olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 8. Sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM
Õpilane C on keskmine õpilane. Õpilane D tahaks ise teistega sõber olla, pugeja. TINGLIK E. STATISTILINE GRUPP - formaalse tunnuse alusel eristatud inimkogum (n. 30 - 40 aastased inimesed, keskharidusega inimesed jne.). SOTSIAALNE GRUPP - teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. (Kuuluvus on PÜSIV nähtus) SUUR GRUPP - inimühendus kogu ühiskonna tasemel: klass, kiht, rahvas, rahvus, suur organisatsioon jm. LOKAALNE GRUPP - inimühendus piirkonna tasemel: ühe ettevõtte töötajad, linnaosa või küla elanikud. Kõigi grupi liikmete vahel ei ole siin vahetuid kontakte. VÄIKE GRUPP - (kuni mõnikümmend inimest), mille kõik liikmed on omavahel pidevas vahetus kontaktis. Väikeste gruppide liigid : FORMAALNE G. - ametlik rollistruktuur, kindlad õigused-kohustused. MITTEFORMAALNE G. - tugineb isiksuslikele omadustele ja vabale interaktsioonile. PRIMAARNE G
Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;
tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;
Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult) uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest globaalne tööjaotus globaalne tööjaotus
1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus........................................................148 19.1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine.......................................
Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse. Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. Tööstusharu, turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat
erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad. Perekond- soo jätkamise institutsioon Religioon- hingeliste vajaduste rahuldamiseks Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt
· Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 16. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 17. Ratsionalism? (Weber)
Institutsioonide funktsioon majanduselus • Määratlevad tegevuste legitiimsust – Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel. Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi;
Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus). • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate
Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus kasti ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on võimalused haridusele, elukutsele) Klassisüsteemid põhinevad nii omandatud kui ka omistatud staatusele. (vanemate staatus) Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnastandardi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Staatuse sümbolid-sotsiaalse staatuse väljapoole
Neomaksism- perekondliku kapitalismi asendumine institutsionaalsega, töölisklassi homogeensuse kahanemine, restruktureerimine SOTSIAALNE TÕRJUTUS- protsess, mille tulemusel kaotavad indiviidid sideme ühiskonnaga, milles nad elavad, kas oma näitajate tõttu või diskrimineeriva kohtlemise tõttu inimeste ja institutsioonide poolt. Vaesus- absoluutne(elementaarsete vajaduste rahuldamiste puudus) ja suhteline(vaesus võrreldes teiste inimestega). SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste liikumine ühest sotsiaalsest positisioonist teise sotsiaalse kihistumise süsteemis. Vertikaalne mobiilsus- indiviidiliikumine ühest sotsiaalsest kihist teise (tõusev ja langev) Horisontaalne mobiilsus- liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast rühmast teise Põlvkondadevaheline mobiilsus- kui perekonnapea hõivab kõrgema või madalama positsiooni kui oli tema isal Struktuurne mobiilsus- ühiskonna arengu tulem, ametite
kombinatsioonil Sotsiaalne klass: selgita, milles seisneb klassiteadlikkus? Klassiteadlikkus- tähendab mõistmist, et sissetulek, elukutse, prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse.Klassikuuluvuse määrajad on: haridus, sissetulek töökoht Klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratluse, poliitiliste eelistuste keskset mõjuavaldavaks teguriks Inimesed näevad oma klassihuve vastasseisvatena teiste klassihuvidele Sotsiaalne mobiilsus: kasti- ja klassis¸süteemi erinevus Kastisüsteemi korral on inimese koht sotsiaalses statifikatsioonisüsteemis paika pandudinimese sünnimomendil Klassisüsteem põhineb paraleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel Vanemate ja laste staatuste võrdlemisel räägime me põlvkondadevahelisest mobiilsusest Kui räägitakse sellest, kust inimene alustab ja kus ta lõpetab on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega Strukturaalne mobiilsus mida see kontseptsioon tähistab?
Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus. Positivismis on õigus riigi tahe. Õigus võib olla väga mitmesuguste gruppide tahe. 4. Sotsiaalsed normid. Õigusnormid sotsiaalsete normidena. Õigusnormide
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi;
Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, perekond, haridus) Institutsioonide funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste ligitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andemid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioon kui organisatsiooni “plaan”, üldmudel Stabiilsus ja muutmine Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2
vajaduste tõttu Prohvet karismaatiline isik, kes sageli pärineb ilmastikust keskkonnast ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale Propaganda informatsiooni valikuline jaotamine võimulolijate huvides, mis peaks ühiskonnaliikmete seas tekitama suure solidaarsuse Psühholoogia seletab inimese käitumist tema mentaalsete ja emotsionaalsete seisundite abil Põlvkondadevaheline mobiilsus tähendab staatuste muutumist vanemate ja nende täiskasvanute laste vahel Põlvkonnasisene mobiilsus tähendab staatuse muutumist inimese täiskasvanuea jooksul Rahvaloendus kogu populatsiooni loendamine mingil ajahetkel kindlas geograafilises piirkonnas Rahvastiku nulljuurdekasv olukord, kus puudub loomulik iive Rahvastikupüramiid diagramm, mis väljendab rahvastiku soolist ja vanuselist jagunemist
Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respondendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid, kuid lisaks võtavad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakteristikuid. 8.9. Mis on klassiteadvus? Tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele kesksekt mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vasutseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8.10. Mis on sotsiaalne stabiilsus? mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. 8.11. Mis on strukturaalne stabiilsus? mobiilsus Ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna. 8.12. Mis on klassi immobiilis? immobiilsus Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 8.13. Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel mobiilsusel?
· Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 23.Formaalne võimaluste võrdsus ja struktuursed takistused Vastus: Üldjuhul kehtib reegel, et mingisse staatusesse või klassi kuuluvad inimesed toodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 24.Vanematelt päritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel Vastus: Vanematelt päritud sotsiaalne ja kultuuriline kapital. Sotsialiseerumine. On seotud sotsialiseerimisprotsessiga. 25.Sotsiaalne mobiilsus Vastus: Sotsiaalne mobiilusus tähendab inimese liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Liikuda saab nii alla kui üles.Sotsioloogid räägivad kaht liiki sotsiaalsest mobilsusest: 1. Põlvkondadevaheline mobiilsus võrreldakse vanemate staatust ja laste staatust. Kuhu paigutub laps võrreldes vanematega. (eelkõige ametite võrdlus). 2. Põlvkonnasisene mobiilsus - võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab. 26.Sooline kihistumine, soolised stereotüübid
et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
referentsraam – selle suurenemiseks pidid rühmad panema endale nime. Esimese nädala lõpus said nad tuttavaks – hakkasid pidama võistlusi, II etapis tekkis kiiresti in-group/out- group nähtus (meil on oma grupp, in-group, teised on out-group – in-group alati parem kui out-group). Asi läks käest ära, poisid keeldusid isegi söömast ühes toas teise rühmaga. Ta pani nad uuesti kokku ja andis ühised ülesanded, päevadega lagunes in-group/out- group vastandus. • Organisatsioon on : • rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. • kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid
* et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
