ; loodud ja kujundatud indiviidide vahelise suhtluse; seotud samastumise-erisutmisega sotsiaalses interaktsioonis

• primaarsed - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline, rahvuslik
  
• sekundaarsed - sotsiaalse staatuse ja rollidega seotud, ametialased rollid, sots. staatus
  
• tehingust sõltuvad( müüja /ostja);tehignuvälised(tetud tingimustele vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus
  

Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised põsivad seosed ja vastatikune tegevus;määratleb indiviidi/grupi koha sotsiaalses süsteemis(ühiskond, organisatsioon , pere)

• objetiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab
  
• struktuur loob nii võimalusedkui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega
  
• ajas muutuv
  

Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber)

• Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe
  
• Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse
  
• Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand
  
• Kaudne: võime kujundadakeskkonda, nt konkurentsi suhted
  
• Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt)
  

Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud , mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust

• Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja ; professionaal , ettevõtja , tööandja)
  
• Pere/ leibkond - tööjaotus ja soorollid ; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas
  
• Organisatsioon - ettevõte, selle vormid;ametiühingud;reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus
  
• Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus ); turuobjekt(kaup, selle hind)
  
• Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tentraliseeritud ressursside ümberjaotus;turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused:anoomia
  

Institutsioonid - teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kojundavate normid, rollide ja tegevuspraktikate kogum(majandus,religioon, perekond;turg,keskpank)

• institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan,näidis
  
• suhteliselt stabiilsed ajas
  
• formaliseeritud: seadusandlus , standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid
  

Institutsioonide funktsioon majanduses:

• Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid)
  
• Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid
  
• Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist
  
• Stabiliseerivad tegevuskeskkonda
  
• Formaalsete reeglite muutumine kiirem
  
• Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta
  
• Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel
  

3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST
Inimkapital- kapital , mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital)
Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus

• Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid
  
• Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja strukuuri iseloomustaja(liim)
  
• Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega
  

Siduv kapital- tihedad , tugevad sidemed

• vastastikususe normid,mis toetavad ühisttegevust liikmete ühistes huvides
  
• lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid)
  
• homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed
  

Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed

• võimalus uue informatisooni ligipääsule
  
• konkurentsieelise loomine turuvahetuses
  

Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted)
Pierre Bourdieu
Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik . Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal.

• struktuurid , millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas.
  
• osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis , kogukonnas , ühiskonnas.
  

Väli - võitlus ja improvisatsioon
Habitus ja väli:

• osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas.
  
• tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon
  
• habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon
  

Kapitalide liigid:

• Majanduslik kapital- majandsutegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss(vaba raha)
  
• Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital,loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese intellektuaalset arengut, vaid ka tema sotsiaalse staatuse.
  
• Sotsiaalne kapital- suhted, sotsiaalne võrgustik; sageli teisi kapitali liike vahendv kapital
  
• Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis lisandub mistahes kapitaliliigile. Esindab preštiiži ja au
  

Koostoime ja konverteerimine :

• Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel
  
• teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas!
  
• Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses
  

Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale
Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele
Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine,huvide realiseerimine )
Sümboliline võim - sümboliline kapital??
4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON
Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus)
Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised

• Majanduslik -klass - majanduslik positsioon,diferentseeritud positsiooniga tööturul
  
• Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž,elustiil
  
• Poliitiline-partei- kuuluvus,võimushted ühiskonnas
  

Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides,asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus (habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine)
Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna;rahvulik), saavutuslik staatus

• avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused , neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus.
  
• suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo kui tervikliku protsessi seaduspärasused ja ühiskonna arenemise eesmärgi ning püüab neid oma arusaamasid ühiskonnale peale suruda.
  

Meritokraatia - • meritokraatia – sotsiaalne korraldus, kus positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes nende täitmiseks kõige paremini sobivad. See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis.Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
John Goldthorp
Klassifikatsioonisüsteem:

• turusituatsioon (materiaalsedhüved ja üldised võimalused)palgamäär,karjäärivõimalus
  
• töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet
  

TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid.Professionaalid, keskastmejuhid.
VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö,
müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed “)
TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised
Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga
Klassid :

• Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed , vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit , meelelahutustööstus, sport
  
• Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks
  
• Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised
  
• Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud ; etnilised vähemused , immigrandid
  

Debatt :

• Klassid paberil - kuuluvustunne
  
• Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre
  
• Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus
  
• Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija
  

Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel.

• Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus
  
• Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus)
  
• Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil määral nad liiguvad üles või alla oma tööelu jooksul.
  
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu.
  
• Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna .
  

Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata
Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase
Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid )
Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad
Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks

• Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
  
• Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
  
• Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine.
  
• Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
  
• Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus
  
• Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
  
• Subjektiivselt tajutud tõrjutus
  
• Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad- kuulsad
  

5. TURG. RAHA
Traditsiooniline turg:

• nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus
  
• spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud
  
• reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted
  

Modernne turg:

• abstraktne ja kontsetuaalne ruum
  
• keerukad tootmis- ja tarbimisahelad
  
• vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg)
  

Iseloomuomadused:

• Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused,tegutesmis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsedja informaalsed reeglid
  
• Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp)
  
• Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab
  

Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel aluseks; vahendaja , maakler , kaupleja
Rolliturud: rollid püsivad, turutegutseja organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; toomisturud
Identiteet - tajutud/omistatud sarnasus; omistatakse teste turutegutsejatega suhestatuna, kes on samas rollis
Staatusturg- turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteedi ja staatuse baasil; vajalik turusisene informatsioon; esteetilised turud , unikaalsed kaubad , brändid

• rõivaste jaemüük(rolliturg); basaar- idamaa kaubatänav(vahetusturg)
  

Standarditurg - korrastatus kujuneb eelkõige standarditepõhjal(hind,kvaliteet); laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline

• lillede hulgimüük(rolliturg); väärtpaberiturg(vahetusturg)
  

Raha kui

• vahetusvahend
  
• väärtuse akumuleerija
  
• arvestusühik- võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist
  
• ajatatud makse standard
  

Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust
Vahetusvahend:üldistatud, legitiimne väärtusnõue

• garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine,omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks
  

Institutsioon : institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe

• Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro,IMF)
  

*Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
Raha ja usaldus
Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
6. TÖÖ
Töö käsitlus :
Traditsiooniline Postmodernistlik
omaette eesmärk vabaduse allikas
kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend
moraalne kohustus tunnustus ja saavutus
eneseväärikuse allikas individualiseeritud
pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud
Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive , haridus ja mobiilsus.
Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll.
Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega
Töösfäär:

• Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohoad, globaalne elitaarne tööjõuturg
  
• Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine
  
• Muutused tööjõu kvalifikatsioonid- haridustaseme kasv, elukestev õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus
  
• Primaarne tööjõuturg(tasuvad);sekundaarsne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg
  
• Töövormide paljusus
  
• Tööhõive üldine langus
  
• Konkurents
  

Töötaja käitumine töösfääris:

• Töö subjektiviseerimine; vastutuse enda peale võtmine
  
• Töö individualiseerimine;töö kui eesmärkide realiseerimise vahend
  
• Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist
  
• Töötajate lojaalsus tööandale on minevik
  
• Töötajavõrgusrikud
  
• Tunnustus- hinnatakse saavutusi mitte rutiinset tööd
  

Bürokraatia – koolitatut inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll; kui süsteem ja kord;formaalsed ja mitteformaalsed suhted
Weberi organisatsioonikäsitlus:( raudne puur) ratsionaal -legitiimne lähenemisviis

• Eesmärgid, planeerimine , tööjaotus
  
• rollide sobitamine
  
• Formaalsete reeglite süsteem
  
• Kestvus ja bürokraatia
  

Organisatsioon: inimeste kooslus , moodustatud mingi eesmärgi saavutamiseks; struktuuride kogum, sotsiaalne, tehnoloogiline suhtestatud raamistik teatud ülesannete täitmiseks
Erineb firmast eesmärgi poolest-firma eesmärk on teenida kasumit, selleta kaub majansuväljalt
Milles ilmneb töö fragmentaarsus ja ebakindlus?
Foucault organisatsioonikäsitlus
Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?