Mikroökonoomika kontrolltöö (0)

Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12)
FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht )
Mis on ettevõte?

• Ettevõte on institutsioon , mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital ) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine , mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises.
  
• Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid.
  

Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama?

• mida toota ning missugustes kogustes ?
  
• Missugust tootmistehnoloogiat kasutada?
  
• Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu?
  
• Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur ?
  
• Mil moel kompenseerida tootmistegureid?
  

Ettevõtluse vormid
Majanduslik kasum
Kogutoodang
- Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes
Piirtoodang
- Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra
Keskmine toodang
- Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis.
Kulud

• Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC).
  
• Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust.
  
• Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust.
  

Piirkulu

• Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
  
• Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus
  

Keskmine kulu

• Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta.
  
• Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC)
  

Kulud
Kulukõverad

• Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel.
  
• Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U- kujulised .
  
• Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad.
  
• Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis.
  
• See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb.
  
• Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta.
  

Tootmisfunktsioon

• tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka.
  
• Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad.
  

Tootmisfunktsiooni kuju
Tootmistegurite asendatavus

• Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks.
  
• Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks.
  
• Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota, kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali.
  
• Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks.
  

Isokvant - samakoguse joon
- kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera
Tehnilise asendamise piirmäär

• Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata.
  
• Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord , näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS)
  

Samakulujoon

• Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures.
  

TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI MAKSIMEERIMINE: Piirtulu ja piirkulu)
Kasum
- Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus
Kogutulu ja piirtulu

• Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurendamisel ühe ühiku võrra
  

Piirkulu, piirtulu ja kasumit maksimeeriv tootmismaht
Piirtulu ja piirkulu

• kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada
  
• Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu vähendada
  
• Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on kasum maksimaalne
  

Majanduslik kasum, nullkasum ja kahjum

• kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine
  
• Võrreldes piirkulu ja piirtulu ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab
  
• Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda
  
• Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind.
  

Konkurents

• Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents
  
• Turustruktuur määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad (täielik konkurents, monopol , monopolistlik konkurents, oligopol)
  

Turustruktuuride tunnused
Müüjate arv turul; müüjate poolt pakutava hüvise omapära; uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda.
Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui:

• On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa;
  
• On palju ostjaid ;
  
• Puuduvad turule sisenemise barjäärid;
  
• Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle;
  
• On täielik info hindade kohta.
  

Hinnavõtja

• kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad
  
• Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda.
  

Ettevõtte valikud

• täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust:
  

kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest?

Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud

Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota?
Ettevõtte pakkumiskõver

• täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes.
  
• Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga
  
• Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver.
  

Pakkumine pikaajaliselt
- Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse , kui on rahuldatud kolm tingimust:
1) ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumit vastavalt piirtulu ja piirkulu võrdsusele
2) majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule sisenemine ja sealt lahkumine lakkab
3) pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada.
TURUVORMID- MITTETÄIELIK KONKURENTS (KONKURENTS: MONOPOL : Kuidas ettevõtted konkureerivad turul; turustrukruuti mõju hindadele ja pakkumisele)
Monopol

• Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu
  
• Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid
  
• Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise.
  

Monopoli nõudlus ja piirtulu
Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine
Ettevõtte turujõu hindamine
Hinna diskrimineerimine

• Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda
  
• Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta.
  
• Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa;
  
• Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel.
  

Mastaabiefekt


Mastaabiefekti liigid

• sisenemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest
  
• väline mastaabiefekt ilmneb kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku firma suurusest.
  
• Mastaabiefekt on rahvuslik kui ühe ettevõtte tühikulud sõltuvad riigi tööstuse suurusest
  
• Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad kogu maailma tööstuse suurusest
  

OLIGOPOLISTLIK KONKURENTS JA MONOPOLISTLIK KONKURENTS
( MITTETÄIELIK KONKURENTS: monopolistlik konkurents, oligopol)
Monopolistlik konkurents

• Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, et mingil määral eristatud toodet
  
• Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev; turule on vaba juurdepääs (st. Puuduvad suured sisenemisbarjäärid); ettevõtete arv tööstusharus on suur.
  

Eristatud tooted

• tooted võivad olla horisontaalselt eristatud: võimalikult suure valiku nõudlus; sobivaima valikuvariandi nõudlus.
  
• Toodete vertikaalse eristamise aluseks on kvaliteet: tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga toodete erinevad hinnad.
  

Monopolistlik konkurents ja efektiivsus

• sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui piirkulu. Lähtudes sellest on monopolistlikult konkureeriv ettevõte ebaefektiivne.
  
• Hind on kõrgem kui piirkulu sellepärast, et toodetakse erinevaid tooteid. Tarbija seisukohalt on toodete mitmekesisus kasulik. Seega suur eristatud toodete arv on ühiskonnale kasulik
  
• Monopolistlikult konkureerivad ettevõtted on huvitatud innovatsioonidest, mis samuti on ühiskonnale kasulik
  
• Monopolistlikult konkureerivad ettevõtted teevad endale palju reklaami. Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele informatsiooni, mida hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi. Jällegi saab ühiskond tulu.
  

Tööstusharusisene ja tööstusharude vaheline kaubandus
Tööstusharusisene kaubandus

• tööstusharusisene kaubandus tekib, kui riigid vahetavad sarnaseid tooteid
  
• tööstusharusisese kaubanduseni viivad monopolistlik konkurents ja mastaabiefekt
  
• suhtelise eelise abil selgitatakse kaubandust majanduslikult erinevate riikide vahel
  
• rööstusharusisese kaubanduse mudelite abil selgitakse kaubandust majanduslikult sarnaste riikide vahel
  
• erineva kvaliteediga sarnaste toodete kaubavahetus moodustab vertikaalse tööstusharusisese kaubavahetuse
  
• sarnase kvaliteediga sarnaste toodete kaubavahetus, mis erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest, nimetatakse horisontaalseks tööstusharusiseseks kaubavahetuseks
  

Horisontaalne tööstusharusisene kaubandus
- Horisontaalse tööstusharusisese kaubanduse mudelid lähtuvad tarbija eelistustest : võimalikult suure valiku nõudlus; sobivaima valikuvariandi nõudlus.
Vertikaalne tööstusharusisene kaubandus

• vertikaalne tööstusharusisene kaubandus iseloomustab spetsialiseerumist lähtuvalt kvaliteedist
  
• tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga toodete erinevad hinnad
  
• vertikaalselt tööstusharusisest kaubandust on võimalik selgitada ka lähtuvalt suhtelisest eelisest
  

Oligopol

• Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel.
  
• Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele
  

Mänguteooria

• Mänguteooria abil on võimalik analüüsida strateegilist vastasmõju. Mis asi on mäng? See on reeglid; strateegia ja tulem
  

Turuvormid
TEGURITURUD (TOORMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE: tööjõu nõudmine ja pakkumine)
Tootmistegurid

• tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises
  
• Nendeks sissetulekuteks on: tööle makstav palk; kapitalile maksta intress ja maale makstav rent
  

Nõudmine ja pakkumine teguriturul
Tootmistegurite nõudlus

• tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus
  
• tuletatud nõudlus tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks
  
• ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutst ja ettevõtte eesmärkidest. Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimie
  

Kasumi maksimeerimine

• kasumit maksimeerivad ettevõtted toodavad mahus kus piirtulu on võrdne piirkuluga
  
• see printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või monopolistliku konkurentsiga
  

Piirtulu produkt

• Muutust kogutulus, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse ühe ühikulisest vähendamisest, nimetatakse teguri piirtulu produktiks
  
• Kasumit maksimeeriv ettevõte arvestab tootmistegureid palgates, et selle teguri piirtulu produkt oleks võrdne selle teguri piirkuludega.
  

Tööjõu pakkumine

• majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad oma aega: majanduslikuks tegevuseks, mis tähendab otsust pakkuda tööjõudu
  
• Mittemajanduslikuks tegevuseks, mis koosneb näiteks vabast ajast, majapidamistöödega tegelemisest ja koolis käimisest
  
• Majapidamiste otsus pakkuda tööd, sõltub palgamäärast, mis peab olema võrdne viimase tunni väärtusega, mida kulutatakse mittemajanduslikuks tegevuseks
  
• Kui palgamäär tõuseb, muudavad majapidamised pakutava töö hulka
  
• Kõrgem palgamäär toob endaga kaasa töö pakutavat kogust mõjutavad sissetuleku ja asendusefektid.
  
• Asendusefekt tähendab seda, et mittemajandusliku tegevuse alternatiivkulu kasvab kui palk kasvab. See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb
  
• Sissetulekuefekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid. Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele. Et vaba aeg on samuti normaalhüvis, siis sissetulekuefekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb