Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes?
  • Kuidas Mil moel kuidas neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?
  • Kelle jaoks Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota?
  • Kuidas teavad ettevõtted mida toota et seda toodangut ka ostetaks?
  • Millest sõltub nõutav kogus?
  • Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust?
  • Missugune on nende muude tegurite mõju?
  • Miks suurendab kõrgem hind pakutavat kogust?
  • Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused?
  • Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel?
  • Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel?
  • Mis iseloomustab ettevõtet?
  • Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks?
  • Kui ettevõte muudab nii tööliste kui seadmete hulka?
  • Mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub?
  • Mida me üldse peame silmas konkurentsi all?
  • Mida see endaga kaasa toob?
  • Kui otsustatakse toota siis kui palju toota?
  • Kuidas arutleb tüüpiline monopolist?
  • Kuidas hinnata ettevõtte monopoli jõudu?
  • Miks monopolist seda teeb?
  • Kus me saame üht ja sama toodet osta kas rohelises või kollases pakendis?
  • Kuidas käitub tüüpiline oligopol?
  • Mida see endaga kaasa toob?
  • Kui otsustatakse toota siis kui palju toota?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #1 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #2 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #3 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #4 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #5 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #6 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #7 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #8 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #9 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #10 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #11 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #12 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #13 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #14 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #15 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #16 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #17 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #18 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #19 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #20 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #21 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #22 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #23 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #24 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #25 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #26 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #27 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #28 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #29 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #30 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #31 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #32 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #33 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #34 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #35 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #36 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #37 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #38 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #39 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #40 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #41 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #42 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #43 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #44 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #45 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #46 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #47 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #48 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #49 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #50 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #51 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #52 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #53 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #54 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #55 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #56 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #57 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #58 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #59 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #60 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #61 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #62 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #63 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #64 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #65 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #66 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #67 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #68 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #69 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #70 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #71 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #72 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #73 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #74 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #75 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #76 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #77 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #78 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #79 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #80
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis.naroskina Õppematerjali autor
Mikro -Makroökonoomia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
64
pdf

Majandusteooria

MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota

Majandus
thumbnail
18
pdf

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ett

Majanduse alused
thumbnail
36
docx

Enesekontrolli testid

a) Õige b) Vale 6. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus. a) Õige b) Vale 7. Majandusteadus väidab, et ratsionaalselt käituv inimene teeb enda jaoks parima võimaliku valiku. a) Õige b) Vale 8. Tootmisvõimaluste piir näitab, mida peaks majandus tootma. a) Õige b) Vale 9. Tootmisvõimaluste piir iseloomustab erinevaid kombinatsioone, mida saab toota kui mõni ressurssidest ei ole täielikult kasutatud. a) Õige b) Vale 10. Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. a) Õige b) Vale 11. Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus saab luua uut väärtust, sest ainult seal on olemas loomulik juurdekasv. a) Õige b) Vale 12. Mingi kauba alternatiivkuluks on tema eest ostjate poolt makstava raha hulk, või tootjate poolt tema tootmiseks kulutatava raha hulk. a) Õige b) Vale

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
17
pdf

Mikro seminaritööde vastused

Seminaritööde vastuseid 1) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja

Mikromajandus
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika kontrolltöö

Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite

Mikroökonoomika
thumbnail
19
docx

MIKROÖKONOOMIKA

MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul?  Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust  Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
132
pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

Mikroökonoomika
thumbnail
3
docx

Kordamine eksamiks

Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb ­ kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb ­ kauba hind langeb. Normaalkaubad ­ kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup ­ kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup ­ kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) ­ seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru ­ tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver ­ mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st

Mikroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun